Nuku Hiva
on
Prantsuse Poluneesia
saar
Vaikses ookeanis
, mis kuulub
Markiisaarestikku
.
Saare pindala on 339 km², see on Markiisaartest koige suurem ning Prantsuse Poluneesias suuruselt teisel kohal parast
Tahitit
. Nuku Hival elas
2007
. aasta seisuga 2260 inimest.
Saar sai laiemalt tuntuks parast
Herman Melville
'i romaani "
Typee
" ilmumist 1846. aastal. Romaani tegevus toimub nimelt Nuku Hiva saarel.
Saar kosmosest
Nuku Hival valitseb soe ja niiske kliima.
Ohutemperatuur
on aasta soojemal kuul keskmiselt 28° C (
martsis
) ja kulmemal kuul 26° C (
juulis
). Aasta keskmine
sademete hulk
on 1030 mm.
Vaip? juga
Saart katavad ohtlikud
maed
ja
vulkaanid
, mille maksimaalne korgus ulatub ligikaudu kuni 760 meetrini. Nuku Hival leidub palju vulkaanilist kivimit
basalti
. Vaga mitmekesine
taimestik
, mis katab peaaegu kogu saare, annab sellele pealtnaha labiva rohelise varvuse. Nuku Hival esinevad peamiselt liivarannad, millest populaarseim tanu oma valgele liivale on maaliline rand
Anaho lahes
. Lisaks esineb saarel palju
jugasid
,
koski
ja
joastikke
. Neist kuulsam on
Vaip? juga
, mis oma 350 meetri korgusega on maailmas 199. kohal ja Poluneesias esimesel.
[1]
Nuku Hiva
endeemset
faunat
on ulatuslikult mojutanud inimtegevus, sealhulgas
kahjurite
sissetoomine. Lisaks sellele esineb maismaal elavate looma-ja linnuliikide vahesus mandrivoondi maastike kauguse tottu (Nuku Hiva koos teiste Markiisaartega pole kull koige isoleeritumad, kuid asuvad
mandrist
koige kaugemal). Aastaid tagasi elas Nuku Hival vaga palju endeemseid
linnuliike
, mis on sissetoodud liikide tottu praeguseks havinud ning paljud allesolevad liigid on valjasuremisohus. Markiisaartel esineb 19 liiki merelinde ja 11 liiki maismaalinde, millest endeemsed on 8. Sellegipoolest on Nuku Hiva vorreldes teiste Markiisaartega uks koige mitmekesisema faunaga saari.
Endeemsed maismaa-linnuliigid:
Sissetoodud
loomadest
esineb saarel juba esimestest laevade kulastustest sigu, koeri, kanu (eriti
puna-d?unglikanu
), kelle hulgas sattusid saarele ka nuudseks laialdaselt levinud
Poluneesia rotid
(
rattus exulans
) ning mitmesugused
skingi
,
tigude
ja
geko
liigid.
1842
. aastal toi
Dupetit-Thouars
T?iilist
saarele esimesed
hobused
. Umbes sellel ajal toid ka
eurooplased
saarele uusi loomaliike.
Euroopast
toodi naiteks
lambaid
,
kitsi
ja
veiseid
.
Kivitrukipilt "Cases de naturels a Nouka-Hiva" aastast 1846
Arvatakse, et Nuku Hiva on 3,1 kuni 4,8 miljonit aastat vana saar. Iidsetel aegadel oli Nuku Hiva jagunenud kaheks
provintsiks
. Suuremat osa, mis vottis enda alla 2/3 kogu saare laanepoolsest pindalast tuntakse nime all
Te I′i
. Idapoolse ala nimi on
Tai P?
.
Usutakse, et esimesed inimesed, kes tulid Laane-Poluneesiast, avastasid saare ligikaudu 2000 aastat tagasi, enne kui
Uus-Meremaa
,
Hawaii
ja
Tahiti
koloniseeriti. Saare
legend
raagib, et loovusejumal
′Ono
oli lubanud oma naisele ehitada uhe paevaga maja. Selleks kogus ta kokku hulga maad ning loi
saarestiku
, mille iga saare nimi on nimetatud maja osade jargi.
[2]
Nuku Hiva tahendavat katust. Kogu ulejaanud maa olevat ta visanud uhte kohta, mida praegu tuntakse kui
′Ua Hukat
. Arvatakse, et sel ajaperioodil kasvas saare elanike hulk meeletult, 50 000?100 000 elanikku.
Tatoveeritud sodalane
Kuna inimesi elas vaiksel maa-alal palju, sai esmatahtsaks toit. Paljude teiste troopiliste viljade seas oli peamiseks toiduallikaks
leivapuu
vili ehk
jako
. Kuigi saarel kasvatati ning soodi ka
sigu
,
kanu
ja isegi
koeri
, oli
kala
siiski rahva seas eelistatum.
Sarnaselt teiste Vaikse ookeani saartega harrastati ka Nuku Hival
kannibalismi
. Tanapaevani ei teata, miks just nii paljudel Prantsuse Poluneesia saartel seda harrastati. Uks teooria on, et inimesed kannatasid tegelikult suure toidunappuse kaes ning selle moju oli otsustavam kui kohalikud
rituaalid
ja tavad. Ohverdusi jumalatele kutsuti
Ikaks
, mis tolkes tahendab kala. Sarnaselt kaladega riputati ohvrid konksudega
puhapaika
rippuma.
Ohvrid, kes ara soodi, riputati puu otsa rippuma seniks, kuni arvati oige olevat. Parast seda purustati spetsiifiliste hukkamiseks moeldud plokkidega nende pead. Arvatakse, et naisi ja lapsi tapeti ainult toidu parast. Lahingutes langenud sodalased aga soodi vaenlaste poolt ara selleks, et omandada ohvrite joudu. Sodalase tapja jattis alati ohvri kolju alles samal pohjusel.
21. juulil 1595 peatus
Alvaro de Mendana de Neira
Fatu Hival
ning nimetas saared oma naise jargi Markiisaarteks. 1774. ja 1791. aastal kulastas saari
James Cook
. Vahe toestust on sellele, et need kulastused viisid haiguste levikuni, kuna aeglased labisoidud parssisid haiguste levikut laevast valja. Arvatakse, et hoopis
kaubalaevad
, mis vedasid
sandlipuud
, ja
vaalapuugiga
tegelevad laevad olid need, mis viisid saarele
epideemiaid
, mis pohjustasid surma.
2001
. aastal kasutati Nuku Hiva saart
ameerika
telesarja "
Survivor
" vottekohana. Tegemist oli tosielusarjaga, kus viimane voistleja, kes uksinda vabas looduses ellu jai, voitis rahalise auhinna. Saade laks eetrisse 2002. aastal.
Briti uuriv ajakirjanik ja telesaatejuht
Ben Fogle
filmis
2015
. aastal uhe osa sarjast "Ben Fogle: New Lives in the Wild" Nuku Hival.