Nikolai Mihhailovit? Karamzin [nikol'ai mihh'ailovit? karamz'inn] ( vene keeles Николай Михайлович Карамзин ) ( 12. detsember ( vkj 1. detsember) 1766 Mihhailovka ? 3. juuni (22. mai) 1826 Peterburi ) oli vene ajaloolane ja kirjanik, Peterburi Teaduste Akadeemia auliige. Tema mitmekoiteline suurteos "Vene riigi ajalugu" oli uks esimesi Venemaa ajalugu uldistavaid teoseid.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nikolai Mihhailovit? Karamzin sundis 1. detsembril (vkj) 1766 Mihhailovka kulas Simbirski lahedal (praegu Volgogradi oblast ). Isa Mihhail Jegorovit? Karamzini moisas ules kasvades sai ta koduse hariduse. 14-aastaselt siirdus Karamzin oppima Moskvasse , kus ta juhendajaks oli saksa-?veitsi paritolu opetlane Matthias Johann Schaden .

Aastal 1783 astus Karamzin isa soovil Peterburi kaardivaepolku, kuid laks peagi erru. Kuigi aktiivse tolketooga oli Karamzin tegelenud varemgi, parinevad esimesed kirjandusalased katsetused just teenistusajast. Teenistusele jargnenud kuus aastat veetis Karamzin Simbirskis , Peterburis ja Moskvas. Viimases tutvus Karamzin kirjanike Aleksandr Petrovi , Nikolai Novikovi ja Aleksandr Kutuzoviga .

Reis Euroopasse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1789 ? 1790 randas Karamzin mooda Euroopat, kulastades muu hulgas Immanuel Kanti Konigsbergis ja Pariisi Prantsuse revolutsiooni paevil. Selle reisi mojul sundis kuulus teos " Vene randuri kirjad ", millega Karamzin palvis otsekohe tosiseltvoetava kirjamehe maine. Moned filoloogid peavad seda ?edoovrit moodsa vene kirjanduse alguseks.

Poordumine Venemaale [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saabunud tagasi kodumaale, asus Karamzin 1791 . aastal valja andma esimest venekeelset kirjandusajakirja Moskovski ?urnal . Lisaks erakordset populaarsust kogunud "Vene randuri kirjadele" ilmusid selles teedrajavas valjaandes mitmed tolked ning teos " Vaene Liisa ". Karamzinist kujunes sentimentalistliku liikumise liider Venemaal.

Aastal 1803 pakkus keiser Aleksander I Karamzinile historiograafi tiitlit, millega kaasnes 2000-rublane aastapalk. Votnud pakkumise vastu, puhendas Karamzin oma ulejaanud eluaastad ajaloole, jattes unarusse nii aja- kui ka ilukirjanduse. Tema suurteose "Vene riigi ajalugu" esimesed 8 koidet ilmusid 1816 . aastal, lopetamata jaanud 12. koide avaldati postuumselt. Karamzin vottis osa ka dekabristide ulestousust 1825. aastal . Jargmise aasta 1. juunil (vkj 22. mail) suri Karamzin kulmetuse tagajarjel.

Tahtsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sentimentalism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Venemaal sai sentimentalismi levik alguse tanu Karamzinile, kelle teosed "Vene randuri kirjad" ning " Vaene Liisa " kogusid enneolematut populaarsust. Sentimentalism vastandus oma inimlike vaartuste ning looduse ulistamisega varem domineerinud klassitsismile. Sentimentalismi levik oli eelduseks romantismi pealetungile; Karamzin on mojutanud nii Pu?kini , ?ukovski ja teiste " Arzamassi " liikmete loomingut.

Luule [ muuda | muuda lahteteksti ]

Karamzini sentimentalistlik luule erines kardinaalselt Venemaal seni valitsenud traditsioonilisest poeesiast, mis oli valja kasvanud Lomonossovi ning Der?avini loomingust.

Karamzinile pakkus valise maailma kirjeldamisest enam huvi karakterite psuhholoogiline lahkamine. Erinevalt vana koolkonna luuletajatest oli ta keelekasutus lihtne ja ladus.

Karamzin ajaloolasena [ muuda | muuda lahteteksti ]

Huvi ajaloo vastu tarkas Karamzinis 1790. aastate keskel. Parast oukonna historiograafiks maaramist Aleksander I poolt 1803. aastal keskendus Karamzin oma suurteosele "Vene riigi ajalugu". Kuigi Venemaa ajaloost oli kirjutatud varemgi, joudis just see teos esimesena laiema publikuni. Pu?kin on oelnud, et "koik, isegi suurilma daamid soostsid lugema oma isamaa ajaloost, mis oli neile seni tundmatu olnud. Nuud oli see neile taas avatud. Nonda nagu Kolumbus avastas Ameerika, osutus Karamzingi ununenud Venemaa avastajaks". Teos leidis palju vastukaja ja pooldajaid.

Oma toodes pooras Karamzin tahelepanu pigem keele ilule, kui tapsusele; faktidega eksimist ta ei kartnud. Eesmargiks ei olnudki objektiivsus ? suhtumist erinevatesse sundmustesse ja valitsejatesse pole puutudki varjata.

Keelereform [ muuda | muuda lahteteksti ]

Karamzin voitles meelekindlalt kiriklike ringkondade poolt kasutatava sonavara ja grammatika vastu, vottes eeskuju prantsuse keelest . Karamzin vottis kasutusele mitmeid tollal uusi, kuid tanapaeval laialt kasutatavaid sonu, nt ответственность (vastutus), вольнодумство (vabamotlemine) ja человечный (inimlik). Neologismide kasutus tekitas ohtralt poleemikat ning selle tagajarjel tekkisid kirjanduslikud ruhmitused Arzamass ja Besseda .

1818. aastal valiti Karamzin Venemaa Akadeemia liikmeks.

Tahtsamad teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Евгений и Юлия" ("Jevgeni ja Julia", 1789 ) ? jutustus
• "Письма русского путешественника" ("Vene randuri kirjad", 1791 ? 1792 ), eesti keeles katkend kogumikus " Postitollaga labi Eestimaa ", koostanud Sergei Issakov , Eesti Raamat , Tallinn 1971 , lk 43?47, tolkinud Hans Vanaveski
• "Бедная Лиза" ( "Vaene Liisa" , 1792 ) ? jutustus, eesti keeles 1974 , tolkinud Otto Samma
• "Наталья, боярская дочь" ("Bojaaritutar Natalja", 1792 ) ? jutustus, eesti keeles 1974 , tolkinud Otto Samma
• "Чувствительный и холодный" ("Tundekullane ja kulm", 1803 )

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Valmar Adams , "Vene kirjandus, mu arm. Kirjandusteaduslikke artikleid ja esseesid", Eesti Raamat , Tallinn 1977 , lk 58?73 ("Karamzin dialektilises vaatluses") ja lk 74?83 ("Karamzin Eestis")

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• История государства Российского ("Vene riigi ajalugu", 12 koidet) [1]
• ≪Вестник Европы≫ (ajakiri Vestnik Jevropo )
• Juri Lotman ≪Поэзия Карамзина≫
• Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu
• Nikolai Karamzin Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA