Nicolae Ceau?escu [nikol'aje t?au?'esku] ( 26. jaanuar 1918 Scornice?ti kula ? 25. detsember 1989 Targovi?te ) oli Rumeenia kommunistlik diktaator 1965 . aastast 1989 . aasta detsembrini. Ta loi enese umber isikukultuse , lastes end kutsuda selliste nimedega nagu Karpaatide Geenius ja Motete Doonau.

Ceau?escu sundis Olti maakonnas Scornice?ti kulas ja astus kommunistlikku parteisse 1932 . aastal. Enne teist maailmasoda oli ta korduvalt vangis poliitilise tegevuse eest.

1965 . aastal sai temast Rumeenia Toopartei esimene sekretar ja 1967 . aastal Rumeenia president. Ta vottis isikukultuse rajamisel eeskuju Mao Zedongist ja Kim Il-Sungist .

Tema tiitel oli Conduc?tor ('juht').

Oktoobris 1966 kuulutas Ceau?escu valja range abordipiirangu , et tosta Rumeenia rahvaarvu 19 miljonilt 25 miljonini 1990. aastaks ja 30 miljonini 2000. aastaks.

Ceau?escu laskis havitada ajalooliselt vaartuslikke hooneid, et teha ruumi oma paleede ehitamiseks.

Ceau?escu aja alguses vottis Rumeenia suurel hulgal volgu Laanelt, mis soosis Ceau?escut suhteliselt iseseisva valispoliitika tottu, 1980ndatel tuli raisatud volad tagasi maksta, mistottu Ceau?escu rakendas aarmuslikku kokkuhoiupoliitikat. Tema aja lopuks sai Rumeenia uheks vahestest riikidest maailmas, millel puudus valisvolg .

Ceau?escu surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

1989 . aasta detsembris toimunud rahvaulestousu kaigus uritas ta koos abikaasaga pogeneda, kuid voeti kinni politsei poolt ja anti ule sojavaele. Kiiresti kokku pandud tribunal moistis kiirmenetlusega Ceau?escu ja tema abikaasa Elena Ceau?escu 25. detsembril suudi muu hulgas genotsiidis ja riigi vara riisumises ning maaras karistuseks surmanuhtluse . See viidi taide veel samal paeval Targovi?tes mahalaskmise teel. Nende surnukehad viidi Bukaresti , kus need salaja vale nime all eraldi haudadesse maeti.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ceau?escude sailmed kaevatakse ules , Postimees, 21. juuli 2010