Nepali lipp
on
Nepali
riigi-
,
rahvus-
ja sojavaelipp.
See voeti ametlikult kasutusele
16. detsembril
1962
koos
pohiseadusega
.
Lipp moodustati lihtsustatud sumbolitega kujul (varem olid taevakehadel naojooned) kahest eraldi
vimplist
, mida kasutasid paritavat peaministriametit enda kaes hoidva
Rana suguvosa
kaks voistlevat ruhmitust (
Ranade dunastia
).
Vimplid on eraldi olnud kasutusel umbes 200 aastat ning koos alates
19. sajandist
. Sarnane kaheosaline lipp oli kasutusel juba
Malla dunastia
ajal templite varavate kohal, monikord oli lipul ka paike ja kuu. Samasuguse kujuga lipud olid kasutusel ka Indias. Kolmnurga kuju voib olla seotud
manniga
.
Lipu aaris on varem olnud ka roheline.
Lipp koosneb kahest ulestikusest karmiinpunasest siniste aartega kolmnurgast. Ulemises kolmnurgas on stiliseeritud kuusirp, alumises stiliseeritud 12 sakiga paike. Alumine kolmnurk on ulemisest suurem.
Lipu korguse ja laiuse suhe on 4:3, kui mitte arvestada sinist aart.
Tegu on ainsa riigilipuga, mis ei ole
ristkulikukujuline
(mitteristkulikukujuline on ka USA osariigi
Ohio lipp
; ka
Vatikani lipp
ja
?veitsi lipp
ei ole ebavordsete kulgedega ristkuliku kujulised).
Sinine
sumboliseerib
rahu
.
Karmiinpunane
on Nepali rahvusvarv. Vastandina valgele ja mustale sumboliseerib ta surma.
Poolkuu ja taht sumboliseerivad kuningakoda. Paike sumboliseerib
Rana suguvosa
seda haru, mille kaes oli kuni pohiseaduse joustumiseni peaministriamet (
Ranade dunastia
). Tanapaeval tahistavad need sumbolid lootust, et Nepali riik kestab sama kaua kui paike ja kuu. See on seotud palve
mantratega
.
Rahva seas on ka teisi tolgendusi. Uhe tolgenduse jargi tahendab kuu rahu (rahumeelsust ja oist puhkamist) ning paike tood (paeval teevad koik tood).
Lippu on ametlikult tolgendatud ka nii, et kolmnurgad tahistavad
Himaalajat
ning
uhtlasi kaht usundit
hinduismi
ja
budismi
.
Hinduismis sumboliseerib kolmnurk
dharmat
(kolblusseadus, usuline voorus ja puhad kohustused).
-
19. sajand～1962
-
19. sajand～1962