Neljapaev
on
nadalapaev
, millele eelneb
kolmapaev
ja jargneb
reede
.
Eestis
on neljapaev
nadala
neljas paev. Paljudes maailma maades ja
kirikunadalas
on neljapaev nadala viies paev.
Astroloogias
on neljapaev planeedi
Jupiter
paev.
Neljapaev on seotud
piksejumalaga
.
Vanad eestlased on vaidetavalt neljapaeva
Taara
auks puhendanud. Neljapaeva ohtut nimetati
Tooru teeramise ohtuks
, siis kaidi
hiies
puha pidamas.
Germaani aikesejumal
Thori
seotust neljapaevaga valjendavad inglise keele
thursday
, rootsi ja taani
torsdag
.
Saksa
ja
hollandi keeles
on neljapaev
kouepaev
(Thori vanaulemsaksakeelne nimi on Donar) ? saksa keeles
Donnerstag
ehk
Donner
; hollandi keeles
donderdag
.
Romaani keeltes on neljapaev puhendatud
Jupiterile
(
hispaania keeles
jueves
prantsuse keeles
jeudi
,
itaalia keeles
giovedi
).
1970.
ja
1980. aastatel
peeti
Noukogude Liidus
, sealhulgas
Eesti NSV
-s, neljapaeviti kalapaeva: sooklates ja restoranides pakuti siis peamiselt kalatoite
[
viide?
]
.
Kreeklastel
on kalapaev aga hoopis puhapaev.
Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt kaidi
ehal
neljapaeva ja laupaeva ohtutel.
[1]
Ehalkaijate vastuvotuks valmistusid ka tudrukud.
?Siis neil ohtutel ei soonud tudrukud raimi, selleparast, et raime hais juurde jaavat. Neil ohtutel pesnud tudrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel ohtutel kask voodipaitsi, et oleks kulalisel monusam.“
–
Halliste
[2]
Eestlaste
kuukalendri
ajaarvamises margib kaduneljapaev alati vana
poolkuu
neljapaeva. Nadalapaevadest on neljapaev uldse uks olulisemaid. Arvati, et sel paeval sooritatud
rituaalsed
toimingud tagavad edu
suurpuhastuses
,
putukate
ja
nariliste
havitamises. Samuti sunniti sel paeval taanduma inimese endaga seotud hadasid, naiteks
konnasilmi
,
kaed
, liigset kehakaalu ja mitmesuguseid haigusi.
Neljapaeva peeti uldiselt onnelikuks paevaks nagu
laupaevagi
.
Paarispaevana sobis neljapaev koikide toode alustamiseks,
pulmapaevaks
,
ristimiseks
ja ka oli sobilik paev
kosjaskaiguks
.
Sobilik too oli
karjalase
,
kulv
,
loikus
,
ohverdamine
(kaidi ohtuti hiies),
arstimine
.
Iseloomulik on ohtuste toode keeld. Neljapaevaohtuti kehtis tookeeld igasuguste ringliikumisega seotud toode kohta, nagu naiteks
ketramine
,
villatood
naiteks
longakerimine
, varrastel
kudumine
,
sukanoelumine
. Keelust uleastumine toob kaasa
lambaonnetused
. Ei tohtinud ka
jahvatada
. Kuna tegemist oli piksejumaluse paevaga, siis olid keelatud mura pohjustavad tood.
Neljapaeviti anti tavaliselt
teenijatudrukutele
vaba ohtu.
Neljapaeval harrastati ka
noidumist
. Noiuti
piima
- ja
karjaonne
, raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.
Neljapaeviti sai
kratti
valmistada, ringi liikusid mutoloogilised olendid
[
viide?
]
.
- ↑
Piret Ounapuu, Eesti pulm, 2003
- ↑
Ulo Tedre, Eesti pulmad, 1973