Neljapaev

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib nadalapaevast; ansambli kohta vaata artiklit Neljapaev (ansambel) .

Neljapaev on nadalapaev , millele eelneb kolmapaev ja jargneb reede . Eestis on neljapaev nadala neljas paev. Paljudes maailma maades ja kirikunadalas on neljapaev nadala viies paev.

Astroloogias on neljapaev planeedi Jupiter paev.

Jumalad ja neljapaev [ muuda | muuda lahteteksti ]

Neljapaev on seotud piksejumalaga .

Vanad eestlased on vaidetavalt neljapaeva Taara auks puhendanud. Neljapaeva ohtut nimetati Tooru teeramise ohtuks , siis kaidi hiies puha pidamas.

Germaani aikesejumal Thori seotust neljapaevaga valjendavad inglise keele thursday , rootsi ja taani torsdag . Saksa ja hollandi keeles on neljapaev kouepaev (Thori vanaulemsaksakeelne nimi on Donar) ? saksa keeles Donnerstag ehk Donner ; hollandi keeles donderdag .

Romaani keeltes on neljapaev puhendatud Jupiterile ( hispaania keeles jueves prantsuse keeles jeudi , itaalia keeles giovedi ).

Kalapaev [ muuda | muuda lahteteksti ]

Neljapaeva kui kalapaeva jargi sai nime Tartus asuva Barclay hotelli kalarestoran Neljapaev (september 2012)

1970. ja 1980. aastatel peeti Noukogude Liidus , sealhulgas Eesti NSV -s, neljapaeviti kalapaeva: sooklates ja restoranides pakuti siis peamiselt kalatoite [ viide? ] . Kreeklastel on kalapaev aga hoopis puhapaev.

Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt kaidi ehal neljapaeva ja laupaeva ohtutel. [1] Ehalkaijate vastuvotuks valmistusid ka tudrukud.

?Siis neil ohtutel ei soonud tudrukud raimi, selleparast, et raime hais juurde jaavat. Neil ohtutel pesnud tudrukud endid hoolega ja vahetanud puhta hame ning voodiriided. Suvel toodud ka nendel ohtutel kask voodipaitsi, et oleks kulalisel monusam.“

Halliste [2]

Kaduneljapaev [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestlaste kuukalendri ajaarvamises margib kaduneljapaev alati vana poolkuu neljapaeva. Nadalapaevadest on neljapaev uldse uks olulisemaid. Arvati, et sel paeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses , putukate ja nariliste havitamises. Samuti sunniti sel paeval taanduma inimese endaga seotud hadasid, naiteks konnasilmi , kaed , liigset kehakaalu ja mitmesuguseid haigusi.

Neljapaeva tood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Neljapaeva peeti uldiselt onnelikuks paevaks nagu laupaevagi .

Paarispaevana sobis neljapaev koikide toode alustamiseks, pulmapaevaks , ristimiseks ja ka oli sobilik paev kosjaskaiguks .

Sobilik too oli karjalase , kulv , loikus , ohverdamine (kaidi ohtuti hiies), arstimine .

Iseloomulik on ohtuste toode keeld. Neljapaevaohtuti kehtis tookeeld igasuguste ringliikumisega seotud toode kohta, nagu naiteks ketramine , villatood naiteks longakerimine , varrastel kudumine , sukanoelumine . Keelust uleastumine toob kaasa lambaonnetused . Ei tohtinud ka jahvatada . Kuna tegemist oli piksejumaluse paevaga, siis olid keelatud mura pohjustavad tood.

Neljapaeviti anti tavaliselt teenijatudrukutele vaba ohtu.

Noidumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Neljapaeval harrastati ka noidumist . Noiuti piima - ja karjaonne , raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.

Neljapaeviti sai kratti valmistada, ringi liikusid mutoloogilised olendid [ viide? ] .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Piret Ounapuu, Eesti pulm, 2003
  2. Ulo Tedre, Eesti pulmad, 1973

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]