Narva jogi

Narva jogi
Lahe	Peipsi jarv 58° 59′ 14″ N , 27° 43′ 49″ E
Suubub	Narva lahte 59° 28′ 12″ N , 28° 2′ 36″ E
Valgla maad	Eesti , Venemaa , Lati
Valgla pindala	56 200 km²
Pikkus	73,8 km
Langus	30 m
Lang	0,39 m/km
Vooluhulk	399 m³/sek
Parempoolsed lisajoed	Vtroja jogi, T?erjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jogi , Petajoki, Rosona jogi
Vasakpoolsed lisajoed	Jaama jogi , Karoli oja , Tsiretoki oja , Permiskula oja , Gorodenka oja , Poruni jogi , Mustajogi , Kulgu jogi , Torvajogi , Kudrukula oja

See artikkel raagib joest Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel piirikontrollijoonel, Valgevene joe kohta vaata artiklit Narva jogi (Nemunas) .

Narva jogi on jogi Eesti ja Vene Foderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel. See algab Peipsist Vasknarva kulast louna pool ja suubub Narva-Joesuus Narva lahte . Ajalooliselt on joge (eriti vene ja saksa keeles) nimetatud ka Narova joeks. ^[2]

Joe pikkus on 73,8 kilomeetrit, keskmine laius 300 meetrit ja sugavus kuni 5 meetrit. Narva joe suurim laius ulatub ule kilomeetri. Veerohkuselt on Narva jogi Neeva jarel teine Soome lahte suubuv jogi ja Eesti veerohkeim jogi. Joe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.

Jogi moodustab Jaama kula lahedal oma paljude harude ja kanalitega nn Jaamakula luhad .

Narva joe jogikonna pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad koik Peipsisse ja Vortsjarve suubuvad joed. Sealhulgas Emajogi ja Velikaja jogi .

Joe laanekaldal asub Narva linn, selle vastas idakaldal Venemaal Jaanilinn (vene keeles Ivangorod ).

Narva joe jargi on saanud nimetuse Narva kultuur .

Lisajoed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Narva jokke suubuvad vasakkaldalt (lahtest suudme suunas) Jaama jogi (pikkusega 15,4 kilomeetrit), Karoli oja (5,1), Tsiretoki oja (3,5), Permiskula oja (15,7), Gorodenka oja (21), Poruni jogi (11,4), Gluboki peakraav (3,6), Mustajogi (29), Torvajogi (14,7) ja Kudrukula oja (8).

Paremkaldalt suubuvad Narva jokke (lahtest suudme suunas) Vtroja ( Trooja ) jogi, Ka?ut?ka oja , T?erjomuhha jogi , Tragovosti ( Dragobosti ) jogi, Zasseka jogi , Sjuga oja ( Sugavoja ), Krju?a ( Kriu?a jogi ) jogi, Pljussa jogi (281 kilomeetrit pikk) ja Rossoni ( Rosona jogi ) jogi (26 kilomeetrit pikk).

Joesaared [ muuda | muuda lahteteksti ]

Joes on kokku kummekond suuremat saart: Permiskula juures on joes 2,2 kilomeetri pikkune Permiskula saar , Kuningakula saar , Suursaar ja Vaikesaar , Roosaar , Raudsaar , Kreenholm ning Kaunissaar , lisaks veel arvukalt vaiksemaid saari.

Narva juga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Narva juga

Narva linna kohal jaotab Kreenholmi saar ( Varesesaar ) joe kaheks. Molemal joeharul asub Narva juga , millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru korgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, joa laanepoolse haru korgus on 3,5?4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jogi umbes 3 kilomeetri ulatuses karestikuline .

Sillad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Joge uletavad Sopruse sild , mis on maanteesild, ja Narva raudteesild .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lopuni oli Narva jogi Vana-Liivimaa (18.?19. sajandil Venemaa keisririigi Balti kubermangude ) ajalooliseks kullaltki pusivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu . Aastail 1920?1940 asus Eesti ja NSV Liidu piir joest veidi ida pool, holmates ka Narva-tagused vallad .

21. jaanuar 1927 tapsustas Viru maavalitsus , et Naroova-Joesuu alevi, Naroova valla ja Naroova joe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse pohjal 20. novembrist 1926 (protokoll nr 71 §§ ll ja 14) tuleb "Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada "Narva“ ^[3].

Alates 1944. aastast sai Narva jogi Eesti NSV ja Vene NFSV halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taastatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Foderatsiooni vaheliseks ajutiseks kontrolljooneks, de facto idapiiriks.

Narva joe ulemjooksu suvendamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Veetaseme alandamiseks Narva joel otsustati parandada valjavoolutingimusi joe lahtes. Selleks plaaniti eemaldada liivamadalikud, suvendada joe ulemjooksu ja lahte kitsendamisega suurendada voolukiirust. 1928. aastal kinnitati suvendamistoode kaheosaline kava: Permiskula karestike suvendamine ja Vasknarva liivamadaliku suvendamine koos nelja buuni rajamisega. Kavandatu pidi Peipsi jarve veetaset alandama 0,3 meetri vorra ning vahendama uleujutuspaevade arvu. Permiskula karestikke suvendati 2,25 meetri vorra. Joe pohjast eemaldati kivimassi koguses umbes 235 000 kuupmeetrini. Suvendustoid teostasid koppsuvendaja Hiiglane, kompressorlaev Puurija, kuus veopraami, kaks puksiirlaeva, millest uks kandis nime Huva, ning neli puurimispontooni. Verhovski karestike suvendati 2,25 meetri vorra 1,5 kilomeetri ulatuses. Vasknarvas suvendati Narva joe lahtes asuvat liivamadalikku ning rajati selle ette kolm poiktammi ehk buuni (praegu moodetuna 660 m, 570 m, 220 m) ja uks voolusuunav tamm. 1934. aastaks jouti suvendustoodega Permiskula ja Kakoloki saare vahele. ^[4] 1939. aasta sugiseks olid suvendustood joudnud Kakolokini. Suvendustood kestsid kuni 1939. aasta sugiseni, mil Teine maailmasoda need peatas ning osa Narva joe ulemjooksust jaigi puhastamata.

Hudroelektrijaama rajamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seoses Narva hudroelektrijaama ehitusega aastal 1956 paisutati joele Narva veehoidla , mis ulatub Narvast Poruni joe suudmeni. Narva veehoidla rajamisel uppusid mitmed Omuti karestikest allavoolu jaavad madalamad saared ( Vallisaar jt) Mustajoe juures.