Naarivana
(vene keeles
Дед Мороз
'Kulmataat') oli
Noukogude Liidus
aastavahetuse
rituaalne kingitooja, kes asendas
jouluvana
. Naarivanaga puudis Noukogude voim
joulude
kui usupuha tahistamist valja juurida ja
naaride
tahistamisega asendada.
Naarivana on enamasti prillide ja pika valge habemega vana mees, kes kannab punaseid roivad, sh maani ulatuvat mantlit ja pikka punast mutsi, mis on valgete aaristega. Ta saabub traditsiooniliselt kodudesse, lasteaedadesse, koolidesse, ametiasutustesse jne kinke tooma
31. detsembril
, kasutades liiklusvahendiks
pohjapodrarakendit
voi soidab
saanil
, mida veavad hobused. Kuna naaripidusid peetakse sageli ka muudel kuupaevadel kui 31. detsembril, siis voib naarivanasid kohata ka juba nadal voi paar enne aastavahetust.
Kingitused on naarivanal kaasas suure kotiga, vool voib olla ka
vits
. Kingitusi jagab ta nimeliselt kunstilise etteaste alusel, enamasti loetakse naarivanale luuletusi, aga ka lauldakse voi tehakse vaatemangulisi kehalisi harjutusi. Vits on naarivanal kaasas
pahade laste
karistamiseks, kuigi seda peaaegu kunagi ei juhtu.
Naarivana kaib kinke jagamas uksi,
pakapikud
naariohtul kinkide toomisega ei tegele. Noukogude ajal kais naarivanaga abiliseks kaasas
Lumehelbeke
(Снегурочка).
Eestis eelistatakse tanapaeval naarivanale ja naaripeole jouluvana ja joulupidusid. Venemaal on aga endiselt naarivana.
Naarivana tanapaevane kanooniline kuju parineb 1930. aastate Noukogude Liidust. Algselt oli
Дед Мороз
aga samasugune
isikustatud loodusjoud
nagu ka eestikeelseis muistendeis esinev
Kulmataat
.
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Naarivana
|