Muusika ajalugu
(
inglise keeles
history of music
) on
muusika
seos
inimkonna
ajalooga
.
Tahenduslike
helide
tekitamine ja nendest
margisusteemi
loomine kujunes toenaoliselt paralleelselt
kone
ja
keele
kujunemisega. Voib oletada, et esimesed "muusikateosed" olid kateplaksudega saadetud huuatused, vastu puutuve taotud
rutmidest
voi
tantsusammudest
tekkivad helid. Naib olevat selge, et muusika ja
rituaal
on olnud lahutamatult seotud labi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab koigil rahvastel
rituaalist
,
kommetest
ja
tavadest
.
Muusika ajaloo uurimisega tegelev
teadusharu
on
muusikaajalugu
(inglise keeles
music history
ehk
historical
musicology
).
Pikemalt artiklis
Eelajalooline muusika
-
Pikemalt artiklis
Vanaaja muusika
Noodinaidete najal saab muusika ajalugu jalgida alates
5.
-
4. sajandist
eKr
. Varasemast ajast on sailinud vaid uksikuid naited, mis ei anna voimalust uldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli korgelt arenenud juba muistses
Egiptuses
,
Babuloonias
,
Assuurias
,
Hiinas
,
Indias
,
Suurias
,
Palestiinas
jm. Muusikale omistati tihti
jumalikku
algupara ? jumalate haali vorreldi pillihaaltega;
pille
? eriti neid, millel arvati jumalaid mangivat ? peeti puhadeks.
Muusikuid
arvati jumalaga uhenduses olevaiks, mistottu neid umbritseti suure austusega.
Sumpoosioni
stseen, umb 490 eKr
Antiikajal
kuulus muusika kokku
luule
ja
tantsuga
. Muusik oli uheaegselt nii
laulja
,
pillimees
,
helilooja
,
luuletaja
kui ka
tantsija
. Antiikaja muusika oli tavaliselt
uhehaalne
ning rajanes enamasti viie
heli real
?
pentatoonikal
. Egiptuses armastati suursugust, rohutatult vaarika rutmiga laulu, mida saatsid
floodid
ja
harfid
; Suurias eelistati larmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakolalised kahe toruga
?almeid
,
lookpillid
ja muud instrumendid.
Vana-Kreekas
oppisid muusikat koik vabad inimesed, mones
linnriigis
isegi kuni 30. eluaastani. Populaarseimad pillid olid
aulos
,
luura
ja
kitara
.
Oboetaolise
kolaga aulos oli seotud veinijumal
Dionysose
pidustustega ning
tragoodiaetendustega
. Vana-Kreeka tragoodiate tuntuimad autorid olid
Aischylos
,
Sophokles
ja
Euripides
.
Vana-Roomas
arenes Vana-Kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest uheks oli
pantomiim
. See oli
balletitaoline
etendus: tantsija kujutas liigutustega sundmuste kaiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult
aulose
saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev
orkester
, mida juhatati jalalookidega. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama kontserte, kus laulu ja pillimangu esitati ka ilma tantsu ja naitlemiseta. Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes.
-
Pikemalt artiklis
Keskaja muusika
Introitus ? Gaudeamus Omnes.
Graduale Aboense
, 14.-15. sajand
Keskaegne vaimulik muusika oli eelkoige
liturgiline
muusika, mis
jumalateenistustel
kolas
vaimulike
koorilt
a cappella
. Mitme sajandi valtel oli vaimulik koorilaul uhehaalne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba
Vana-Roomas
ning parinesid
Palestiinast
. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise varvingu ning lihtsustusid. Paavst
Gregorius I
auks hakati neid nimetama
gregooriuse koraalideks
. Tema kasul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn
Gregoriuse antifonaarium
, mis valmis
604
. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama uksnes neid viise.
Koraalide viis oli sageli vaga avaralt arendatud, omaparase aeglase
rutmiga
, mis allus tekstile (puudus kindel
taktimoot
). Koiki helisid viisis esitati uhtlaselt, ilma rohutamisteta. Puudusid ka dunaamilised varjundid ? kogu viis kolas algusest lopuni uhesuguse tugevusega. Gregooriuse koraale lauldi
ladina keeles
, tekstid olid kanoniseeritud
palved
ja ulistused
Jumalale
. Meloodiate ulesmarkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi marke ?
neumasid
, millest ajapikku hakkas arenema
noodikiri
.
Pole tapselt teada, millal vaimulikus muusikas voeti kasutusele
polufooniline
mitmehaalsus. Vihjeid sellele esineb juba
7. sajandist
parit urikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinaited on sailinud
9. sajandist
. Oletatakse, et touke mitmehaalsuseks andis nii
oreli
levik kui ka briti saarte mitmehaalne
rahvamuusika
.
Esimesi mitmehaalseid vaimulikke laule nimetati
organum
iteks. Kuni
12. sajandini
olid need kahehaalsed laulud, mille ulemiseks haaleks oli
gregooriuse koraal
. Lihtsamates variantides liikus alumine haal sellesama koraali rutmis ning enamasti paralleelselt
kvartides
,
kvintides
voi
oktaavides
. Ajuti voisid haaled ka uhtida. Keerulisemates organumites liikus alumine haal oma teed, moodustades ulemisega erinevaid
intervalle
. Monikord pidas alumine haal uht nooti kaua kinni, sel ajal kui ulemises haales vahetus mitu nooti. Leidus ka organume, mille haaled olid pandud liikuma vastassuundades.
Umbes 12.?
13. sajandil
vahetasid haaled oma kohad, nii et gregooriuse koraalist sai alumine haal (
cantus firmus
). Sageli ei liikunud haaled ka enam uhes rutmis: ulemine haal oli keerukam ning liikuvam. Gregooriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rutmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada, lauldi teda koraalist erinevate sonadega, sageli ka mones muus keeles. Tekst vois olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi uheaegselt nagu kaht uhehaalset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka valjaspool kirikut ning need said nimetuse "
motett
". Peagi lisati motetile ka kolmas haal, millel olid jallegi omad sonad. Sedasi kujunesid valja ilmalikud motetid, mis uhe haalena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning
15. sajandil
jai vaimulikule motetile alles ainult gregooriuse koraali ladinakeelne tekst.
Trubaduurid
. Saksa nimetu autor. XIV sajand
Erinevate haalte arv kasvas 15.?
16. sajandil
veelgi ? loodi isegi motette, milles haali oli ule poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.
Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt
rahvalauluna
ning oli tihedalt seotud randmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, naitlejad ja tantsijad. 12.?
13. sajandi
Prantsusmaal
ja
Saksamaal
olid vaga levinud ruutel-laulikud (
trubaduurid
,
truvaarid
,
minnesingerid
), kes esinesid oukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sojaretkedest.
-
Pikemalt artiklis
Renessanssmuusika
Fiidlimangija
.
Cantigas de Santa Maria
, umbes 1300
Piiri tombamine keskaja ja renessansi muusika vahele on keeruline ja seda on tehtud kullaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli jarkjarguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470. aastateni. Moned muusika-uurijad on oelnud, et renessanssmuusika moistet tuleks uldse valtida voi vahemalt kasutada aarmise ettevaatusega. Tunnustatud
Eesti
muusikaloolasi
Toomas Siitan
toob igatahes oma raamatus "
Ohtumaade muusikalugu I
" renessansi eraldi jaotisena valja ning utleb seal:
"Renessanss-stiil kujunes paralleelselt hilisgooti ilmingutega 14. sajandil prantsuse ja itaalia ilmalikus laulus ning 15. sajandi I poolel Madalmaade muusikas."
Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse
14. sajandil
Madalmaades
, kust levis mujale Euroopas 15.?
16. sajandil
.
Religioosse muusika
korval muutus uldiseks ka
ilmaliku muusika
harrastus. Suurenes noudlus ilmalike muusikute jarele, kes said tood nii oukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika ?anre.
Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias
13. sajandil
tekkinud
madrigal
. Sageli pohinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti korvale tekkisid lihtsad vaimulikud humnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi
Saksamaal
protestantlik koraal
, mis oli taiesti uut liiki laul.
Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kolakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vahese pingega
helilaadide
hulgast esile pingelise juhttooniga
ma?oor
ja
minoor
. Palju kasutati
kontrapunkti
ning
imitatsiooni
. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu voi tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide taiustamisele ja ka uute pillide leiutamisele. Olulisi taiustusi tehti
orelile
. Keelpillidest loodi 16. sajandil
vioola
,
viiul
,
t?ello
ja
kontrabass
. Viiulimeistrite poolest oli eriti tuntud
Cremona
Itaalias, kust on parit nii
Amati
kui
Stradivari
nime kandvad pillid.
Guillaume Dufay
(1397?1474) ja
Gilles Binchois
(umb 1400?1460)
Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid: jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sundisid esimesed mitmeosalised muusikateosed ?
missad
,
reekviemid
ja
passioonid
. Ilmusid ka esimesed
ooperid
ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus
Firenzes
1598. aastal, pole sailinud. Esimene sailinud ooper on moni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks
Vana-Kreeka
tragoodiad.
Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse
Orlando di Lassot
,
Pierluigi da Palestrinat
ja
Claudio Monteverdit
. Olulised olid ka
franko-flaami koolkonda
kuulunud
Guillaume Dufay
,
Johannes Ockeghem
ja
Josquin Desprez
, franko-flaami ja
Burgundia koolkonda
kuulunud
Gilles Binchois
ning
Veneetsia koolkonna
esindajad
Adrian Willaert
ning
Andrea
ja
Giovanni Gabrieli
.
Renessansiajastu muusikakeskuseks sai
Puha Markuse kirik
Veneetsias
. Selles kirikus oli 2 suurt orelit,
koor
ja
orkester
. Pidulikel
jumalateenistustel
kolas nii
vokaal-
kui ka
instrumentaalmuusika
.
Tantsumuusikas
olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ja vaga pidulik
pavaan
2/4 ja 4/4 taktimoodus, kiire huppetants
galliard
3/4 taktimoodus ning lobus seltskonnatants
braanl
4/4 taktimoodus.
-
Pikemalt artiklis
Barokkmuusika
-
Pikemalt artiklis
Klassitsism (muusika)
-
Pikemalt artiklis
Romantism (muusika)
-
Pikemalt artiklis
Nuudismuusika
- Imbi Kull, Ophelia Tuisk.
Muusikaajalugu
. Tallinn: Valgus, 1988. (8. tr)
ISBN 5440001298