| Muqdisho
|
|---|
|
| somaali
|
Muqdisho
|
| araabia
|
??????
Maqad?sh?
|
|
 |
|
| Pindala
|
91 km²
|
|---|
| Elanikke
|
1 230 000 (2005)
eeslinnadega 2 590 000
|
|---|
|
| Koordinaadid
|
2° 2′ N
,
45° 21′ E
|
|---|
|
|
Muqdisho
(
it
Mogadiscio
) on linn
Ida-Aafrikas
India ookeani
rannikul. Muqdisho on
Somaalia
pealinn ja uhtlasi riigi suurim linn.
Somaali keeles
kasutatakse linna roopnimena ka vormi
Muqdishow
ja mitteametlikult kutsuvad somaallased oma pealinna sageli nimega
Xamar
(vanemas kirjaviisis
Hamar
). Maailmas uks enim kasutatavaid nimekujusid on inglisparane
Mogadishu
. Eesti keeles on varasemal ajal kaibel olnud ka mugandatud vorm
Mogadi?u
, mida keeleteadlased ei soovita kasutada.
Linna elanike arv ei ole tapselt teada.
2005
. aasta alguses elas Muqdishos hinnanguliselt 1 230 000, koos eeslinnadega 2 590 000 inimest.
Aastal
1958
elas Muqdishos umbes 90 000 ja aastal
1963
hinnanguliselt 123 900 inimest, seega on viimase 40 aasta jooksul elanike arv kumnekordistunud.
1981
. aastal oli linnas umbes 500 000,
1989
. aastal 800 000,
1995
. aastal 997 000 ja
2001
. aastal 1 212 000 elanikku.
Valdava osa elanikest moodustavad
somaallased
, valismaalasi (
araablased
,
pakistanlased
jt) on alla 10 protsendi.
Muqdisho 1800. aastatel
Muqdisho aladel oli asustus juba vahemalt
9. sajandi
alguses, kuid pusiva linnalise asustuse teke on seotud
araabia
kolonistide saabumisega
10. sajandil
, kes rajasid sinna oma linnriigi. Muqdishost kujunes oluline kaubanduskeskus, mille kaubanduskontaktid ulatusid
Hiina
,
Tseiloni
ja
Vietnamini
.
16. sajandil
langes linn
Portugali
voimu alla; ulemvoimu parast
Somaali poolsaarel
toimusid sagedased kokkuporked
Turgi
soduritega.
1871
. aastast kuulus Muqdisho
Sansibari
sultanile, kes rentis selle
1892
Itaaliale
.
1905
ostis Itaalia linna sultanilt loplikult ara ja tegi sellest
Itaalia Somaalimaa
keskuse.
26. veebruaril
1941
vallutasid linna
Teises maailmasojas
Suurbritannia
vaed.
1952
tagastasid britid Muqdisho itaallastele ja Somaalia iseseisvudes sai sellest
1960
riigi pealinn.
Peale linna vallutamist massuliste poolt
Somaalia kodusojas
aastal
1990
on Muqdishos valitsenud
anarhia
.
Aerofoto Muqdishost 1992
1992
?
1994
kontrollisid osa Muqdishost
URO
rahutagamismissiooni raames
Ameerika Uhendriikide
merejalavaelased.
3.
?
4. oktoobrini
1993
toimunud
Muqdisho lahingus
USA eriuksuste ja Somaalia vaepealiku
Mohammed Farrah Aididi
toetajate vahel sai surma 18 ja haavata 73 Ameerika Uhendriikide sodurit. Somaallaste kaotused ulatusid 500-1000 inimeseni. Suurte inimkaotuste tottu otsustas USA president
Bill Clinton
jargmisel aastal vaed Somaaliast valja viia.
Kontrolli linna ule taotlesid aastaid mitmed relvaruhmitused, linna pohjaosas leidsid aset pidevad tulevahetused. Ametlik valitsus keeldus turvalisuse puudumise tottu pealinnas resideerimast.
Muqdisho elamurajoon 2006. aastal
5. juunil
2006
vallutasid linna parast nadalaid kestnud kokkuporkeid kohalike vaepealikega
Islamikohtute Liidu
relvauksused. Juba sama aasta
28. detsembril
olid nad sunnitud aga linna pealetungivate ajutise valitsuse ja
Etioopia
vaeuksuste eest taganedes maha jatma. Riigi president
Cabdulaahi Yuusuf Axmed
naasis pealinna
8. jaanuaril
2007
, hiljem tegid seda ka ajutine valitsus ja parlament.
Martsis ja aprillis 2007 sagenenud relvakokkuporgete tulemusel lahkus suur osa elanikkonnast linnast. Ainuuksi aprilli esimestel nadalatel pogenes linnast tuhandeid inimesi.
Muqdisho sadam 1992
Vaatamata siiani linnas valitsevale anarhiale on Muqdisho jatkuvalt oluline kaubandus- ja rahanduskeskus. Valitsuse kauaaegne puudumine loi aritegevuseks soodsa, maksuvaba keskkonna, kuid samas noudis see ettevotetelt oma inimeste ja varade kaitseks relvastatud kaitsjate palkamist. Voimude tagasipoordumise jarel linna
2007
. aastal on olukord muutumas.
Peamisteks toostusharudeks on toiduainete- ja tekstiilitoostus, eelkoige
puuvilla
kupardamine. Varem kuulus suur osa toostusettevotetest Itaalia kapitalile, kuid
marksistliku
riigi kehtestamise jarel
1970
vahendati valiskapitali osakaalu majanduses oluliselt.
Tegu on ka Somaalia peamise sadamaga, kuid merekaubandust piirab olulisel maaral rannikuvetes levinud
piraatlus
.
Muqdisho on uks parima telekommunikatsioonivorguga linnu Ida-Aafrikas. Toimib internet ja kohalik mobiiliside. Rahvusvaheline side on tagatud satelliitide kaudu.
Aastal
1954
asutati Muqdishos
Somaalia Riiklik Ulikool
. Korgaegadel oppis seal 4600 uliopilast. Aastal
1991
kukkus riigi haridussusteem kodusoja tulemusel kokku ja ulikool on sellest ajast alates olnud suletud.
Linnas tegutseb mitu raadio- ja kaks televisioonijaama. Endises Sansibari sultani lossis asub
1933
. aastal asutatud rahvusmuuseum. Kas muuseum ka praegu tegutseb voi mitte, selle kohta andmed puuduvad.