See artikkel ootab keeletoimetamist . (Mai 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Mircea Snegur
Moldova president
Ametiaeg 27. august 1991 ? 15. jaanuar 1997
Jargnev	Petru Lucinschi
Isikuandmed
Sunniaeg	17. jaanuar 1940 Trif?ne?ti , Rumeenia
Surmaaeg	13. september 2023 (83-aastaselt) Chi?in?u , Moldova
Rahvus	moldovlane
Abikaasa	Georgeta Snegur
Lapsed	Natalia Gherman , Vitali Snegur
Autogramm

Mircea Ion Snegur ( 17. jaanuar 1940 Trif?ne?ti ? 13. september 2023 Chi?in?u ) oli Moldova riigitegelane, iseseisva Moldova esimene president (1991?1997).

Suurema osa Noukogude ajast tootas Snegur Moldaavia Noukogude Sotsialistlikus Vabariigis agronoomina ja kolhoosiesimehena, kuid Gorbat?ovi perestroika ajal kujunes Snegur Moldaavia NSV uheks juhtfiguuriks ning osutus ainukandidaadina valituks nii 1990. aastal Moldaavia NSV kui ka 1991. aasta presidendivalimistel Moldova presidendiks. ^{[1] [2]}

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mircea Snegur sundis Trif?ne?ti kulas Rumeenias (tanapaeva Moldovas ) pool aastat enne Noukogude Bessaraabia okupeerimist juunis. Snegur lopetas 1956. aastal Frumusica kula keskkooli. Korghariduse omandas Snegur M. V. Frunze nimelises Ki?injovi Pollumajanduse Instituudis 1961. aastal agronoomia erialal. Ta jatkas oma opinguid ja tegi samas institutsioonis loomakasvatuse osakonnas aspirantuuri, teenides 1972. aastal pollumajandusteaduste doktorikraadi. Aastatel 1961?1968 tootas Snegur Flore?ti rajooni Lunga kulas agronoomi ja kolhoosiesimehena . 1968?1973 juhatas ta direktorina katsejaama . 1973. aastast asus Snegur toole Moldaavia NSV pollumajandusministeeriumis, kus tootas 1978. aastani osakonna direktorina. 1979?1981 oli Snegur Balti Teadusuuringute Instituudi direktor. ^[2]

1981. aastast oli Snegur Moldaavia Kommunistliku Partei Edine?i rajooni esimene sekretar, 1985. aastast sai Snegur MKP Keskkomitee sekretari ametile. Snegur valiti 1989. aastal Moldaavia NSV Ulemnoukogu esimeheks ja 26. martsil Noukogude Liidu Ulemnoukogu rahvasaadikuks ning ta tootas MNSV Ulemnoukogu 11. ja 12. koosseisus Juba jargmisel aastal valiti Snegur 3. septembril ainsa kandidaadina Moldaavia NSV presidendiks. 1991. aasta augustiput?i ajal keeldus Snegur taitmast riigipoorajate korraldusi ja avaldas toetust Boriss Jeltsinile . ^{[2] [3] [4]}

Karjaar presidendina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Moldova iseseisvuse valjakuulutamist 27. augustil kuulutati valja uued presidendivalimised . Mircea Snegur oli valimistel ainuke kandidaat ning valiti 1991. aasta detsembris iseseisva Moldova esimeseks presidendiks. 82,88% haaleoiguslikust elanikkonnast kais valimas ning 98,17% andis Snegurile poolthaale, vastu oli 1,79%. ^{[4] [5]}

Presidendil tekkis kohe konflikt Rahvarindega , sest ta ei toetanud viivitamatut uhinemist Rumeeniaga . Kuid juba 1992. aastal voitis Snegur Rahvarinde poolehoiu tagasi, kuulutades 2. martsil parast pantvangikriisi valja Dnestri vasakkaldal eriolukorra, millega ta lubas Moldova vagede sojalise sekkumise regioonis. ^[4] Kuigi Moldova vaed saavutasid piiratud edu separatistlike Transnistria vagede tagasisurumisel, ei suutnud Moldova oma voimu Benderis ja vasakkaldal taastada Vene vagede sekkumise tottu Transnistria poolel. Snegur suudistas korduvalt Vene armeed Moldova konfliktis sekkumises, kuid suudistused soja kulgu ei muutnud. ^{[6] [7]} 21. juulil allkirjastas Snegur koos Transnistria juhiga Moskva lepingu , millega kehtestatud rahu on pusinud tanase paevani. ^[8] 1992. aasta lopust lubas Snegur Transnistriale taasuhinemise korral laia autonoomiat . ^[9]

Soja, riigi iseseisvumise ja radikaalse majanduse umberkorraldamise tottu tabas Moldovat 1990. aastatel majanduskriis . Snegur toetas radikaalseid majandusmuudatusi ning uritas korraldada kiiret erastamist . Rumeenia toetusel asus Snegur looma Moldovale uut raha. Luhiajaliselt lasti kaibele ajutine rubla, kuid Rumeenia printis Moldovale ka tema uue valuuta leu esimesed rahatahed. ^{[10] [11] [12]} 1994. aastal kirjutas Snegur alla NATO partnerlusplaanile . ^[13]

1996. aastal voeti vastu Moldova pohiseadus , millega liikus Moldova enam parlamentaarse riigikorralduse suunas. Sama aasta 17. novembril toimunud presidendivalimistel kaotas Snegur teises voorus endisele kompartei juhile ja parlamendi esimehele Petru Lucinschile . Sneguri poolt haalestasid 47% valijatest ja 15. jaanuaril 1997 loovutas ta oma presidendikoha. ^{[4] [14] [15]}

Hilisem karjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast presidendivalimistel luua saamist uritas Mircea Snegur jatkata poliitikaareenil. Snegur koondas enda umber 1995. aastal presidendi toel rajatud Taassunni ja Harmoonia Partei , millega tootas edasi opositsioonis uuele presidendile. ^[16] Partei moodustas 1998. aasta parlamendivalimistel valimisbloki, mille koosseisus sai erakond 8 kohta parlamendis ja Snegur osutus valituks Moldova parlamendi 14. koosseisu. ^[2] Snegur oli parlamendi liige kuni 2001. aastani parlamendivalimisteni , mil tema erakond ei saanud parlamendis uhtegi kohta. ^[17]

Snegur jai poliitikas aktiivseks kuni 2009. aastani, mille jooksul kirjutas ta mitmeid raamatuid ja artikleid poliitika, ajaloo ja pollumajanduse kohta. Oma viimased eluaastad oli ta tosiselt haige, kuni lopuks suri 13. septembri ohtul 2023. aastal. ^{[18] [19]} Moldova president kuulutas Sneguri surma puhul 2023. aasta 16. septembri riiklikuks leinapaevaks . ^[20]

Snegur ja Eesti [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Panga president Rein Otsason kais 1991. aasta mais konsulteerimas Moldova presidenti Mircea Sneguri ning kohalike panga- ja rahandusspetsialiste, tutvustades Moldovas, kuidas iseseisvas vabariigis pangandussusteemi valja arendada ja kuidas edukalt erastada. ^[21]

1996. aasta aprillis kulastas Mircea Snegur Moldova presidendina koos valitsusdelegatsiooniga tollase presidendi Lennart Meri kutsel Eestit . Eestis kohtuti president Meriga, Riigikogu esimehe Toomas Saviga , valitsusjuhi Tiit Vahiga ja valisminister Siim Kallasega . Presidendid rohutasid molema vaikeriigi iseseisvust, Molotovi-Ribbentropi pakti negatiivset moju molemale riigile ning soovi Euroopa suunal integreeruda. ^[22] 3. aprillil kirjutasid presidendid alla neljale dokumendile: Eesti ja Moldova teineteise moistmise ja koostoo deklaratsioonile, kultuuriministrid kirjutasid alla valitsustevahelisele kultuurikoostoo kokkuleppele ja valisministrid valisministeeriumide koostoo protokollile. Eesti ja Moldova vahel solmiti ka kokkulepe kahe uudisteagentuuri vahelise infovahetuse kohta, millele kirjutasid alla ETA peadirektor Neeme Brus ning Moldpressi peadirektori Dumitru Tira . ^[3] Moldova presidendipaar tutvus ka Tallinnaga , Saku olletehase ja Pauligi kohvitehasega . ^[3]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]