Mati Hint ( 28. august 1937 ? 5. detsember 2019 ) oli eesti keeleteadlane, uhiskonnategelane ja poliitik.

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Polvnemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mati Hint sundis Tartus Mellini kliinikus. Pere elas Ulpre talus Tartumaal Rongu vallas Raigaste kulas. Isa Oskar Hint (1896?1982) oli suure talu peremees, Rongu valla volikogu liige, neli aega vallavanem ( Vabadussoja algusest kuni 1930), paljude seltside ja uhistute liige voi asutaja, kirikukoguduse noukogu liige, kaitseliidus tegev mitmel ametikohal. Punavoimude hinnangul oli Oskar Hint “rahvavaenlane”, ta arreteeriti, oli Polaar-Uuralites vangilaagris 1945?1952, ema Linda Hint (1911?1985) aeti kahe lapsega seljariietes kodutalust Ulprelt valja. Ajutine ulualune saadi Aakre vallas Undi kulas sugulaste juures, millest kujunes alaline elukoht vaga kitsastes oludes. Perekonna mitme polve polist kodutalu ei saadudki tagasi, vaatamata isa Oskari pikale kohtuskaigule Noukogude ajal ja Mati vastavale taotlusele taasiseseisvunud Eesti ajal. ^[1]

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mati Hint oppis Aakre algkoolis aastatel 1944?1952, kooliaeg pikenes haiguste tottu, kool muudeti seitsmeklassiliseks, ta lopetas selle kiitusega. Seejarel oppis Elva Keskkoolis 1953?1957, kus lemmikained olid kirjandus ja matemaatika, lopetas hobemedaliga. ^{[1] [2]} 1957?1963 oppis Tartu Riikliku Ulikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat spetsialiseerumisega soome-ugri keeltele ja rakenduslingvistikale (strukturaalne ja matemaatiline lingvistika, seega ka koik matemaatika teoreetilise haru kursused); lopetas ulikooli kiitusega. Ta oli ulikooli ajal KGB jalgimise all, seetottu onnestus ulikool lopetada ule noatera rektor Fjodor Klementi eriloaga tingimusel, et ta ei lahe kunagi toole opetajana noorsoole vaari arusaamu sisendama. Seetottu toole teda ei suunatud, kuid ta paases Teaduste Akadeemia aspirantuuri sisseastumiseksamitele akadeemik Paul Ariste isikliku soovituskirjaga ja temast sai Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant 1963?1966, filoloogiakandidaadi ( PhD ) vaitekirja kaitses 1971. ^[1]

Tooelu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mati Hint tootas Keele ja Kirjanduse Instituudi teadurina kuni 1975, seejarel Tallinna Pedagoogilise Instituudi (hiljem Pedagoogikaulikool, nuud Tallinna Ulikool ) eesti filoloogia osakonnas oppejouna. Uldeesti keele ja kultuuri korval oli tema erihuviks paritolu tottu lounaeesti keel ja kultuur. Ta korraldas uliopilastele murdepraktikaid Louna-Eestis ( Kambja , Otepaa , Rongu , Kanepi , Sangaste kihelkonnas), samuti Saaremaal ( Sorves ja Jaani kihelkonnas ), nendel valjasoitudel tutvuti eesti keele koige eriparasemate murretega. Ta oli ka liivi keele huviline ja harrastaja ning liivi kultuuri tutvustaja, kainud paarkummend korda Kuramaal liivi kulades ja nainud liivi konekeele haabumist emakeelena. Sealt tema teravnenud pilk ja tahelepanu juhtimine kakskeelsuse ohtudele. ^{[1] [3]} 1982. aastal algatas ta eesti keele opetamise uuendamise uldhariduskoolis ja juhtis uuenduslike opikute autorite kollektiivi, tema enda eesti keele opik 10. klassile ilmus mitmes trukis. Oppetoo korval tegeles ta poole sajandi jooksul ka teadustooga, vottis osa paljudest konverentsidest ja kongressidest (enamasti keeleteaduslikud, aga vahemikus 1989?1995 ka poliitilised ja inimoigusalased), millega kaasnes arvukalt ettekannete publikatsioone, nendest voorkeelseid publikatsioone paarikumnes riigis. Ta oli ka Eesti Rooma Klubi liige.

Uhiskondlikust elust osavott oli seotud venestamisele vastutootamise ja Eesti iseseisvuse taastamisega Rahvarinde liikmena 1988?1992 ja Keskerakonna liikmena 1991?1995. Poliitiliselt maaratles ta end sotsiaaldemokraadina sojaeelse Eesti Vabariigi sotsiaaldemokraatia mottes, ideaaliks uhiskondlik oiglus . Tallinna raekoja platsil pidas ta 1989 kolme Balti riigi rahvarinde juhtidega kooskolastatud programmilise iseseisvuskone ?Balti tee“, mis ilmus sel puhul ka trukisena eesti, lati, leedu, inglise ja vene keeles (hiljem on tolkeid lisandunud). Konekoosoleku foto temast joudis USA poliitikaajakirja Time kaanepildile. Balti keti ajal 23. augustil 1989 koneles ta USAs Baltimaade iseseisvust toetavatel demonstratsioonidel ja kommenteeris Balti ketti USA populaarsetes televisioonisaadetes. Sama aasta suvel sai ta valissoite voimaldava passi ja siis tuli ka ridamisi kutseid rahvusvahelistele inimoiguskonverentsidele, kus oli voimalik Balti kusimust kasitleda. Paljude auhindade ja muu tunnustusega kaasnenud rahalised toetused voimaldasid tal lisaks osavottudele valismaistest konverentsidest kaasajastada tehniliselt Tallinna Ulikooli eesti keele oppetooli ja osta erialast kirjandust oppetoolile. ^{[1] [2]}

Eesti poliitika toi talle siiski monegi pettumuse, nii et ta lopetas oma erakondliku kuuluvuse ja parast riigikogu volituste loppu poordus tagasi erialasele toole Tallinna Ulikoolis. Ta oli 1978. aastast dotsent , 1993. aastast professor . 1997. aastal kaitses Helsingi Ulikoolis filosoofiadoktori kraadi, 2002. aastast emeriitprofessor . Oppetoost loobus alles 2016. aastal, aga mitte akadeemilisest elust ? publitseerimine ja konverentsidel esinemine jatkus elu lopuni. Ta on maetud Rongu surnuaiale vanemate ja vanavanemate korvale. ^{[1] [4]}

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Eesti keele sona fonoloogia " I , Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1973
• "Haalikutest sonadeni", Valgus 1978, oluliselt muudetud tekst 1998
• "Eesti keele opik 10. klassile 1982 (ilmus mitmes trukis, 9. klassi opikuna 1983, 10. klassi opikuna 1987, 1991 ja 1995, suvaopikuna 2004)
• "Balti tee. Baltijas cels. Pabaltijo kelias. Baltiiskii putj. The Baltic Way", Valgus 1989, ISBN 5440009205
• "Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasusteemi tupoloogilised probleemid", Eesti Keele Instituut 1997, ISBN 9985851331
• "Keel on tode on oige ja vale", Ilmamaa 2002, ISBN 9985770498
• "Eesti keele foneetika ja morfoloogia", Avita 2004, ISBN 9985209273
• "Minu vaade maale ja merele", TEA Kirjastus 2007, ISBN 9789985716489
• "Uue Testamendi " uue tolke keeleline toimetaja, tolkijad Uku Masing ja Toomas Paul , 1989 ja hilisemad trukid

• J. W. Goethe " Aforisme " . Valinud ja tolkinud Mati Hint, Loomingu Raamatukogu nr 33, 1974

Publitsistika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mati Hint on avaldanud ule 300 keeleteadusliku artikli, ka paljudes voorkeeltes ja paljudes riikides, lisaks ka kirjanduskriitikat ning arvukalt publitsistikat Eestis, Soomes ja valiseesti ajakirjanduses. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti artiklite andmebaasis ISE on autorinime Mati Hint all 448 kirjet: artiklid, kommentaarid, retsensioonid, konverentside-kongresside ettekanded, avalikud esinemised paljude elualade poletavatel teemadel, temaga tehtud intervjuud ja artiklid temast. Koik need on paljudes keeltes mitme maa valjaannetes, peale eesti keele ka soome, inglise, prantsuse, vene, saksa ja liivi keeles. ^{[1] [5]}

Uhiskondlik ja poliitiline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Koolipoisina ja ka hiljem ~40 aasta jooksul osavott Elva keskkooli meesopetajate, vilistlaste ja vaheste meesopilaste noukogudevastasest ringist eesmargiga Eesti iseseisvuse taastamine.
• “40 kirja” (1980) allakirjutaja.
• Rahvarinde kolme esimese eestseisuse liige (1988?1992).
• Eesti, Lati ja Leedu rahvarinnete juhtorganite koostoo koordineerimine 1989. aastal, mis tipnes 13.?14. mail 1989 Tallinnas Balti Assambleega , millel Eestimaa Rahvarinde, Lati Tautas Fronte ja Leedu Saj?dise volikogud deklareerisid selgesonaliselt suunda Balti riikide taielikule poliitilisele iseseisvusele.
• Keeleseaduse valjatootamisel osalemine.
• Osalemine humanitaaride kultuuriuhingus Wellesto aastatel 1988?1990.
• Keskerakonna liige 1991?1995.
• Taasiseseisvunud Eesti esimese (uldjarjekorras VII) Riigikogu liige, valituna Tartumaalt .
• Eesti delegatsiooni liige Euroopa Noukogu Parlamentaarses Assamblees 1993?95 (Eesti sai Euroopa Noukogu liikmeks 14. mail 1993).
•   Eesti Rooma klubi liige.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1988 ? Eesti Kultuurifondi suur aastapreemia
• 1990 ? Paul Lauritzeni Fondi (Taani) vabadusauhind, lisana 50 000 Taani krooni
• 1997 ? Soome Kotikielen Seura ja Soome-Ugri Seltsi ( Suomalais-Ugrilainen Seura ) teadusauhind
• 1997 ? Riigivapi IV klassi teenetemark
• 2003 ? Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 2003 ? Bengt Gottfried Forseliuse medal
• 2005 ? Eesti Rahvuskultuuri Fondi (Eri Klasi asutatud Sihtasutus) elutoo tanuauhind
• 2006 ? Riigivapi III klassi teenetemark
• 2006 ? Tallinna vapimark koos Tallinna aukodaniku tiitliga
• 2009 ? Balti Assamblee medal Balti riikide koostoo innustamise eest
• 2012 ? Haridus- ja Teadusministeeriumi kuldmark
• 2013 ? ajakirja Akadeemia aastaauhind
• 2015 ? Tallinna Ulikooli auliige
• 2018 ? Eesti Rukki Seltsi Rukkiraagu kultuuriauhind
• Ajakirjade Looming ja Vikerkaar , ajalehe Sirp ja mitme teadusasutuse, korduvalt ka Tallinna Ulikooli auhindade laureaat

Stipendiumid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1996 ? Alfred Kordelini Fondi (Soome) avaldamisstipendium
• 1996 ? Avatud Eesti Fondi isikustipendium Pedagoogikaulikooli eesti keele oppetooli arendamiseks 1996?1997
• 1998 ? Eesti Teaduskompetentsi Noukogu toetus keeleteadusliku uurimistoo eest Tallinna Ulikoolis 1998?2002

Auliige [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Emakeele Seltsi auliige 2010
• Tallinna Ulikooli auliige 2015
• Tallinna aukodanik
• Rongu keskkooli auvilistlane
• Kuue valismaise teadusseltsi valis- ja kirjavahetajaliige

Artikleid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Inglise keel ei asenda haridust , Arileht , 19. detsember 2005
• Meie?nemad vastasseis , Maaleht , 17. mai 2007
• Louna-Eesti vaartus , Postimees , 10. november 2007
• Puhtad pihud , Sirp , 26. august 2016

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema poeg Madis Hint (1970?2001) oli ajakirjanik, minia Astrid Kannel on samuti ajakirjanik.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kull, Kalevi ; Velmezova, Ekaterina 2017. "Ma ei saa kunagi aru, miks ma pean Tartust ara soitma, kui ma seal olen": Mati Hindiga eesti keelest, semiootikast ja Tartust. Acta Semiotica Estica 14: 165?175.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mati Hint

• "Mati Hint (70)" , Eesti Paevaleht, 25. august 2007
• Mari Klein , "Mati Hint ? sunge keeleteadlane ja pessimistlik uhiskonnategelane" , Eesti Paevaleht, 14. september 2007
• Jurgen Rooste , "Kiri pojale ja pojapojale" , Sirp, 20. november 2007
• Mati Hint, "Noukogude aeg ja vaartused" , Sirp, 29. august 2013