Euroopa mandriosa ilma teda umbritsevate meresaarteta
Mandri-Euroopa
(
eesti keeles
ei ole keelend
Kontinentaal-Euroopa
soovitatav
[1]
) tahistab
Euroopa
kontinentaalset
maismaad
, arvestamata tema merepiire umbritsevaid
saari
.
Moiste vastandub
poliitgeograafiliselt
ennekoike
Briti saartele
, kus on maarav ingliskeelne kultuuriruum.
Fennoskandia kilbilt
taandub lumikate iga
talve
lopus. Naiteks asus
Weichseli jaatumise
kese just
Skandinaavias
, mille liustikud kujundasid laialdaselt
Pohja-Euroopa
maastikku, jaa sulamine aga maaras tanapaevase
Laanemere
vesistu kujunemist
Mandri-Euroopa koige levinum maaratlus valistab saared voi saarestikud:
Kuprose
,
Kreeka saarestiku
,
Malta
,
Sitsiilia
,
Sardiinia
,
Korsika
,
Baleaari saared
,
Iirimaa
,
Suurbritannia
,
Mani saare
,
Kanalisaared
,
Novaja Zemlja
ja
Taani saarestiku
. Samuti ei arvata nende hulka
ookeanisaari
, nagu:
Madeirat
,
Kanaari saari
,
Assoore
,
Islandit
,
Faari saari
ja
Svalbardi
.
Kui
Laanemerd
kasitletakse suurjarvena, siis kuuluvad naiteks
Saaremaa
ja
Hiiumaa
, teiste Laanemere saarte seas, Mandri-Euroopa alla. Kui Laanemerd kasitletakse kui merd, siis koik selle saared maaratluse jargi valistatakse Euroopa maismaast. Maaratlus ei puuduta jarvesaarte korval ka joesaari.
Kesk-Euroopa
maestiku
Alpide
uks korgemaid tippe
Matterhorn
, esiplaanil ?veitsi koted?id
Kultuuriliselt peeti varem
kontinentaalseks Euroopaks
vaid
Laane-Euroopat
, vastandudes enamasti
Briti saartele
. Enne relvastumist ja kaasneva
Esimese maailmasoja
puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn uleeuroopaline
oitsengu ajastu
(
La Belle Epoque
).
Ohtumaade
opetust, mis eristub eeskatt
angloameerika filosoofiast
, on nimetatud
kontinentaalfilosoofiaks
(mille 19. sajandi tuntumaid mojutajaid esindab nn
kahtluskoolkond
).
Brusseli raekoda
ja raekojaplatsi (
La Grande Place
) aarsed hooned
Pikemalt artiklis
Metropol
Mitut Mandri-Euroopa suurlinna labis 20. sajandi vahetusel raudteetaristu, mille keskmeks oli
Konstantinoopolis
loppev
Idaekspressi
raudteeliin.
Ungari rahvaroivad
Noukogude Liidu
allutatuna hakkas
idablokk
koos satelliitidega lagunema 1980. aastate lopus, 1990. aastate alguses taasiseseisvus ule tosina rahvusriigi. Sellega seoses laienes Euroopa kontinentaalsuse moiste paarikumne aasta jooksul eelkoige
Balti riikidele
(Pohja-Euroopa),
Visegradi riikidele
(Kesk-Euroopa) ja
Sloveeniale
-
Horvaatiale
(Louna-Euroopa). Koos endise
Ida-Saksamaaga
on nende riikide ajalugu olnud ulejaanud Euroopaga tihedalt labi poimunud, kandes nii
kristlikke
,
klassitsistlikke
kui ka
rahvuslikke
traditsioone.
Ida-Euroopa
maade kodanikke ja kullaltki odavat toojoudu on Suurbritannias siiski toodud uheks ettekaandeks
[2]
, et Euroopale nii-oelda selg poorata (vt
Brexit
).
Goethe
sunnilinn
Maini-aarne Frankfurt
on
Euroopa Keskpangaga
uks Mandri-Euroopa kesksemaid finantskeskusi ja lennuuhendusi
-
Pikemalt artiklis
Euroopa Liit
1950. aastast alates hakkas valja kujunema
solidaarsusel
pohineva Euroopa uhendamise idee, mis nagi ette
Teise maailmasoja
jargse ja palju kannatanud Euroopa uhinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal uhendabki Mandri-Euroopa 24 riiki
Euroopa Liit
, kuhu kuuluvad lisaks saareriigid
Kupros
,
Malta
ja
Iiri
ning ka veel valja astumata
Uhendkuningriik
.
-
Pikemalt artiklis
Kopenhaageni kriteeriumid
Euroopa Liit ja selle uhenduse naabrid
-
Pikemalt artiklis
Laane-Balkan
Liidult ootavad ametlikult uhinemist koik
Laane-Balkani riigid
(valjaarvatud
Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni
liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega
Kosovo
), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende uhinemine raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat moju avaldanud nii
antiikkreeka
,
antiikrooma
,
butsantsi
,
veneetsia
kui ka
osmanite
kultuurid ja
oigeusu
,
katoliku
ning
islami
usundid. Euroopa Liidule vastukaaluks mojutab tanapaeval neid valispoliitiliselt
Venemaa Foderatsioon
, puudes tagada eelkoige nii-oelda
Belgradi
huve.