|
See artikkel raagib saarestikust Atlandi ookeanis, teiste tahenduste kohta vaata lehekulge
Madeira (tapsustus)
|
| Madeira autonoomne piirkond
|
|---|
|
|
portugali
Regiao Autonoma da Madeira
|
|
|
|
Pindala: 741 km²
|
Elanikke: 250 769
(2021)
[1]
 |
|
Rahvastikutihedus: 338 in/km²
|
|
Keskus:
Funchal
|
 |
Madeira
on
saarestik
Atlandi ookeanis
umbes 600 km kaugusel
Aafrikast
.
Saarestiku elanikud on
portugallased
ja see kuulub
Portugalile
autonoomse piirkonnana
. Viimased 600 aastat kuulub Madeira etniliselt, kultuuriliselt, majanduslikult ja poliitiliselt
Euroopasse
, kuigi on Aafrikale lahemal. Portugali autonoomse piirkonnana kuulub ta
Euroopa Liitu
.
Madeira on
vulkaanilise
tekkega saarestik, mis tekkis kunagise
kuuma punkti
kohale, nii ei ole ta selles mottes uhegi mandri osa.
Saarestiku suurim,
Madeira saar
on suure, ule 6 km korguse
kilpvulkaani
veepealne osa. See vulkaan kuulub
Aafrika plaadil
asuvasse Tore ahelikku. Saare moodustumine algas
miotseenis
ule 5 miljoni aasta tagasi ja loppes
pleistotseenis
umbes 700 000 aastat tagasi. Sellele jargnes ulatuslik
erosioon
. Kuid vulkaaniline tegevus saarel jatkus veel monda aega, tekitades uusi
laavavoole
ja vanadele, erodeerunud vulkaanidele uusi vulkaanikoonuseid: viimased pursked toimusid saare laaneosas 6500 aastat tagasi. Madeira korgeim,
Ruivo
magi ulatub 1861 m
[2]
ule merepinna, lisaks on saarel hulk teisigi rohkem kui kilomeetrikorgusi tippe.
Org Madeiral
Pico das Torres
Saarestik on magine, korgus kuni 1859 meetrit. Ta koosneb rohkem kui 20 saarest, millest ainult kaks suurimat, Madeira saar ja
Porto Santo
on asustatud. Madeira saar on pindalalt suurem kui koik ulejaanud saared kokku.
Kliima
on
vahemereline
: talv on pehme ja vihmane, suvi on kuiv, kuid mitte vaga kuum.
Sademeid on aastas keskmiselt 641 mm. Koige vihmasemad kuud on
jaanuar
(103 m),
november
(101 mm) ja
detsember
(100 mm). Koige kuivemad kuud on
juuli
ja
august
(3 mm).
Vihmapaevi
on koige rohkem detsembris (13), koige vahem juulis (1).
Aasta keskmine temperatuur voib rannikul tousta ule +20 °C. Sisemaal, magedes, on see madalam. Merevett soojendab
Golfi hoovuse
koige kuumem haru
Kanaari hoovus
, mistottu merevee temperatuur on suvel 26 °C ja talvel 17 °C.
Plinius Vanem
nimetab Purpurisaari Onnelike saarte ehk
Kanaari saarte
lahedal kohas, mis voib viidata Madeirale.
Plutarchos
kirjeldas aastal
75
teoses "Sertorius" aastal
72
surnud admirali
Quintus Sertoriuse
kohta, et parast naasmist tanapaeva
Cadizist
"ta kohtas meremehi, kes olid asja saabunud Atlandis olevatelt saartelt, mida on kaks, mis on uksteisest eraldatud kitsa
vainaga
ja nad asuvad Aafrikast 10 000
furlongi
kaugusel. Nad nimetasid neid Onnistatute saarteks." Hinnanguline kaugus Aafrikast ja kahe saare lahedus teineteisele meenutab Madeira ja Porto Santo saart.
Madeira avastasid Portugali meremehed ajavahemikus 1418?1420. Seda peetakse
Henrique Meresoitja
algatatud maadeavastusperioodil tehtud esimeseks avastuseks. Kuid kaartidel esineb Madeira juba aastal
1339
.
Saared asustati kiiresti parast avastamist. Mitteeurooplastest pariselanikke saartel ei olnud. Esimene asula rajati Madeirale ajavahemikus 1420?1425. Esimest korda kasutati nimetust "Madeira saar" (
Ilha de Madeira
)
23. septembril
1433
maakaardil.
1921
pagendati
Austria-Ungari
viimane keiser
Karl
parast teist ebaonnestunud
riigipoordekatset
Ungaris
Madeirale. Ta suri jargmisel aastal Madeiral ja on sinna ka maetud.
Vaade Arieiro tipust Madeiras 2019. aastal
1. juulil
1976
andis Portugal Madeirale laialdase
autonoomia
, omavalitsuse ja seadusandliku kogu.
Madeira
? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
|
|---|
| Ringkonnad
|
|
| Autonoomsed piirkonad
|
|
|---|