Metsapoleng ehk metsatulekahju ehk metsapolemine on metsaalal toimuv polemine , mis ei ole inimeste kontrolli all.

Metsamajanduse osana kasutatakse ka kontrollitud poletamist . Samuti poletatakse suuremate tulekahjude arahoidmiseks ka metsa all olevat polevat materjali ehk kutust . Metsa on poletatud alepollunduses . Kulupoletamine on Eestis keelatud. ^[1]

Pohjused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsatulekahjude tekke pohjused jaotuvad kaheks: inimtegevusest pohjustatud ja inimtegevusest soltumatud ehk looduslikud. Enamiku metsatulekahjude pohjustajaks on tanapaeval inimene . Pohjusteks on nii hooletu suitsetamine kui ka tuletegemine , metsa jaetud klaasikillud , mootoritest lennanud sademed, laskeharjutustel maha kukkunud tulised padrunikestad , isesuttimine ulekuumenenud turbaaunades , kaarleegid korgepingeliinides ja kuritahtlik suutamine. ^[2]

Uue metsatulekahju voivad suudata ka teisest polengust lennanud sademed. Harva voib tulekahju pohjustada valgulook (1% Eesti tulekahjudest, kuid 45% Kanadas ). ^[1]

Koige rohkem tulekahjusid on Harjumaal ja Ida-Virumaal suurte linnade laheduses, sest neid metsi kulastatakse koige enam. ^[3]

Suure tuleohu korral voidakse metsaminek keelata. ^[2]

Inimtekkelised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsatulekahjude uks peamine tekkepohjuseid on inimtegevus metsaalade laheduses. Poleva sigareti maha viskamine on uks koige levinumaid pohjuseid, miks voib tulekahju tekkida. Samuti voivad pohjustajaks olla metsaraies ja jahinduses kasutatavad masinad ja ka pussikuulid, mis tabavad puud. Metsamasinates kasutatakse naftatooteid, mille lekkimise korral ja tuleallikaga kokkupuutel voib tekkida metsapoleng, ka koiksugused lokked, mida tehakse matkamise voi muul ajal. Saasetorje lambid voi muud elektriseadmed, elektrijaamad ja muud rajatised, mis on seotud elektriga taimede ja puude laheduses voivad vaga kergelt pohjustada tulekahju. On ka inimesi, kes panevad pohjuseta metsa polema, ka jahinduses kasutatakse metsa polengut selleks, et loomi nende elukohtadest valja saada ja nurka suruda. ^[4]

Ennetus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ennetustood saab teha vaid inimtegevusest pohjustatud metsatulekahjude ara hoidmiseks. Ennetuse hulka kaib naiteks tuleohtliku aja valjakuulutamine. ^[5] Neil puhkudel poorab Paasteamet erilist tahelepanu inimtegevusele metsades, et ennetada tekkida voivaid polenguid. Soltuvalt tulekahjude sagedusest ja meteoroloogilistest tingimustest on loodud tuleohuklasside susteem, mille pohjal voidakse tuleohtlikul ajal piirkonniti keelustada metsade kulastamine voi seada muid piiranguid. Nende alusel on koik Eesti metsad jaotatud vastavalt tuleohutuse jargi klassidesse: I ? korge tuleohuga metsad, II ? keskmise tuleohuga metsad, III ? madala tuleohuga metsad.

Eriti tuleohtlikud on okaspuumetsad. Tuleoht on vaiksem segametsades. ^[6]

Looduslikud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tulekahjud tekivad tavaliselt parast kuiva hooaega, siis kui taimestik on veel kuiv ja kergelt suttiv. Uks suurimaid loodusliku tulekahju tekke pohjuseks on valk . Valgust tulenevad tulekahjud havitavad enamasti rohkem, kui inimtekkelised tulekahjud, seda selleparast, et valk voib tulekahjusid pohjustada kohas, kus pole lahedal inimesi. Samuti muudab raskeks asjaolud see, et tulekahjud suttivad keerulistes tingimustes ja varustuse kohaletoimetamine ja kustutamine on raskendatud. Samuti voib tulekahju tekkida, kui valk tabab mond elektriseadet. Vulkaanipursked, laava ja ka sademed on pohjused miks tulekahju tekkida voib. ^[4]

Metsatulekahjude liigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestis eristatakse enamasti kolme tuupi tuld: maatuld, pinnatuld ja ladvatuld. ^[7] Maatuld nimetatakse ka pinnasetuleks. Samamoodi jaotatakse kutused nende asukoha jargi pinnasekutusteks, pinnakutusteks ja ladvakutusteks. ^{[1] [8]} Maa-, pinna- ja ladvatulekahjud jagunevad nende levimiskiiruse, leegi korguse ja moju jargi taimestikule norgaks, keskmiseks ja tugevaks. Nork tuli voib mojutada vaid alustaimestikku , tugev tuli voib ara poletada ka puud . ^{[1] [8]}

• Maa- ehk pinnasetuli

Pinnasekutused on huumus , turvas , kodu ja juured . Nad polevad tavaliselt ilma leegita, hoogudes ja miilates. Lihtsustatult voib oelda, et maatule korral polevad mulla pealmised kihid ja neis leiduv materjal.

Maatuli levib koige aeglasemalt edasi, aga voib koige kauemaks polema jaada. ^{[1] [8] [7]}

• Pinnatuli

Pinnakutused on maas ja maapinna lahedal leiduv materjal, nagu maha langenud lehed , okkad ja oksad , rohi , puhmad ja madalad poosad .

Pinnatuli voib taimestikust kiiresti ule poleda voi kauemaks polema jaada, kahjustades taimi .

Enamik metsatulekahjudest on pinnatulekahjud (90?95%). ^{[1] [8]}

• Ladvatuli

Ladvatuli levib puuvoralt teisele juhul, kui puud kasvavad piisavalt tihedalt. Polevad jamedad oksad, puutuved , korged poosad ja vorades leiduv materjal. Esineb ainult koos pinnatulega.

Ladvatuli tekib harva (alla 5% juhtudest), aga kui tekib, siis levib kiiresti edasi ja poleb suure kuumusega. ^{[1] [8] [7]}

• Redeltuli

Lisaks eelloetletud tulekahju liikidele raagitakse ka redeltulest, mis on uhenduseks pinnatule ja ladvatule vahel. Redeltule korral ronib tuli nagu mooda astmeid ules ja suutab vorad. Headeks astmeteks on madalal asuvad kuivanud oksad ning roni- ja vaantaimed .

• Lendtuli

Lendtuleks voib nimetada tuulega polengualalt edasi lendavaid sademeid, mis voivad suudata uusi tulekahjusid.

Kutusest [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tulekahju kutuseks on metsas leiduv materjal, nt sammal , rohi, puhmad, puud ja poosad. Tulekahju levimiskiirus soltub poleva materjali iseloomust: polengu kulgu mojutavad kutuse niiskus , temperatuur , suurus, kogus ja pidevus. Tuli levib kiirelt edasi, kui tema teel on tihe ja pidev, ilma lunkadeta taimkate .

• Moned seadusparad:

• Marg materjal suttib raskemini ja poleb aeglasemalt kui kuiv.
• Soojem kutus suttib kergemini kui jahedam, sest temperatuuri toustes kutuse niiskusesisaldus vaheneb.
• Peenem materjal suttib kergemini kui jamedam ja poleb kiiremini. Jamedamat materjali on aga jallegi raskem kustutada.
• Mida rohkem kutust, seda suurem tulekahju.

• Ilma moju

Tuleohtlik aeg algab parast lume sulamist, kui kulu ja varis on kuivanud, ja kestab kuni sugiseste vihmaste ilmadeni . ^{[1] [9]} Poua ajal taimestiku niiskusesisaldus alaneb ja tuleoht kasvab.

Tulekahju levikuks on koige soodsam kuiv tuuline ilm. Tuul kuivatab kutuseid ja annab tulekahjule hoogu, suunab tule levikut tuule suunas ning voib sademeid edasi kanda. Tuul voib viia hooguvaid sademeid ule teede , jogede ja teiste levikutokete ja sel moel uue tulekahju suudata.

Isegi asjaolu, kas kutus on paikese kaes voi varjus, omab tahtsust suttimise seisukohalt. Paikese kaes on kutuse temperatuur korgem ja niiskusesisaldus madalam. Pilvistel paevadel ei soojene kutus nii palju kui paikesepaistelistel paevadel ja tuleoht on vaiksem.

Ka ilma oopaevane vaheldumine mojutab tulekahju kulgu. Tuleoht on koige vaiksem enne paikesetousu ja koige suurem parastlounasel ajal, mil on koige soojem ja kuivem. Paeval on polemine intensiivsem, sest ohuniiskus on vaiksem, temperatuur on korgem ja tuul on tugevam.

• Reljeefi moju

Lounanolvadel on paikselisem, kuivem ja soojem kui pohjanolvadel ja seal levib tuli kiiremini. Mida jarsem nolv , seda kiiremini tuli seda mooda ules ronib.

• Metsa liigilise koosseisu moju

Koige tuleohtlikumad on horedad, kuivad ja valguskullased mannimetsad , kus on tihe puhmastest alustaimestik. ^[2] Kuusikutes on tuleoht veidi vaiksem. ^[8]

Koige vaiksem tuleoht on lehtmetsades , sest lehtmetsas on puud koige suurema niiskusesisaldusega, mistottu poleb seal enamasti vaid maapinnal asuv taimestik.

Segametsad on uldiselt vahem tuleohtlikud kui okasmetsad, sest lehtpuud teevad metsa varjulisemaks ja niiskemaks.

Tuleohu vahendamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuna enamik metsapolenguid tekib inimese suul, on olulisel kohal ennetuses lokkeplatside ja suitsetamiskohtade rajamine metsa kulastajatele. Tule leviku tokestamiseks rajatakse ka tuletokestusribasid, metsasihte ja metsateid. Okasmetsadesse voib istutada lehtpuuribasid. ^[9]

Kustutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsatulekahjude kustutamiseks on kasutusel marg ja kuiv meetod. Kuiva meetodi puhul eraldatakse voimalik kutus fuusiliselt tulekahjust. Marja meetodi korral kustutatakse tuld vee voi kustutusvahenditega. Tule leviku piiramiseks voidakse kasta ka veel suttimata kutust.

Tulekahju voidakse kustutada ka vastutulega, mis tahendab, et tule teel olev materjal poletatakse ara.

Vaikest polengut voib ise kustutada seda puhkivate liigutustega lammatades. ^[2]

Ilma spetsiaalsete vahenditeta saab kustutada ainult pinnatuld ja mingil maaral ka maatuld. Naiteks labidaga mulla viskamisel ei maksa mulda visata uhte hunnikusse, vaid uhtlaselt laiali. Kui tules on madal rohustik liivasel pinnasel, siis saab polemise vahendamiseks kasutada ka raudreha, mille abil segatakse polev taimestik liivaga. Kui tules on puude ladvad, siis ainsaks voimaluseks tule levikut piirata, on kustutada alumist piirkonda, sest kui ladvatuli ei saa pinnalt kuumust ja tuld juurde, siis ei saa ta edasi areneda. Vaga ohtlik on viibida ladvatulekahju korral polevate puude all, sest need voivad umber kukkuda.

Metsatulekahjude avastamine toimub enamasti suitsu jargi kaugema maa tagant ja seetottu on vaga keeruline leida tulekahju oiget asukohta. Uheks voimaluseks tulekahjukoha tapseks maaramiseks on kahest eri kohast suitsusamba suuna vaatlemine ja selle jargi kaardilt oige koha selgitamine. Sageli kaasatakse tulekahjukoha valjaselgitamisse ka keskkonnainspektsioon ja droonid. Viimast just eriti kaitse- ja hoiumetsades. Seal puuduvad teed ja inimtekkelised kraavid, mis teeb vee puudumise tottu kustutamise eriliselt keeruliseks. Sageli voib paasteautode sundmuskohale joudmine seoses sobivate teede puudumisega votta kaua aega, mistottu kiire arenguga tulekahju korral voib tuli olla joudnud haarata vaga suure pindala enne kui joutakse organiseerida kustutustoid. Raskesti ligipaasetavates kohtades kaasatakse kustutamisel ka koptereid. Suurte metsatulekahjude likvideerimiseks kaasatakse nii eraisikuid kui ka vabatahtlikke paastjaid. Metsatulekahjudega kaasnevad kahjud on vaga suured, lisaks toimub metsa taastumine havingu piirkonnas alles aastakumnete jooksul. Seetottu tuleks alati jalgida tuleohutuseeskirjade taitmist metsades, eriti tuleohtlikul perioodil. ^[10]

Tule mojud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tuli mojutab nii taimi, loomi kui ka mulda. Parast tulekahju, kui maapinda kattev taimestik on havinenud, jouab maapinnale rohkem paikesekiirgust . Maapind soojeneb ja jahtub rohkem, ka on muld niiskem, sest rohkem vihma jouab maapinnale ja taimelehed auravad vahem. Tulekahju kaigus vabanevad surnud orgaanikasse talletunud toitained , samuti muutub muld parast polengut aluselisemaks . ^[11]

Moju puudele [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kontrollimatu tulekahju voib kahjustada puid mitmel viisil: see voib neid kas korvetada voi kuivatada. ^[12] Pungade suremus, koore kahjustumisest ja kambiumi paksusest soltub, kas puu jaab parast tulekahju elama voi sureb. ^[13] Neil liikidel, mis parast tulekahju idanemisega taastuvad, on tavaliselt ulatuslik juurestik. Uinuvad pungad on maa all kaitstud ja juurestikus sailinud toitained voimaldavad puul parast polengut kiiresti taastuda. Seda tehnikat kasutab naiteks siilmand. ^[14] Enamik loomi pogeneb tulekahju alguses aga tuleb parast tulekahju tagasi. Esimesena saabuvad tavaliselt mardikad, kes armastavad teatud puitu uuristada. Nad elavad tavaliselt puukoore all ja nende tegevuse tottu lagunevad polenud puud paremini. ^[15]

Parast metsatulekahjusid paasevad putukad kergesti puusse, aga puusse paasevad ka haigused, samuti muudab puit varvi ja seda ei saa kasutada saematerjaliks. Parast tulekahju voib puu hakata madanema, mis tahendab puidumuujale majanduslikku kahju. Metsamehed ja puidu kokkuostjad saavad kohe aru, kui puitmaterjal on tulekahjustusega, isegi kui konkreetsel alal pole aastaid tulekahju olnud. ^[16] Juba vaike kogus havinud kambiumi pohjustab juuremadanikku. ^[17] Parast metsatulekahju lendub susinik puidust susinikdioksiidina atmosfaari ja voib toimida nagu kasvuhoonegaas. ^[14]

Metsa uuenemine parast tulekahju [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tuli on metsa uuendamise seisukohast otsustava tahtsusega sama oluline kui ka paike ja vihm. Metsapolengud vabastavad vaartuslikke toitained, mis on talletunud metsapinnasesse. Metsa kaetus avaneb paikesevalgusele, mis stimuleerib uut kasvu. ^[18] Parast tulekahju hakkavad koigepealt kasvama polenud aladel pioneerpuuliigid nagu naiteks valge kask, hall mand, keerdmand. Nad vajavad oitsemiseks paikesevalgust. Need liigid suudavad alasid, mis on poletada saanud, taastoota ning valmistada rohkesti seemned, mis tuule abil edasi kanduvad. ^[19] Tuli aitab osadel puudel nagu naiteks keerdmannil, hallil mannil ja sekvoial reprodutseerida, antud liigid looduslikult Eestis ei levi. Avades nende kabid ja vabastades nende seemned. Osadel keerdmandidel on vaiguga suletud kabid. Need keerdmannid ei saa levitada oma seemneid ilma tuleta. Kui on tuli siis kabid avanevad ja seemned kukuvad maapinnale. Maapind on tule poolt puhtaks tehtud ja on rikastatud kemikaalidega, mis parinevad polenud puude tuhast. Idanevad ja kasvavad tihedate puistudena, mis valmivad metsadeks. ^[20] Sekvoiad tuginevad tulele, et levitada kabidest seemneid ning paisata need mineraalmuldadele, kus nad saavad juurduda. ^[21] Halli manni seemned on tugevalt vaigused ja uksteisega seotud, mistottu on vaja seemnete avamiseks ja vabastamiseks korget temperatuuri.

Tule okoloogiline tahtsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tuli on kull harvaesinev, ent taiesti tavaline nahtus igas okosusteemis , millel on hairinguna suur okoloogiline tahtsus. Igal okosusteemil on talle iseloomulik polemise sagedus , mis aitab okosusteemil uueneda. Tuli loob maastikule hailusid , kus saavad kasvama hakata enamat valgust vajavad taimeliigid ja noortaimed, mislabi kasvab liigirikkus . Muutused tulere?iimis voivad viia soovimatute muutusteni okosusteemis, kui eelise voivad saada liigid, kes pole seal ajalooliselt kasvanud. Liiga harva polemise tottu voidakse okasmetsas valja suretada okaspuud , liiga sagedase polemise korral ei pruugi aeglasema kasvuga taimed enne jargmist tulekahju viljuda. Nii voivad need kooslusest kaduda. ^[11]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]