Longituuduuring

Allikas: Vikipeedia

Longituuduuring ehk pikiloikeuuring (ka pikiuuring ) on uuringutuup , mille puhul tehakse kordusmootmisi kindlate ajavahemike tagant uhtede ja samade indiviidide hulgas. [1]

Esimeseks longituuduuringuks voib pidada aastatel 1918?1920 Thomase ja Znaniecki tehtud klassikalist uuringut, kus nad analuusisid maapiirkondadest parit poola immigrantide kohanemist linnastunud USA uhiskonnas. [2] Tuupiliselt kogutakse ja analuusitakse longituuduuringutes kvalitatiivseid ja/voi kvantitatiivseid andmeid inimeste saavutuste, kaitumise, tervise, hoiakute ja vaartuste kohta, et kaardistada nende muutumist ja arengut ajas [3] . Longituuduuringuid kasutatakse sageli sotsiaalteadustes , psuhholoogias ja arstiteaduses . Sotsiaalteadustes on longituuduuringute laiemaks eesmargiks sotsiaalsete nahtuste ning nende arengu pohjalik uurimine ja analuusimine sotsiaalse keskkonna kontekstis. [4]

Longituuduuringu eelised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vorreldes labiloikeuuringutega (andmeid kogutakse kindlal ajal eri indiviididelt) on longituuduuringutel (andmeid kogutakse eri ajal samadelt indiviididelt) mitmeid olulisi eeliseid, sh (a) mingi fenomeni voi naitaja kasvu, arengu ja muutuste kaardistamine labi aja ning (b) mingite naitajate pikaajaliste mojude valjaselgitamine. [3] Longituuduuringute tugevuseks voib lugeda voimalust aja valtel labi viia kordusuuringuid, kasutades selleks mitmesuguseid uurimismeetodeid (kordusintervjuud ja osalusvaatlused, dokumentide analuus, ankeetkusitlused jne). Selline pidev interaktsioon uuringus osalejatega voib aidata kaasa uurija-uuritava usaldusvaarse koostoo ja suhte loomisele, mis omakorda suurendab voimalust, et analuusi jaoks luuakse rikas ja pohjalik andmestik. [4]

Longituuduuringu puudused ja kriitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peamisteks longituuduuringu puudusteks voib lugeda raha- ja ajakulu. Kuna longituuduuringu eesmargiks on uurida uhtesid ja samu inimesi teatud aja tagant (monikord isegi aastate tagant), voib koikide nende indiviididega regulaarselt kontaktis olemine keeruliseks kujuneda. Longituuduuringu puhul on loomulik, et mida aeg edasi, seda vahem respondente uuringusse alles jaab ? osa neist kaovad ara ka surmade voi valjarande tottu. Sageli peavad uurijad motiveerima ja veenma uuringus osalejaid, et nende uurimine labi aastate on vajalik ning panustab tagasi uhiskonda. Isegi kui see onnestub, voib tekkida probleem kontakti hoidmisega ning respondentide motivatsioon voib aja jooksul langeda. Isegi kui koostoo on ka aja valtel edukas voib respondentide seas esineda Hawthorne'i efekt ? respondendid voivad aja jooksul hakata kohandama enda vastuseid voi kaitumist vastavalt sellele, mis nad arvavad, et uurijad neilt ootavad. [5]

Lisaks voib longituuduuringu puuduseks pidada asjaolu, et uuringu alguses oluliseks peetud andmed voivad vananeda, samas kui praegu olulised andmed ei pruugi olla kogutud voi korralikult kodeeritud. Uhtlasi voib probleemiks kujuneda uurimismeeskonna liikmete vahetumine, kuid selle vastu aitab tavaliselt pohjalik dokumentatsioon ja uute inimeste valjakoolitamine. [5]

Longituuduuringu kolm tuupi [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Paneeluuring ? uuritav grupp on iga kordusuuringu etapis sama ehk tegemist on pusivastajaskonnaga, kes moodustab juhusliku labiloike populatsioonist. [6]
  • Kohortuuring ? uuritav grupp valitakse mingi konkreetse uhise parameetri alusel nagu naiteks haridusastme lopetamise aasta, sunniaasta, geograafilise asukoha vm sotsiaal-demograafilise tunnuse voi sundmuse jargi. [7]
  • Retrospektiivne uuring ? uuritaval grupil palutakse kirjeldada oma minevikusundmusi. Kuivord retrospektiivne uuring voimaldab olla paindlik ja kasitleda paljusid teemasid, siis on sageli probleemiks andmete valiidsus (kehtivus) ja reliaablus (usaldusvaarsus). Minevikuepisoodide kirjeldamisel ei pruugi inimesed koiki sundmusi tapselt ja oiges jarjekorras maletada. Samuti ei ole retrospektiivselt voimalik moota inimese hoiakuid. [6]

Naited Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uuringu pealkiri Tuup Algusaasta Osalejad Markused
Eesti leibkondade finantskaitumise ja tarbimisharjumuste uuring [8] Paneeluuring 2013 3600 leibkonda Uuritakse leibkondade varasid, kohustusi, tulusid ja kulusid
Lapsest taiskasvanuks, Eestis. ELIKTU 1998?2015 [9] Kohortuuring 1998 54 Tartu kooli, kus oppis 9- voi 15-aastasi lapsi Uuritakse laste isiksuse, kaitumise ja tervise muutusi ja arengut
Euroopa tervise, vananemise ja toojatuuuring SHARE [10] Paneeluuring 2010 (Eestis) ule 50-aastased inimesed (u 3000, alates 2016. aastast 6000) Uuritakse kesk- ja vanemaealiste eluteed, sh muutusi tervises, heaolus ja tooelus
Eesti Longituuduuring [11] Kohortuuring 1966?2007 1966. aastal keskkooli lopetanud 2260 noort Uuriti keskkooli lopetanute hariduskohordi eluteed
Polvkonna Eluteed [12] Kohortuuring 1983?2005 (Eestis) 1983. aastal keskhariduse omandanud 3400 noort Uuriti keskhariduse omandanute hariduskohordi eluteed (15 endise Noukogude Liidu regioonis)

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Menard, S. (2002:4) Longitudinal research. Sage: Thousand Oaks.
  2. ↑ Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9?35). Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus.
  3. ↑ 3,0 3,1 Lavrakas, P. J. (2008). Encyclopedia of survey research methods Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781412963947.
  4. ↑ 4,0 4,1 Mills, A. J., Durepos, G. & Wiebe, E. (2010). Encyclopedia of case study research Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781412957397.
  5. ↑ 5,0 5,1 Longitudinal and cross-sectional studies. (2004). In Payne, G. & Payne, J. Sage key Concepts: Key concepts in social research (pp. 144?148). London: SAGE Publications Ltd. doi: 10.4135/9781849209397.
  6. ↑ 6,0 6,1 Jupp, V. (2006). The SAGE dictionary of social research methods London, : SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9780857020116.
  7. ↑ Allen, M. (2017). The sage encyclopedia of communication research methods (Vols. 1?4). Thousand Oaks, CA: SAGE Publications Ltd doi: 10.4135/9781483381411.
  8. ↑ https://www.eestipank.ee/eesti-leibkondade-finantskaitumise-ja-tarbimisharjumuste-uuring
  9. ↑ http://www.ecpbhs.ee/wp-content/uploads/2015/10/Lapsest_t%C3%A4iskasvanuks_Eestis.pdf
  10. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018 . Vaadatud 3. juunil 2018 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  11. ↑ Titma, M. (toimetaja). (2001). Sojajargse polvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid. Tartu Ulikool, Tartu Ulikooli Kirjastus.
  12. ↑ Titma, M.; Hammal, J.; Koiv, K.; Ainsaar, M.; Tooding, L.-M.; Aas, K.; Poder, A.; Roots, Al.; Rammer, A. (2002). 30- ja 50-aastaste polvkonnad uue aastatuhande kunnisel.Tartu: Tartu Ulikool.
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Longituuduuring&oldid=6132564 "