한국   대만   중국   일본 
Liivimaa ruutelkond ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Liivimaa ruutelkond

Allikas: Vikipeedia
Liivimaa ruutelkond
Livlandische Ritterschaft
Asutatud 1561
Tegevuse lopetanud 1920
Tuup territoriaalseisuslik omavalitsus
Peakorter Riia
Tegevuspiirkond Liivimaa
Peaorgan Liivimaa maapaev
aadlikonvent

Liivimaa ruutelkond ( Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland ) [1] oli Liivimaa ( Louna-Eesti ja Pohja-Lati ) aadlikke uhendav territoriaalseisuslik omavalitsus .

Liivimaa ruutelkond moodustati parast 1561. aastat. Louna-Eestis lopetasid ruutelkonnad tegevuse seisuste kaotamise seadusega 1920. aastal. Latis saadeti Liivimaa ruutelkond laiali 1. juulil 1920 ja likvideeriti loplikult seimi otsusega 27. juunil 1923.

Ruutelkonna moodustumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liivimaa ruutelkonna riigioiguslikuks aluseks olid Liivimaa aadlikele Poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt 28. novembrist 1561 antud privileegid. Sellega tagas ta Liivimaale Augsburgi usutunnistuse ja saksa oigusele rajaneva omavalitsuse.

Liivimaa ruutelkond Rootsi voimu all [ muuda | muuda lahteteksti ]

1602. aastal, Poola-Rootsi sojas Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonna alade vallutamise jarel, kinnitas Rootsi kuningas Karl IX Vonnu , Tartu ja Parnu kreisi ruutelkonna privileegid . Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas, Rootsi-Poola soja jarel, Laanemereprovintside Liivimaa kubermangu Liivimaa aadli privileegid esialgselt 18. mail 1629 ja loplikult kinnitas need Rootsi kuninganna Kristiina 7. augustil 1648.

Liivimaa ruutelkond Venemaa voimu all [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Balti provintside vallutamist Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa ruutelkonna ja 1. martsil 1712 Eestimaa ruutelkonna erioigused ning parast Pohjasoja loppu kehtestati Balti erikord .

1785 . aasta Katariina II Aadliarmukirjaga 1785 . aastal seadustati aadli eesoigused ning armukiri andis aadlile ainuoiguse omada maad ja parisoriseid talupoegi, vabastas aadli teenistuskohustustest, maksudest ja ihunuhtlusest . Aadel sai oiguse moodustada omavalitsuslikke aadlikogusid, valida kubermangu ja maakonna aadlipeamehi ning esitada valitsusele taotlusi [2] .

Ruutelkonna organisatsioon ja juhtorganid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liivimaa maapaev [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liivimaa ruutelkonna korgeim organ oli Liivimaa maapaev , mis kogunes iga 3 aasta jarel. 1750. aastani olid selle liikmeteks koik vahemalt 21-aastased ja eestkoste alla mittekuuluvad Liivimaa moisaomanikud, parast seda ainult Liivimaa aadlimatriklisse kantud isikud. 1866 loobus Liivimaa ruutelkond ainuoigusest ruutlimoisaid omada, mis toi kaasa koigi maaomanike maapaeval osalemise oiguse. Maapaevast osavott oli kohustuslik ja maapaeva otsustel oli parast kinnitamist Rootsi kuninga voi Venemaa keisri poolt maaratud Liivimaa kindralkuberneri poolt seaduse joud.

17. sajandi lopul toimunud moisate reduktsiooni kaigus tekkisid Rootsi kuninga ja maapaeva vahel uletamatud vastuolud. Karl XI muutis 20. detsembril 1694 maapaeva ainult nouandvaks organiks kindralkuberneri juures ja likvideeris Liivimaa Maanounike Kolleegiumi, mis taastati 1710 parast Liivimaa vallutamist Moskva tsaaririigi poolt Pohjasoja kaigus ja Venemaa tsaari voimu tunnistamist Liivimaa ruutelkonna poolt.

1785?1796 katkestas Venemaa keisrinna Katariina II Liivimaa ruutelkonna tegevuse asehalduskorra ajal alates 30. detsembrist 1785. Liivimaa sai maamarssali asemel aadlimarssali nagu Venemaa sisekubermangudes , kuid Venemaa keiser Paul I taastas 1796 Liivimaa aadli omavalitsusorganid.

Ruutelkonna keskus asus Riias , kus asus ka Liivimaa ruutelkonna maja . Viimases tegutseb tanapaeval Lati Vabariigi Seim . Ruutelkonna maapaevi korraldati erinevates Liivimaa kreisilinnades . Liivimaa ruutelkonna ulesanne oli Liivimaa haldamine Liivimaa kubermangu voimupiiridest ulejaavas osas. Ruutelkonna organitel oli seaduste algatamise oigus, ta vois maarata kohalikke makse ning osaleda luteri kiriku ja rahvakoolide valitsemises.

Aadlikonvent [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aadlikonvent oli Liivimaa maapaeva poolt maapaeva liikmetest valitud ja kreisisaadikutest (2?3 esindajat igast kreisist ), maanounikest ja maamarssalitest moodustatud taitevorgan, mis taitis maapaeva istungite vaheajal maapaeva ulesandeid. Liivimaa aadlikonvent, mis esimest korda moodustati 1643. aasta maapaeval nn kitsas komisjonina ja tegutses tarbe jargi, kujundati 1759. aastal alaliseks nn delibereerivaks aadlikonvendiks. Aadlikonvent koosnes Liivimaa maamarssalist juhatajana, maapaeva poolt valitud Liivimaa maanounikest , Liivimaa kreisisaadikuist (iga kreisi poolt 2 voi 3) ja 2 kassasaadikust. Aadlikonvendi ulesandeks oli maapaeval arutatavate kusimuste ettevalmistamine, maapaeva otsuste teostamine, maapaeva istungite vaheajal koikide asjade otsustamine, mis ei kuulunud resideeriva maanouniku kompetentsi voi ei allunud otse maapaevale, ja maamarssali ning resideeriva maanouniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine. Aadlikonvent pusis Liivimaa ruutelkonna likvideerimiseni 1920.

Maapaev valis Liivimaa maamarssali , Liivimaa maanounikud , sillakohtunikud ja teised korged kreiside omavalitsusametnikud.

Liivimaa maamarssal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liivimaa maamarssal oli 1643 ? 1920 kohaliku seisuliku aadli omavalitsuse ehk ruutelkonna korgem ametnik Liivimaal , kelle ulesandeks oli juhatada ruutelkonna uldkoosolekut ehk maapaeva ( Landtag ). 18. sajandist alates oli maamarssali ulesandeks esindada ka ruutelkonna huve Venemaa keisririigi keskvoimu juures. Liivimaa ruutelkonna juht Liivimaa maamarssal valiti kuni 1870. aastani 3 aastaks, edaspidi aga maaramata ajaks ja kinnitati ametisse Liivimaa kindralkuberneri voi kuberneri poolt.

  Pikemalt artiklis Liivimaa maamarssal

Liivimaa maanounike kolleegium [ muuda | muuda lahteteksti ]

1643. aastal loodud [3] Liivimaa maanounike kolleegium oli ruutelkonna korgeim taidesaatev ja nouandev organ. Maanounikke oli algul 6, hiljem 12. 1710?1721 olid kaks maanounikku pusivalt ametis Riias kindralkuberneri juures, hiljem taitis nende ulesandeid uks niinimetatud resideeriv maanounik , kes ajas jooksvaid ulesandeid ja vahetus rotatsiooni korras 3 kuu tagant. Liivimaa Maanounike Kolleegium kui aadli alaline taidesaatev organ alustas tegevust 1634 ja koosnes algselt 6, hiljem 12 liikmest, maanounikust. Karl XI poolt Liivimaale maaratud kindralkubernerile 1678 antud juhistes oli noue pidada maanounikega nou koigis provintside tsiviil- ja sojalistes kusimustes. Maanounike kolleegiumile allusid vahetult veel ruutelkonna kantselei , maanounike kolleegiumi statistikaburoo, aadli maa vaeslastekohtud , ulem kirikueestseisjad ja kreisivalitsused.

Ruutelkonna kantselei [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ruutelkonna kantselei juht ruutelkonna sekretar pidas kirjavahetust, protokolle ja Liivimaa Maanounike Kolleegiumi dokumentatsiooni.

  Pikemalt artiklis Liivimaa ruutelkonna sekretar

Ruutelkonna notar valvas tavaliste notarikohuste taitmise korval ka ruutelkonna kassa ule.

Liivimaa ruutelkonna aadlimatrikkel [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Liivimaa ruutelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa ruutelkonda kuuluvad aadlikud (172 aadlisuguvosa) kanti ruutelkonna aadlimatriklisse kronoloogilises jarjekorras Liivimaale saabumise voi aadlitiitli saamise perioodide jargi:

  • 1. klass, ordu- ja piiskoppide aeg (kuni 1561), (52 Liivimaa aadlisuguvosa);
  • 2. klass, Poola valitsusaeg (1561?1629), (16);
  • 3. klass, Rootsi valitsusaeg (1629?1710), (45);
  • 4. klass, Vene valitsusaeg (alates 1710. aastast) (59).

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Die Capitulationen der livlandischen Ritter- und Landschaft und der Stadt Riga vom 4. Juli 1710 nebst deren Confirmationen. Dorpat, E. J. Karow, 1865, S. 51.
  2. ↑ Eesti noukogude entsuklopeedia . Tallinn: Valgus. 1985. Lk 9.
  3. ↑ Ilmar Tammisto , Liivimaa aadli ja Rootsi keskvoimu suhted aastatel 1634 ? 1643: Liivimaa ruutelkonna taasloomine , Tartu Ulikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2017, lk 11
  4. ↑ Paul von Helmersen, Amet Liivimaa ruutelkonna sekretar , Andmebaas "Aadlivapid Ajalooarhiivis"
  5. ↑ Ilmar Tammisto , Liivimaa aadli ja Rootsi keskvoimu suhted aastatel 1634 ? 1643: Liivimaa ruutelkonna taasloomine , Tartu Ulikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2017, lk 60
  6. ↑ Ceumern Kaspar
  7. ↑ Transehe-Roseneck, Astaf von, Christoph Adam von Richter , Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Gorlitz : Verl. fur Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 169
  8. ↑ Otto Moritz Arthur von Richter , Eesti biograafilise leksikoni taienduskoide, 1940, lk 276

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Liivimaa_ruutelkond&oldid=6581498 "