Leopard

Leopard
	;
Kaitsestaatus
	; Ohualdis ( IUCN 3.1 )
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia ;
Hoimkond	Keelikloomad Chordata ;
Klass	Imetajad Mammalia ;
Selts	Kiskjalised Carnivora ;
Sugukond	Kaslased Felidae ;
Perekond	Panter Panthera ;
Liik	Leopard ;
Binaarne nimetus
	Panthera pardus ; ( Linnaeus , 1758)
	; Leopardi ajalooline levila

See artikkel raagib loomast; teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Leopard (tapsustus)

Leopard ( Panthera pardus ) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja .

Levila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Leopardi levila on suurem kui uhelgi teisel metsikult elaval kaslasel. Leopardid elavad peaaegu kogu Aafrikas (valja arvatud Saharas ) ja Louna-Aasias . Noukogude Liidus kohati teda vaga harva Taga-Kaukaasias , Kesk-Aasias ja Primorjes . ^[2]

Klassifikatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesena kirjeldas leopardi teaduslikult Carolus Linnaeus aastal 1758 . Edaspidi kirjeldati 27 leopardi alamliiki . 1996 . aastal uuriti leopardide DNA -d, et selgitada valja leopardi alamliikide arv. Eristati kaheksat alamliiki: aafrika, parsia, india, sri lanka, indohiina, jaava, pohjahiina ja amuuri leopardi. Hiljem on siiski tunnistatud alamliikideks ka anatoolia, araabia ja belut?istani leopard. Aafrika leoparde ei ole veel pohjalikult uuritud ning pole valistatud, et nende hulgast saab veel mone alamliigi eristada.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pantri perekond tekkis umbes 11 miljonit aastat tagasi. Tanapaevaste pantriliikide viimane uhine eellane elas umbes 6,37 miljonit aastat tagasi. Varaste leopardide jaanuseid on leitud Ida-Aafrikast ja Louna-Aasiast 2?3,5 miljoni aasta vanustest lademetest. Oletatavasti kujunes leopard tanapaevase liigina valja 470 000 ? 825 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis 170 000 ? 300 000 aastat tagasi ule Aasia .

Kehaehitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Leopard on saleda ja joulise kehaehitusega loom. Tema tuvepikkus on 91?180 cm, saba pikkus 75?110 cm, kaal tavaliselt 32?40 kg, erandjuhtudel ule 100 kg. Leopardil on umar pea , pikk saba ning saledad tugevad jalad . ^[2]

Pohitoonilt kollasel karvastikul on ule kogu keha, jalgade ja saba selgepiirilisi musti laike ja rosette. Troopikas leidub melanootilisi isendeid, keda nimetatakse mustadeks pantriteks . Eriti sageli taheldatakse neid Jaaval . Samas pesakonnas voib koos olla nii musti kui ka kollaseid poegi. Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga mitte kohev. Kaug-Idas on nende talvekarv paks, kohev ning troopika liikidega vorreldes tuhmim. ^[2]

Elupaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Leopard elab tihedates segametsades maenolvadel ja tasandikel. Ta voib elada ka savannis voi joe kaldatihnikus. Ta elab erakuna ja peab jahti oosel . Leopard ronib puu otsas vaga osavalt ning tihti jaab sinna paevaks puhkama voi ooseks saaki varitsema. Vahel puuab ta puu otsast ahve , kuid enamasti tegutseb siiski maapinnal. Ta hiilib saaklooma lahedusse, teeb paar voimsat hupet ning rundab. Leopard voib varitseda ka loomaraja voi loomade joomispaiga laheduses. ^[2]

Toitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oo saabudes laskub leopard maapinnale jahti pidama.

Tema pohitoidu moodustavad vaikesed antiloobid , hirved , metskitsed ja teised soralised . Nende nappusel soob ta narilisi , ahve ja linde , isegi roomajaid ja putukaid . Saagi, mida ta korraga ara ei suuda suua, tassib ta puu otsa, et huaanid , ?aakalid ja teised raipesoojad seda katte ei saaks. Vanad leopardid seevastu voivad saada ise raipesoojateks. Uksikud isendid murravad koeri ja kariloomi . Peale selle on taheldatud ka inimesi murdvaid leoparde, kull aga esineb neid harvem kui lovide ja tiigrite hulgas. ^[2]

Paljunemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kui emasloom on valmis paarituma, eritab ta isaseid ligimeelitava lohnaga uriini. Lounaosas sigivad leopardid labi aasta. Kaug-Idas on innaaeg jaanuaris .

Tiinus kestab 3 kuud. Emasloom toob ilmale 1?4 poega, kes on juba sundides tahnilised.

Pesaks on raskesti ligipaasetavas korvalises kohas asuv koobas, kaljulohe voi mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk.

Areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pojad elavad kaks aastat koos emaga, seejarel alustavad noored leopardid iseseisvat elu. Isased leopardid saavutavad sugukupsuse 2-aastaselt, emased pisut varem. ^[2]

Salakuttimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Leopardinahk on rahvusvahelisel karusnahaturul korges hinnas. Uhtlasi on nad ihaldatud jahi trofeed . Seetottu on leoparde kutitud nii palju, et valjaspool Aafrikat on nad sattunud valjasuremisohtu. Vahel tapetakse leoparde lihtsalt selleparast, et neid peetakse ohtlikeks loomadeks. Tegelikult on leopard tahtsal kohal looduse sanitarina nagu teisedki suurkiskjad. Ta kutib eeskatt haigeid ja alavaartuslikke loomi ja reguleerib paljude kahjulike liikide, naiteks ahvide arvukust. ^[2]

Ohustatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Leopardil on vahe vaenlasi, teda soandavad runnata vaid lovid , huaanid ja suured paavianid , samuti inimesed.

Leopard kuulub punase raamatu liikide hulka. ^[2]

Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) paigutab leopardi ohualdiste liikide hulka. Tema arvukust ohustavad elupaikade ja jahialade vahenemine ning salakuttimine. ^[1]