Lennukikandja
ehk
lennukiemalaev
on suur
sojalaev
, mis on ehitatud
lennukite
ja
kopterite
lendudeks ja alaliseks paiknemiseks pardal. Praktiliselt on tegemist ujuva
lennuvaljaga
.
Tavaliselt on lennukikandjad merevae suurimad laevad. Uldjuhul liiguvad nad koos vaiksema voi suurema saatelaevastikuga, olles ise
lipulaevaks
.
Lennukikandja ulatekk on uhtlasi lennutekk, millel on uks voi mitu lennurada ning
ohusoidukite
parkimiskohad. Ohusoidukitele on uldjuhul ette nahtud lennuteki all ka angaaritekk, kuhu on voimalik umber paikneda vastava lifti abil.
Praegu tegutseb maailmas 22 lennukikandjat. Lennukikandjad kuuluvad
Ameerika Uhendriikide
,
India
,
Prantsusmaa
,
Venemaa
,
Hispaania
,
Brasiilia
,
Itaalia
,
Tai
ja
Suurbritannia
relvastusse. Lisaks kuulub
Hiina Rahvavabastusarmeele
endine Noukogude lennukikandja
Varjag
. Uusi lennukikandjaid arendavad Hiina RV, Prantsusmaa, India, Venemaa, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Uhendriigid.
Lisaks on
Austraalia
, Brasiilia, Prantsusmaa,
India
, Itaalia,
Jaapani
,
Hollandi
,
Louna-Korea
, Hispaania, Suurbritannia ning
Hiina Rahvavabariigi
merevaes laevu, mis suudavad kanda mitut kopterit. Neid nimetatakse ka kopterikandjateks.
Esimesed katselised ohkutousmised laevalt ja maandumised laevale tehti
Ameerika Uhendriikide merevaes
1910
. ja
1911
. aastal. Transpordialusest umber ehitatud
Jaapani
lennukikandjalt
Wakamiya
toimusid 1914. aasta 5. septembril esimesed merelt lahtunud ohurunnakud Saksa sihtmarkidele
Tsingtao piiramisel
Hiinas
.
Esimene lennukikandjaks ehitatud laev oli
HMS Ark Royal
, mis valmis
1914
. aastal. Seda kasutati
esimese maailmasoja
ajal.
Teise maailmasoja
ajal oli ameeriklastel juba 7 lennukikandjat.
Jaapanil
oli teise maailmasoja alguses 10 lennukikandjat.
Lennukikandjaid on kasutatud
Vabadussojas
,
Falklandi sojas
,
Lahesojas
ja liitlasvagede
Iraagi invasioonis
2003
. aastal.
- Brasiilia (1)
- NAM Atlantico (A 140): 21 500-tonnine endine Briti lennukikandja HMS Ocean (vette lastud 1995), ostetud 2018.
- Prantsusmaa (1)
- India (1)
- Itaalia (2)
- Venemaa (1)
- Hispaania (2)
- Tai (1)
- HTMS
Chakri Naruebet
: 11 400-tonnine lennukikandja, mis pohineb Hispaania
Principe De Asturias
disainil. Teenistusse arvatud 1997. See on praegu teenistuses olevaist lennukikandjaist vaikseim.
[
viide?
]
- Suurbritannia (1)
- HMS
Illustrious
: 22 000-tonnine STOVL-tuupi lennukikandja, teenistusse arvatud 1982. Algselt oli samas klassis kolm laeva, kuid kaks on nuudseks tegevteenistusest lahkunud.
- Ameerika Uhendriigid (11)
- USS
Enterprise
(CVN-65)
: 93 500-tonnine tuumareaktoriga superlennukikandja teenistusse arvatud 1961. Esimene tuumareaktoriga lennukikandja. Mahakandmise tahtaeg on 2013,
[2]
ehkki see voib lukkuda aastasse 2014?2015.
- Nimitz
klass
: kumme 101 000-tonnist tuumareaktoriga superlennukikandjat, millest esimene arvati teenistusse 1975.
Nimitz
-klassi lennukikandjat liigutavad kaks
tuumareaktorit
ja neli
auruturbiini
ning see on 333 meetrit (1092 jalga) pikk.
USA merevael on maailma suurim lennukikandjate laevastik: uksteist
superlennukikandjat
teenistuses, uks ehitusel ja kaks plaanis.
Riik
|
Nimi
|
Pardanumber
|
Veevaljasurve
|
Klass
|
Tuup
|
Teenistusse arvatud
|
Brasiilia
|
NAe
Sao Paulo
|
A12
|
032800
32 800 tonni
|
Clemenceau
|
tavajouallikaga lennukikandja
|
2000-11-15
15. november 2000
|
Prantsusmaa
|
Charles de Gaulle
|
R91
|
042000
42 000 tonni
|
?
|
tuumareaktoriga lennukikandja
|
2001-05-18
18. mai 2001
|
India
|
INS
Viraat
|
R22
|
028700
28 700 tonni
|
Centaur
|
tavajouallikaga
STOVL
-tuupi lennukikandja
|
1987-05-20
20. mai 1987
|
Itaalia
|
Conte di Cavour
|
550
|
027100
27 100 tonni
|
?
|
tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja
|
2008-03-27
27. marts 2008
|
Itaalia
|
Giuseppe Garibaldi
|
551
|
013850
13 850 tonni
|
?
|
tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja
|
1985-09-30
30. september 1985
|
Venemaa
|
Admiral Kuznetsov
|
063
|
055000
55 000 tonni
|
Admiral Kuznetsov
|
tavajouallikaga
STOBAR
-tuupi lennukikandja
|
1991-01-21
21. jaanuar 1991
|
Hispaania
|
Principe de Asturias
|
R11
|
016700
16 700 tonni
|
?
|
tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja
|
1988-05-30
30. mai 1988
|
Tai
|
HTMS
Chakri Naruebet
|
CVH-911
|
011400
11 400 tonni
|
?
|
tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja
|
1997-08-10
10. august 1997
|
Suurbritannia
|
HMS
Illustrious
|
R06
|
022000
22 000 tonni
|
Invincible
|
tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja
|
1982-06-20
20. juuni 1982
|
USA
|
USS
Enterprise
|
CVN-65
|
094700
94 700 tonni
|
?
|
tuumareaktoriga
superlennukikandja
|
1961-11-25
25. november 1961
|
USA
|
USS
Nimitz
|
CVN-68
|
100000
100 000 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1975-05-03
3. mai 1975
|
USA
|
USS
Dwight D. Eisenhower
|
CVN-69
|
101600
101 600 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1977-10-18
18. oktoober 1977
|
USA
|
USS
Carl Vinson
|
CVN-70
|
101300
101 300 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1982-03-13
13. marts 1982
|
USA
|
USS
Theodore Roosevelt
|
CVN-71
|
104600
104 600 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1986-10-25
25. oktoober 1986
|
USA
|
USS
Abraham Lincoln
|
CVN-72
|
100000
100 000 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1989-11-11
11. november 1989
|
USA
|
USS
George Washington
|
CVN-73
|
104200
104 200 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1992-07-04
4. juuli 1992
|
USA
|
USS
John C. Stennis
|
CVN-74
|
103300
103 300 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1995-12-09
9. detsember 1995
|
USA
|
USS
Harry S. Truman
|
CVN-75
|
103900
103 900 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
1998-07-25
25. juuli 1998
|
USA
|
USS
Ronald Reagan
|
CVN-76
|
101400
101 400 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
2003-07-12
12. juuli 2003
|
USA
|
USS
George H. W. Bush
|
CVN-77
|
102000
102 000 tonni
|
Nimitz
|
tuumareaktoriga superlennukikandja
|
2009-01-10
10. jaanuar 2009
|
- ↑
Naval Air: Where There Were None, Now There Is One
- ↑
"House and Senate Armed Services Committees agree FY 2010 Navy shipbuilding authorization"
. defpro.com, 10 October 2009.
- ↑
IISS 2010
, p. 33
- ↑
IISS 2010
, p. 35
- ↑
O'Rourke, Ronald (10. juuni 2010).
"Navy Ford (CVN-78) Class Aircraft Carrier"
(pdf)
.
Congressional Research Service
. Vaadatud 8. septembril 2010
.
- ↑
IISS 2010
, p. 142
- ↑
IISS 2010
, p. 169
- ↑
IISS 2010
, p. 206
- ↑
IISS 2010
, p. 361
- ↑
10,0
10,1
IISS 2010
, p. 374
- ↑
IISS 2010
, p. 225
- ↑
IISS 2010
, p. 130
- ↑
IISS 2010
, p. 70
- ↑
IISS 2010
, p. 162
- ↑
IISS 2010
, p. 430
- ↑
http://www.postimees.ee/984256/hiina-esimene-lennukikandja-alustas-teenistust
|
---|
Lahinguotstarbelised avamerelaevad
|
|
|
Lahinguotstarbelised rannikulaevad
|
|
---|
Allveelaevad
|
|
---|
Lahingutoetuslaevad
|
|
---|
Veeala valve ja julgeoleku laevad
|
|
---|
Abilaevad
|
|
---|