Laskesport on spordiala , milles lastakse kasitulirelvast voi ohkrelvast marki seisva voi liikuva marklehe voi lendava margi pihta.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varaseimad andmed kasitulirelvadest parinevad 14. sajandist . Jargmistel sajanditel taiustati kasitulirelvi mitmeti. Tahtsaimad leiutised olid pussiraua vintloige ( 1493 ), noelsuude ( 1827 ), metallpadrun ( 1866 ) ja suitsuta pussirohi ( 19. sajandi keskel). Esimesed pustolid voeti kasutusele 16. sajandil , 19. sajandi lopu kasitulirelvadel oli juba tanapaevane kuju.

Varaseimad teadaolevad voistlused toimusid 1472 . aastal Zurichis ; margi labimoot oli 2,5 kuunart (umbes 113 cm), lasti 230 sammu (umbes 170 m) kauguselt. Esimene rahvuslik uhing oli 1824 . aastal Aaraus asutatud ?veitsi Laskurite Liit. Teistes Euroopa maades ja USA -s hakkas laskesport arenema 19. sajandi lopul.

Esimesed MM-voistlused korraldati 1897 . aastal Lyonis . Kavas oli laskmine vabapussist 300 meetri kauguselt lamades, polvelt ja pusti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis Argentina kindral Pablo Riccheri 1903 . aastal igavesti randavaks auhinnaks 28 kg kaaluva hobedast nn Argentina karika Copa Argentina . Karika on uldse voitnud 8 riigi sportlased, nendest koige rohkem (20 korda) on selle voitnud ?veitsi laskurid. USA (10 voitu); NSV Liit (6 voitu); Eesti, Soome (2 voitu); Valgevene, T?ehhi ja Norra 2006. aastal (koigil 1 voit).

Argentina karika on voitnud kahel korral ka Eesti laskurite vabapussi meeskond, 1937. aasta maailmameistrivoistlustel Helsingis ja 1939. aastal Luzernis , molemad uute maailmarekorditega. 1930. aastate lopus kuulusid eesti laskurid maailma laskespordi absoluutsesse tippu.

Uheksast esimeste nuudisaegsete olumpiamangude kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas koige rohkem osalejaid just laskmises.

1900 . aastal lisati MM-voistluste programmi laskmine vabapustolist, 1911 . aastal armeepussist ja 1929 . aastal vaikepussist. 1929. aastal voeti kavva ka hirvelaskmine. 1897 ? 1914 ja 1921 ? 1931 (valja arvatud 1926 ) peeti MM-voitlusi igal aastal, 1931? 1939 ja 1947 ? 1954 kahe aasta tagant ( 1949 ? 1952 oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on voisteldud taisprogrammiga iga nelja aasta jarel olumpiamangude vahepeal. Naiste MM-voistlustega tehti algust 1958 . aastal Moskvas . EM-voistlusi on korraldatud nii meestele kui ka naistele aastast 1955 .

1907 . aastal asutati Zurichis Rahvusvaheline Laskmisliit (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub Munchenis .

Laskmine on ala, kus vanusel pole nii suurt tahtsust kui enamikul teistel, kehalist voimekust noudvatel spordialadel. Barcelona mangudel 1992 voitis meeste 50 m pustoliharjutuse 17-aastane Konstantin Luka?t?ik , hobeda sai aga 58-aastane rootslane Ragnar Skanaker .

Naised hakkasid olumpiamangudel meestest eraldi voistlema alles 1968 . aastal. Ateenas oli kavas kolm ala ? spordipussi lamadesasend (50 m), liikuv marklaud ja olumpiakiirlaskmine ?, milles voistlevad ainult mehed.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Laskurliit ehk Eesti Laskurliit
• Argentina karikas
• Jahilaskmine
• Laskmise maailmameistrivoistlused
• 1956. aasta NSV Liidu meistrivoistlused laskmises
• 1961. aasta Eesti meistrivoistlused laskmises
• 1962. aasta Eesti meistrivoistlused laskmises
• 1963. aasta Eesti meistrivoistlused laskmises
• Laskmine 2016. aasta suveolumpiamangudel
• Laskmine 2020. aasta suveolumpiamangudel

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Iga pauk pihta", Eesti Spordimuuseum 2006
• Aleksander Parts (1896-1934), major, ?Laskuri algkool”, (1933, Tallinn, Uhiselu), ISBN 9789949262199 (PDF), ESTER , URRAM, Lugeja.ee , DIGAR, pdf , vt ka Laskuri kasiraamat. I vihk, Oppelaskmine (1931)
• Jaak Valdre , ?Eesti laskesport Argentiina karika valguses” (2006, Poltsamaa, Vali Press), ISBN 9789949137008

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti Laskurliit
• Euroopa Laskeliidu Konfoderatsioon ( ESC ? European Shooting Confederation )
• Rahvusvahelise Laskeliidu koduleht ( ISSF - International Shooting Sport Federation )
• Tipplaskurite maailm kummastab eriparaga 2. marts 2005, etvsport.ee
• EOK treenerite koolituse oppekavade ja oppematerjalide register: Laskmine