한국   대만   중국   일본 
Kusepois ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Kusepois

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib elundist; kulinaarias kasutatava kusepoie kohta vaata artiklit Kusepois (kulinaaria)

Kusepois ( ladina vesica urinaria ) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline ooneselund , kuhu koguneb kusejuhadest uriin . Kusepois talitleb kuseelundite susteemi ( urogenitaalsusteemi ) uriinireservuaari ja uriinivaljutuselundina . [1] [2] [3] [4] [5]

Kusepoie organogenees [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elundit on taheldatud juba monedel kaladel. Kahepaiksetel ja roomajatel (kellel on kusepois, nagu sisalikulised ) on kusepois klassifitseeritud kloaagi valjasopistusena. [6]

Kusepoie anatoomia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kusepoie asend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimesel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nomenklatuur ja sustemaatika [ muuda | muuda lahteteksti ]
Asend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimkehas asetseb kusepois normaalasendis habemeliiduse (ehk sumfuusi ) ees. [7] [8]

Taitudes kusepoie asend muutub. Kusepoie taga asetsevad:

Kusepoie kuju [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kusepoiel eristatakse : [9] [10] [11]

Kusepoie ehitus labiloikes [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kusepoie sein koosneb inimestel ja paljudel selgroogsetel seest valjapoole limaskestast , lihaskestast , submukooskihist ja adventitsiaalkestast . [12] Limaskestas paiknevad retseptorid reageerivad kusepoie sisesele rohule ning arritus kutsub esile urineerimise . [13]

Kusepoie seina taitumustunnet ja reageerimist arritusele saab normaalse fusioloogiaga (ka halvatud alajasemetega inimestel) treeninguga mojutada. [14] [15]

Kusepoie seina lihaskest [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kusepoie seina suubuvad paarilise kusejuha suudmed. Urineerimise ajal kusitisulgur loogastub ja poieseina lihaskest kontraheerub, mis tingib poie tuhjenemise, seetottu nimetatakse poie lihaskesta ka koondnimetusega kusevaljutajalihas . [16]

Kusepoiekaela piirkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kusepoiekaelas, mis asub kusepoie ahenevas allosas ja millest saab alguse kusiti , moodustub valimisest pikilihaskihist sisemine kusitisulgur (ka sisemine kusitisuistik ), mille talitlus ei allu tahtele ja sulgeb iseseisvalt sisemise kusitisuudme . [17] [18] [19]

Kusepoie maht ja tuhjenemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kusepoie maht (ka funktsioonid) on loomaliigiti erinevad, inimesel keskmiselt veerand kuni pool liitrit. [20] Taitunud kusepois kaivitab tavaliselt kusemisrefleksi . [21] Loomad aga kasutavad kusepoit ja selle sisu ka suhtlemisvahendina nn "margistamine" (koertel, kassidel territooriumi margistamine jpm).

Kusepoit innerveerivad nii sumpaatiline kui parasumpaatiline narvisusteem ja mitmed arterid , samuti toimub kusepoiest lumfi aravool. [22]

Kusepoie haiguslikud seisundid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimestel voib esineda mitmeid kusepoie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, kusepoiekivitobi , kusepoiepoletikud , kusepeetus , kusepidamatus ( rohkinkontinents , sundinkontinents , ulevooluinkontinets jt), kusepoie kasvajad jpm. [23]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Meeli Roosalu . Inimese anatoomia , Kirjastus Koolibri , lk 130, 2010 , ISBN 978-9985-0-2606-9
  2. ↑ Arne Lepp . Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ulikooli Kirjastus ,lk 140, 2013 , ISBN 978-9949-32-239-8
  3. ↑ Enn Ernits , Esta Nahkur , Koduloomade anatoomia , lk 223-235, Eesti Maaulikool , Tartu , Halo Kirjastus , 2013 , ISBN 978-9949-426-28-8
  4. ↑ Franz-Viktor Salomon : Nervensystem, Systema nervosum . ? Salomon/Geyer/Gille (toim). Anatomie fur die Tiermedizin . Enke, Stuttgart, 2004, lk 376-378. ISBN 3-8304-1007-7 Google'i raamat
  5. ↑ http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/08.3.01.001%20Entity%20TA98%20EN.htm TA code A08.3.01.001 Terminologia anatomica veebiversioon (vaadatud 05.06.2013)
  6. ↑ Sissekanne saidil www.britannica.com (vaadatud 20.05.2013)
  7. ↑ Meeli Roosalu . Inimese anatoomia , Kirjastus Koolibri , lk 130, 2010 , ISBN 978-9985-0-2606-9
  8. ↑ Arne Lepp . Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ulikooli Kirjastus ,lk 410, 2013 , ISBN 978-9949-32-239-8
  9. ↑ Meeli Roosalu . Inimese anatoomia , Kirjastus Koolibri , lk 130-131, 2010 , ISBN 978-9985-0-2606-9
  10. ↑ Arne Lepp . Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ulikooli Kirjastus ,lk 410, 2013 , ISBN 978-9949-32-239-8
  11. ↑ Enn Ernits , Esta Nahkur , Koduloomade anatoomia , lk 228, Eesti Maaulikool , Tartu , Halo Kirjastus , 2013 , ISBN 978-9949-426-28-8
  12. ↑ Enn Ernits , Esta Nahkur , Koduloomade anatoomia , lk 228, Eesti Maaulikool , Tartu , Halo Kirjastus , 2013 , ISBN 978-9949-426-28-8
  13. ↑ Meeli Roosalu . Inimese anatoomia , Kirjastus Koolibri , lk 131, 2010 , ISBN 978-9985-0-2606-9
  14. ↑ Arne Lepp . Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ulikooli Kirjastus ,lk 410, 2013 , ISBN 978-9949-32-239-8
  15. ↑ Walter Nienstedt , Osmo Hanninen , Antti Arstila , Stig-Eyrik Bjorkqvist . "Inimese fusioloogia ja anatoomia", Werner Soderstrom Osakeyhtio , Kirjastus Medicina , 6 trukk, 371, 2011, toimetaja Georg Loogna , tolkija Heli Koiv , keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg , ISBN 9985-829-36-0
  16. ↑ Arne Lepp . Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ulikooli Kirjastus ,lk 411, 2013 , ISBN 978-9949-32-239-8
  17. ↑ Meeli Roosalu . Inimese anatoomia , Kirjastus Koolibri , lk 131, 2010 , ISBN 978-9985-0-2606-9
  18. ↑ Arne Lepp . Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ulikooli Kirjastus ,lk 411, 2013 , ISBN 978-9949-32-239-8
  19. ↑ Enn Ernits , Esta Nahkur , Koduloomade anatoomia , lk 228, Eesti Maaulikool , Tartu , Halo Kirjastus , 2013 , ISBN 978-9949-426-28-8
  20. ↑ Arne Lepp . Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ulikooli Kirjastus ,lk 411, 2013 , ISBN 978-9949-32-239-8
  21. ↑ Walter Nienstedt , Osmo Hanninen , Antti Arstila , Stig-Eyrik Bjorkqvist . "Inimese fusioloogia ja anatoomia", Werner Soderstrom Osakeyhtio , Kirjastus Medicina , 6 trukk, lk 370, 2011, toimetaja Georg Loogna , tolkija Heli Koiv , keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg , ISBN 9985-829-36-0
  22. ↑ Enn Ernits , Esta Nahkur , Koduloomade anatoomia , lk 228, Eesti Maaulikool , Tartu , Halo Kirjastus , 2013 , ISBN 978-9949-426-28-8
  23. ↑ Meditsiinisonastik , Tolkijad Katrin Rehemaa , Sirje Ootsing , Laine Trapido , 2004 , Kirjastus Medicina , ISBN 9985-829-55-7
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kusepois&oldid=4892725 "