Kusejuha
(
ladina
ureter
) on enamikul
amniootidest
kohuoones
paiknev
kuse-suguelundkonna
torujas paariline
juha
mille kaudu liigub
uriin
neerudest
kusepoide
.
[1]
Kusejuha
areng
,
anatoomia
,
asend
,
lihased
, sooned,
morfoloogia
, funktsioonid, ja
histoloogia
ning
patoloogia
voivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Paariline pikijuha tekib
loote
kehas
ja avaneb
kloaaki
.
Eelneerul
nimetatakse primaarset kusejuha
eelneerujuhaks
(
ductus pronephricus
) ja
keskneerul
keskneerujuhaks
(
ductus mesonephricus
). Jarelneeru arenemisega tekib lootel uus paariline loplik kusejuha, mille suudmed avanevad kas kloaaki voi eraldi
paraku
laheduses.
[2]
Madudel
kusepois puudub ja kumbki neer laheb ule kusejuhaks, mis lopevad kloaagi keskmises osas (
urodeum
). Isastel sugukupsetel madudel valjutatakse ka
neeru-sugusegmentide
eritised kusejuhasse.
Madude neerude kaudu ei valjutata vedelat uriini, kuna neerude
Henle lingul
puuduvad
nefronid
, jaakained valjutakse usna tahkena (pastana).
Inimesel lahtuvad kusejuhad
nimmepiirkonnas
neeruvaagnast
(
pelvis renalis
), kulgevad
lulisamba
korval
[3]
ja suunduvad ning avanevad kusepoide labi kusepoie tagumis-alumise seina, moodustades suubumiskohal
kusejuha klapiku
(
valvula ureteris
).
Paarilisel kusejuhal eristatakse jargmisi osasid:
- kohuosa (
pars abdominalis
)
- vaagnaosa (
pars pelvina
)
- seinasisene osa (
pars intramuralis
).
Kusejuha sein koosneb kolmest kestast:
Kusejuhaga seotult ja elundi talitluses voib esineda moningaid haireid ja haiguslikke seisundeid, mille diagnoosiks voivad olla naiteks
kusejuhakivitobi
,
kusejuhakasvaja
jt.
- ↑
"
Meditsiinisonastik
" 381:2004.
- ↑
Enn Ernits
,
Esta Nahkur
,
Koduloomade anatoomia
,
Eesti Maaulikool
,
Tartu
,
Halo Kirjastus
, lk 437,
2013
,
ISBN 978-9949-426-28-8
.
- ↑
Eesti noukogude entsuklopeedia. 4. koide: KIRV-MAAO. Tallinn: Valgus, 1972, lk 255.