Kreeka-Rooma maadlus
(ka
klassikaline maadlus
ja
Prantsuse maadlus
) on uks kahest levinumast
maadlusviisist
. Erinevalt
vabamaadlusest
ei tohi voistlejad Kreeka-Rooma maadluses haarata teineteist altpoolt vookohta.
Kreeka-Rooma maadluses voisteldi esimestel
nuudisaegsetel olumpiamangudel
1896. aastal
Ateenas
ning parast seda on ala kavas olnud koikidel olumpiamangudel alates
1908. aastast
.
Esimesed maailmameistrivoistlused toimusid aastal
1905
. Molema maadlusviisi harrastajaid uhendav
Rahvusvaheline Maadlusliit
FILA (
Federation Internationale de Lutte Amateur
) loodi aastal
1912
. Liidul on 162 liikmesriiki.
Eesti
esimene olumpiavoitja Kreeka-Rooma maadluses oli
Eduard Putsep
1924. aasta olumpiamangudel
Pariisis
. Hiljem on olumpiavoitjaks tulnud ka
Voldemar Vali
1928. aastal
Amsterdamis
,
Kristjan Palusalu
1936. aastal
Berliinis
ja
Johannes Kotkas
1952. aastal
Helsingis
. Maailmameistriks on Kreeka-Rooma maadluses tulnud
Georg Baumann
(
1913
),
August Englas
(
1953
) ja
Heiki Nabi
(2006 ja 2013).
[1]
Varem nimetati Kreeka-Rooma maadlust
klassikaliseks maadluseks
.