Konstantinoopoli piiramine (1453)

Allikas: Vikipeedia
Konstantinoopoli piiramine (1453)
Osa Butsantsi-Osmanite sodadest
Konstantinoopoli piiramine
Toimumisaeg 6. aprill ? 29. mai 1453
Toimumiskoht Konstantinoopol , Butsants
Tulemus Osmanid vallutasid linna, Butsants lopetas eksisteerimise.
Osalised
  Butsants   Genova vabariik Osmanite riik
Vaejuhid voi liidrid
Bütsants Konstantinos XI

Bütsants Loukas Notaras

Genova vabariik Giovanni Giustiniani [1]
Mehmed II

Zagan Pasha

Suleiman Baltoghlu
Joudude suurus

7000 [2]

26 laeva [3]
80 000 [4] [5] [6]

160 000 [7] [8] ?200 000 [1] kuni 300 000 [9]

70 laeva [10] , 20 galeeri [11]
Kaotused
4000 langenut [12] teadmata

Konstantinoopoli piiramine toimus 1453 . aastal ja selle kaigus vallutas Osmanite riigi sojavagi Butsantsi pealinna Konstantinoopoli . Osmanite vagesid juhtis 21-aastane Mehmed II ja linna kaitsjaid juhtis Butsantsi keiser Konstantinos XI . Piiramine kestis 53 oopaeva ? 6. aprillist kuni 29. maini 1453 ( Juliuse kalendri jargi) ja loppes Osmanite voiduga.

Konstantinoopoli langemine (ja kahe vaiksema territooriumi kaotus varsti parast piiramist) tahistas Butsantsi ja uhtlasi Rooma riigi loppu, mis eksisteeris ligi 1500 aastat. Varsti parast linna vallutamist muutis Mehmed II Konstantinoopoli Osmanite riigi pealinnaks . Paljud kreeklastest ja mittekreeklastest intellektuaalid lahkusid linnast enne ja parast piiramist, peamiselt Itaaliasse . Oletatavalt aitas see kaasa renessansi puhkemisele. Moned ajaloolased nimetavad keskaja lopuks Konstantinoopoli langemist. [13]

Eellugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne linna langemist 1453. aastal piirati Butsantsi 1123 aasta eksisteerimise jooksul korduvalt, kuid voorvaed suutsid selle vallutada vaid uhel korral: Neljanda ristisoja ajal 1204 . aastal. [14] Toenaoliselt ei soovinud ristisodijad algselt Butsantsi pealinna vallutada ning parast linna hoivamist moodustati nork Ladina keisririik umber Konstantinoopoli. Butsants lagunes mitmeks vaikseks riigiks ( Epeirose despootkond , Nikaia ja Trapezundi keisririik ), mis sodisid liitlastena koos ladinlaste vastu, kuid rivaalitsesid omavahel Butsantsi trooni parast. Nikaia keisririik vallutas ladinlastelt Konstantinoopoli tagasi 1261. aastal, taastades Butsantsi. Jargneva kahe sajandi jooksul pidi norgenenud Butsants ellujaamise nimel voitlema ladinlastega, bulgaarlastega , serblastega ja eelkoige Osmanitega. [4] [15] [16] [17]

Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist

Katkuepideemia tottu kaotas Konstantinoopol aastatel 1346 ? 49 peaaegu poole oma elanikkonnast. [18] 1453. aastaks oli impeerium taielikult valja kurnatud ning koosnes vaid mone ruutkilomeetri suurusest maatukist umber pealinna, vaikestest Printsi saartest Marmara meres ja Peloponnesosest . Neljanda ristisoja kaigus tekkinud Musta mere aarne Trapezundi keisririik oli suutnud veel iseseisvuse sailitada.

Piiramine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Konstantinoopol 1422. aastal, Cristoforo Buondelmonte kaardil

Konstantinoopolit kaitses umbes 7 tuhat meest, sealhulgas Genova vabariigi vagi Giovanno Gustiniani juhtimisel. Giustiniani juhatas linna kaitset maa poolt ja Loukas Notaras mere poolt. Neil oli 26 laeva.

Konstantinoopolit piiras 60?300 tuhat meest ja sadakond laeva .

Konstantinoopoli piiramine laks maailma sojanduse ajalukku sellegi poolest, et esimest korda mangisid linna piiramisel tahtsat osa tulirelvad . Turklastel oli 70 kahurit , neist 14 suure ja 56 vaikese kaliibriga. Nende abil pommitati linnamuuri seni, kuni see lagunes kiiremini kui seda parandada jouti. Lopuks tungisid turklased linna. Selles seisnes erinevus koigi eelmiste onnestunud runnakutega, mis toimusid mere poolt. 1453. aastal pidas merepoolne kaitse vastu seni, kuni maapoolne runnak selle mottetuks muutis.

Butsantsi kaitsjatest langes 4 tuhat meest. Rundajate kaotused on teadmata, kuid rasked. Keiser Konstantinos langes lahingus. Giustiniani sai kahurikuulist haavata ja suri vigastusse kaks paeva parast linna langemist. Notaras langes vangi ja Mehmed laskis ta hukata.

Tuhanded tsiviilelanikud tapeti, 30 000 viidi orjusesse. [19]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. 1,0 1,1 Pertusi, Agostino, ed. (1976). La Caduta di Costantinopoli . Fondazione Lorenzo Valla: Verona. (An anthology of contemporary texts and documents on the fall of Constantinople; includes bibliographies and a detailed scholarly comment). {{ cite book }} : parameetris |first= on uldnimi ( juhend )
  2. Runciman, Steven (1965). The Conquest of Constantinople, 1453 . Cambridge: Cambridge University Press. Lk 85. ISBN   0-5213-9832-0 .
  3. Nicolle, David (2000). Constantinople 1453: The end of Byzantium . Oxford: Osprey Publishing. Lk 45. ISBN   1841760919 .
  4. 4,0 4,1 Norwich, John Julius (1997). A Short History of Byzantium . New York: Vintage Books.
  5. Nicolle 2000.
  6. ?nalcık, Halil (2008), Osmanlı ?mparatorlu?u Klasik Ca? (1300?1600)
  7. Chronicles of George Sphrantzes; Greek text is reported in A. Mai, Classicorum auctorum e Vaticanis codicibus editorum , tome IX, Romae 1837, pp 1?100
  8. The Destruction of the Greek Empire, Edwin Pears
  9. Leonardo di Chio, Letter ,927B: "three hundred thousand and more".
  10. Nicolle 2000, p. 44.
  11. Uyar, Mesut; Erickson, Edward J. (2009). A military history of the Ottomans: from Osman to Ataturk . Santa Barbara: Praeger. Lk 37. ISBN   9780275988760 .
  12. Phrantzes, The Fall of the Byzantine Empire
  13. Crowley, Roger (2006). Constantinople: The Last Great Siege, 1453 . Faber. ISBN   0-571-22185-8 . (reviewed by Foster, Charles (22. september 2006). "The Conquestof Constantinople and the end of empire" . Contemporary Review . Some say the Middle Ages ended then )
  14. Norwich, John Julius (1997). A Short History of Byzantium . New York: Vintage Books. Lk 304.
  15. Madden, Thomas (2005). Crusades: The Illustrated History . Ann Arbor: University of Michigan.
  16. Haldon, John (2000). Byzantium at War 600 - 1453 . New York: Osprey.
  17. Mango, Cyril (2002). The Oxford History of Byzantium . New York: Oxford UP.
  18. A timeline of the Roman Empire , Piero Scaruffi. Retrieved 2011-11-23.
  19. Fall of Constantinople (1453)