Konstantinoopoli piiramine (1453)
|
---|
Osa
Butsantsi-Osmanite sodadest
|
Konstantinoopoli piiramine
|
Toimumisaeg
|
6. aprill ? 29. mai 1453
|
---|
Toimumiskoht
|
Konstantinoopol
,
Butsants
|
---|
Tulemus
|
Osmanid vallutasid linna, Butsants lopetas eksisteerimise.
|
---|
Osalised
|
---|
|
Vaejuhid voi liidrid
|
---|
|
Joudude suurus
|
---|
|
Kaotused
|
---|
4000 langenut
[12]
|
teadmata
|
|
Konstantinoopoli piiramine
toimus
1453
. aastal ja selle kaigus vallutas
Osmanite riigi
sojavagi
Butsantsi
pealinna
Konstantinoopoli
.
Osmanite vagesid juhtis 21-aastane
Mehmed II
ja linna kaitsjaid juhtis
Butsantsi keiser
Konstantinos XI
. Piiramine kestis 53
oopaeva
?
6. aprillist
kuni
29. maini
1453 (
Juliuse kalendri
jargi) ja loppes Osmanite voiduga.
Konstantinoopoli langemine (ja kahe vaiksema territooriumi kaotus varsti parast piiramist) tahistas Butsantsi ja uhtlasi
Rooma riigi
loppu, mis eksisteeris ligi 1500 aastat. Varsti parast linna vallutamist muutis Mehmed II Konstantinoopoli Osmanite riigi
pealinnaks
. Paljud
kreeklastest
ja mittekreeklastest
intellektuaalid
lahkusid linnast enne ja parast piiramist, peamiselt
Itaaliasse
. Oletatavalt aitas see kaasa
renessansi
puhkemisele. Moned ajaloolased nimetavad
keskaja
lopuks Konstantinoopoli langemist.
[13]
Enne linna langemist 1453. aastal piirati Butsantsi 1123 aasta eksisteerimise jooksul korduvalt, kuid voorvaed suutsid selle vallutada vaid uhel korral:
Neljanda ristisoja
ajal
1204
. aastal.
[14]
Toenaoliselt ei soovinud ristisodijad algselt Butsantsi pealinna vallutada ning parast linna hoivamist moodustati nork
Ladina keisririik
umber Konstantinoopoli. Butsants lagunes mitmeks vaikseks riigiks (
Epeirose despootkond
,
Nikaia
ja
Trapezundi keisririik
), mis sodisid liitlastena koos ladinlaste vastu, kuid rivaalitsesid omavahel Butsantsi trooni parast. Nikaia keisririik vallutas ladinlastelt Konstantinoopoli tagasi 1261. aastal, taastades Butsantsi. Jargneva kahe sajandi jooksul pidi norgenenud Butsants ellujaamise nimel voitlema ladinlastega,
bulgaarlastega
,
serblastega
ja eelkoige Osmanitega.
[4]
[15]
[16]
[17]
Katkuepideemia
tottu kaotas Konstantinoopol aastatel
1346
?
49
peaaegu poole oma elanikkonnast.
[18]
1453. aastaks oli impeerium taielikult valja kurnatud ning koosnes vaid mone ruutkilomeetri suurusest maatukist umber pealinna, vaikestest
Printsi saartest
Marmara meres
ja
Peloponnesosest
. Neljanda ristisoja kaigus tekkinud
Musta mere
aarne Trapezundi keisririik oli suutnud veel iseseisvuse sailitada.
Konstantinoopolit kaitses umbes 7 tuhat meest, sealhulgas
Genova vabariigi
vagi
Giovanno Gustiniani
juhtimisel. Giustiniani juhatas linna kaitset maa poolt ja
Loukas Notaras
mere poolt. Neil oli 26 laeva.
Konstantinoopolit piiras 60?300 tuhat meest ja sadakond
laeva
.
Konstantinoopoli piiramine laks maailma sojanduse ajalukku sellegi poolest, et esimest korda mangisid linna piiramisel tahtsat osa
tulirelvad
. Turklastel oli 70
kahurit
, neist 14 suure ja 56 vaikese kaliibriga. Nende abil pommitati linnamuuri seni, kuni see lagunes kiiremini kui seda parandada jouti. Lopuks tungisid turklased linna. Selles seisnes erinevus koigi eelmiste onnestunud runnakutega, mis toimusid mere poolt. 1453. aastal pidas merepoolne kaitse vastu seni, kuni maapoolne runnak selle mottetuks muutis.
Butsantsi kaitsjatest langes 4 tuhat meest. Rundajate kaotused on teadmata, kuid rasked. Keiser Konstantinos langes lahingus. Giustiniani sai kahurikuulist haavata ja suri vigastusse kaks paeva parast linna langemist. Notaras langes vangi ja Mehmed laskis ta hukata.
Tuhanded tsiviilelanikud tapeti, 30 000 viidi orjusesse.
[19]
- ↑
1,0
1,1
Pertusi, Agostino, ed. (1976).
La Caduta di Costantinopoli
. Fondazione Lorenzo Valla: Verona. (An anthology of contemporary texts and documents on the fall of Constantinople; includes bibliographies and a detailed scholarly comment).
- ↑
Runciman, Steven (1965).
The Conquest of Constantinople, 1453
. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 85.
ISBN
0-5213-9832-0
.
- ↑
Nicolle, David (2000).
Constantinople 1453: The end of Byzantium
. Oxford: Osprey Publishing. Lk 45.
ISBN
1841760919
.
- ↑
4,0
4,1
Norwich, John Julius (1997).
A Short History of Byzantium
. New York: Vintage Books.
- ↑
Nicolle 2000.
- ↑
?nalcık, Halil (2008), Osmanlı ?mparatorlu?u Klasik Ca? (1300?1600)
- ↑
Chronicles
of George Sphrantzes; Greek text is reported in A. Mai,
Classicorum auctorum e Vaticanis codicibus editorum
, tome IX, Romae 1837, pp 1?100
- ↑
The Destruction of the Greek Empire,
Edwin Pears
- ↑
Leonardo di Chio,
Letter
,927B: "three hundred thousand and more".
- ↑
Nicolle 2000, p. 44.
- ↑
Uyar, Mesut; Erickson, Edward J. (2009).
A military history of the Ottomans: from Osman to Ataturk
. Santa Barbara: Praeger. Lk 37.
ISBN
9780275988760
.
- ↑
Phrantzes,
The Fall of the Byzantine Empire
- ↑
Crowley, Roger (2006).
Constantinople: The Last Great Siege, 1453
. Faber.
ISBN
0-571-22185-8
.
(reviewed by
Foster, Charles (22. september 2006).
"The Conquestof Constantinople and the end of empire"
.
Contemporary Review
.
Some say the Middle Ages ended then
)
- ↑
Norwich, John Julius (1997).
A Short History of Byzantium
. New York: Vintage Books. Lk 304.
- ↑
Madden, Thomas (2005).
Crusades: The Illustrated History
. Ann Arbor: University of Michigan.
- ↑
Haldon, John (2000).
Byzantium at War 600 - 1453
. New York: Osprey.
- ↑
Mango, Cyril (2002).
The Oxford History of Byzantium
. New York: Oxford UP.
- ↑
A timeline of the Roman Empire
, Piero Scaruffi. Retrieved 2011-11-23.
- ↑
Fall of Constantinople (1453)