Komitas ( armeenia keeles ???????; ka Komitas Vardapet (??????? ????????); oieti Soghomon Gevorgi Soghomonjan (??????? ?????? ???????????); 26. september voi 8. oktoober 1869 Kutahya , Osmanite riik ? 22. oktoober 1935 Pariis ) oli armeenia preester , helilooja , koorijuht , laulja , muusikaetnoloog ja muusikapedagoog. Teda on nimetatud Armeenia klassikalise muusika alusepanijaks.

Komitas varises Armeenia genotsiidi pealtnagemise jarel psuuhiliselt kokku ja teda peetakse genotsiidi martriks.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soghomon Soghomonjan sundis turgikeelses peres. Isa Gevork Soghomonjan oli muusikaarmastajast kingsepp , kes loi laule ja kellel oli ilus haal. Ema oli muusikaandega vaibakuduja. Ema suri, kui Soghomon polnud veel aastanegi. Et isal ei olnud aega, kasvatas teda vanaema. Poiss astus seitsmeaastaselt kohalikku algkooli. Parast selle lopetamist saatis isa ta Bursasse edasi oppima. Nelja kuu parast isa suri ning poiss jattis kooli pooleli ja laks koju tagasi. Uks klassivendi iseloomustab teda nii: "Ta oli kohetu, nork ja kahvatu poiss, alati motlik ja hea. Ta kais halvasti riides." Soghomoni nahti sageli pesumaja kulmadel kividel magamas. Ta laulis vaga hasti; Kutahyas huuti teda vaikeseks hulkuvaks lauljaks.

1881 . aastal pidi kohalik preester soitma Vaghar?apati , et votta vastu piiskopipuhitsus . Katoolikos Gevork IV palvel pidi ta kaasa votma uhe hea haalega orvust poisi Vaghar?apati vaimulikku seminari oppima. 20 orvu seast valiti valja 12-aastane Soghomon. Et Kutahyas oli keelatud armeenia keeles raakida, koneles poiss turgi keeles ning vastas katoolikos Gevork IV-le: "Ma ei raagi armeenia keelt, kui tahate, siis laulan." Ja ta laulis oma ilusa sopraniga armeenia vaimuliku laulu ( ?arakani ), sonadest aru saamata. Soghomon oppis armeenia keele ruttu selgeks.

Aastal 1890 puhitseti Soghomon mungaks . Aastal 1893 lopetas ta seminari. Seejarel puhitseti ta preestriks ning ta sai 7. sajandi katoolikose ja luuletaja ning vaimulike laulude ( ?arakanide ) autori Komitas Aghtshetshi nime. Seminaris maarati Komitas muusikaopetajaks. Ta asutas ka koori ja rahvapilliorkestri, kirjutas rahvalaulude tootlusi ning oma esimesed uurimused armeenia kirikumuusikast.

Aastal 1895 sai Komitas arhimandriidiks ( vardapet ). Sama aasta sugisel soitis ta Thbilisisse , et oppida muusikakoolis. Seal tutvus ta Peterburi konservatooriumi haridusega helilooja Makar Jekmaljaniga , muutis plaane ning hakkas tolle juures harmooniat oppima. See valmistas teda ette euroopaliku kompositsioonitehnika omandamiseks.

Katoolikose kaitse all ning armeenlasest naftamagnaadi Aleksandr Manta?evi rahalisel toetusel soitis Komitas 1896 oppima Berliini . Ta astus Richard Schmidti erakonservatooriumi ning kuulas ka Berliini ulikoolis filosoofia, esteetika, uldajaloo ja muusikaajaloo loenguid. Ta oppis tundma Euroopa muusikat ja kirjutas muusikakriitikat. Rahvusvahelise muusikauhingu kutsel esines ta loengutega armeenia vaimulikust ja ilmalikust muusikast vordluses turgi, araabia ja kurdi muusikaga.

Septembris 1899 naasis Komitas Et?hmiadzini kloostrisse . Ta muutis luhikese ajaga muusika opetamise susteemi seminaris (tema opilaste seas oli helilooja Spiridon Melikjan ), rajas vaikese orkestri, viis koori taseme taiuslikkuseni. Ta uuris armeenia rahvaviise ja vaimulikke viise, tegeles haazide (armeenia neumade ) de?ifreerimisega ning vaimuliku muusika teooriaga ( ehhostega ). Ta esitas ja propageeris valismaal armeenia muusikat. Ta hakkas motlema ka suurvormide loomisele.

Komitas keskendus rahvamuusika uurimisele, mistottu tal tekkis vaimulikega konflikt. Komitas saatis katoolikosele kirja, milles ta palus end kiriku teenistusest vabastada. See palve jai vastuseta.

1910 . aastast elas ja tootas ta ?stanbulis . Ta lootis sealt leida oma loomingule soodsa keskkonna. Ta tahtis rajada armeenia rahvusliku konservatooriumi. See ja paljud teised plaanid ei teostunud, sest ta ei leidnud voimudelt tuge.

?stanbulis loi Komitas 300-liikmelise segakoori Gusan . Koor sai vaga populaarseks. Esitati peamiselt rahvalaule. Komitas esines kontsertidel nii solisti kui ka koorijuhina. Ta pidas ettekandeid ja loenguid. Ta mangis vaga hasti flooti ja klaverit.

Komitas koitis teiste seas Vincent d'Indy 'd, Gabriel Faure 'd ja Camille Saint-Saensi . Aastal 1906 huuatas Claude Debussy uhe kontserdi jarel: "Geniaalne isa Komitas! Kummardun Teie muusikalise geeniuse ees!" Konstantinoopolis ei leidnud Komitas mottekaaslasi oma plaanide elluviimiseks ning oli kaugel ka armeenia rahvast. Ta jatkas siiski pingelist tood, poorates erilist tahelepanu vaimuliku muusika loomisele. Eriti hinnatud on tema liturgia meeskoorile.

Sama tahtis oli talle muusikateadus . Pariisis Rahvusvahelise muusikauhingu konverentsil olid tal kavas ettekanded "Armeenia rahvamuusika" ja "Armeenia vaimuliku muusika vanast ja uuest noodikirjast". Talle tehti ettepanek pidada lisaettekanne "Armeenia muusika ajast, kohast, aktsentuatsioonist ja rutmist".

Armeenia genotsiidi alguspaeval 24. aprillil 1915 ta arreteeriti ja viidi 180 nimeka armeenlase hulgas rongiga Cankırısse . Ta oli tunnistajaks juhtivate armeenia intellektuaalide havitamisele. Tanu eestkostjatele toodi ta koos kaheksa kuuditatuga Konstantinoopolisse tagasi. Labielatud oudused jatsid tema hinge kustumatu jalje. Komitas tombus oma sungetesse motetesse.

1916 . aastal Komitasi tervis halvenes ja ta paigutati psuhhiaatriakliinikusse. Paranemislootusi ei olnud. Aastast 1919 elas ta Pariisis Villejuifi psuhhiaatriakliinikus , kus ta 1935 suri.

Aastal 1936 viidi tema maised jaanused Jerevani , kus need maeti. Praegu puhkab tema porm Komitasi-nimelises panteonis . ^[1]

Suurem osa Komitasi kasikirju havis voi need on mooda maailma laiali pillutatud.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]