한국   대만   중국   일본 
Kobarmoon ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Kobarmoon

Allikas: Vikipeedia
Talvesojas Noukogude Liidu arsenali kuulunud pomm ("Molotovi leivakorv"), mis puistas laiali suutekehi

Kobarlahingumoon (ka kassettlahingumoon ) on kas ohust heidetud voi maapealsest laskeseadeldisest valja lastud lohkekeha , mis enne sihtmargini joudmist vabastab voi paiskab valja teatud hulga vaiksemaid lohkekehasid. 2018. aasta septembri seisuga on kobarlahingumoona varud vahemalt 57 riigis. [1]

Eesmark [ muuda | muuda lahteteksti ]

USA-s valmistatud Honest Johni raketi lohkepea labiloige, kus on naha narvimurgiga taidetud M134 pomme ( 1960)

Tavalisest kobarpommist paiskuvad valja vaiksemad pommid, mille eesmark on havitada vastase elavjoudu ja tehnikat. Teist tuupi kobarlahingumoon on moeldud lennuradade voi elektriulekandeliinide havitamiseks, keemia- voi bioloogiliste relvade laialipaiskamiseks voi maamiinide hajutamiseks. Nimetatud lahingumoona voib kasutada mitte otsesel sojalisel eesmargil, naiteks lendlehtede levitamiseks.

Kuna kobarpommid paiskavad laiale alale valja palju vaikeseid pomme, kujutavad need ohtu tsiviilelanikele nii runnakute ajal kui ka parast seda. Plahvatamata pommid voivad tappa voi sandistada tsiviilisikuid ja/voi muid soovimatuid sihtmarke kaua parast konflikti loppu ning nende leidmine ja eemaldamine on kulukas. Lohkemata vaikepommide hulk on tavaliselt 2?40 protsenti koguarvust.

Ajaloost [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimene kasutusel olnud kobarpomm tootati valja Natsi-Saksamaa poolt. Selleks oli 2 kg kaaluv SD-2 ehk Sprengbombe Dickwandig, mida nimetati ka liblikapommiks. Sellel olid tiivad, mis langemisel panid pommi poorlema. [2] Pommi kasutati Teises maailmasojas nii tsiviil- kui ka sojaliste sihtmarkide rundamiseks. [3]

Pommituslennuk Rockwell B-1 Lancer ja kobarpommid

Seejarel tootasid tehnoloogia iseseisvalt valja Ameerika Uhendriigid , Noukogude Liit ja Itaalia . USA arsenalis oli 20-naelane (u 9 kg) M41 kobarpomm, mis oli uhendatud 6- voi 25-liikmelisteks kobarateks. Vietnami soja ajal kasutas USA kobarpomme ohulookides Vietnamis , Laoses ja Kambod?as asunud sihtmarkide vastu. [4] Aastatel 1964?1973 heidetud 260 miljonist kobarpommist umbes 80 miljonit ei plahvatanud. [5]

Alates 1970. aastatest kuni 1990. aastateni olid kobarpommid paljude riikide jaoks standardseks ohust heidetavaks lahingumoonaks ja pomme oli eri tuupi. Selliseid on tootnud 34 riiki ja neid on kasutatud paljudes relvakonfliktides. [6] Sarnasel pohimottel kasutatavad suurtukimursud on eksisteerinud samuti aastakumneid.

Kobarlahingumoona on kasutatud ka 2022. aasta Venemaa sissetungil Ukrainasse . [7]

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tavaline kobarpomm koosneb oonsast kestast ja selles sisalduvast kahest kuni 2000 vaiksest pommist. Kobarpommi voib varustada vaikeste langevarjude voi muude aeglustitega, et vahendada nende laskumise kiirust ja voimaldada lennukil madalal lennul plahvatusala juurest eemalduda. [8]

Tanapaevased kobarpommid voivad olla mitmeotstarbelised relvad, voimaldades erinevate sojaliste objektide, samuti jalavae uheaegset rundamist lahinguvaljal.

Alates 1990. aastatest on konstrueeritud kobarlahingumoona, mille puhul kasutatakse soojus- ja visuaalseid andureid, et leida ja runnata konkreetseid sihtmarke, tavaliselt soomustehnikat. Seda tuupi relvade hulka kuulub USA CBU-97 sensoriga pomm, mida kasutati esimest korda Iraagi sojas 2003. aastal. Spetsiaalselt tankitorjeks moeldud laskemoonale seatakse ka enesehavituse voime, kui see jouab maapinnale sihtmarki tuvastamata, et nii vahendada hilisemat tsiviilisikute hukkumise ja vigastuste ohtu.

Suuteotstarbeline kobarlahingumoon on moeldud tulekahjude tekitamiseks. Need sisaldavad valget fosforit voi napalmi ning neid saab kombineerida jalavae- ja tankitorje havitamiseks moeldud moonaga, et takistada tulekustutustoid. [2]

Jalavaevastased kobarpommide eesmark on isikkoosseisu tappa ja soomuseta sihtmarke havitada plahvatusohtliku killustumisega.

Enamik soomustehnika havitamiseks moeldud kobarlahingumoona sisaldab spetsiaalse kujuga laengupaid, mis labistavad tankide ja soomustatud lahingumasinate soomuse.

Miine puistavad kobarpommid ei plahvata kohe, vaid toimivad nagu tavalised maamiinid ning plahvatavad hiljem. Selline lahingumoon sisaldavad tavaliselt jalavae- ja tankitorjemiinide kombinatsiooni.

Kobarlahingumoona keelustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kobarmoona keelustamise konventsiooniga uhinenud riigid (tumelilla)

2008. aasta 19.?30. mail Dublinis toimunud diplomaatilisel konverentsil vottis 107 riiki vastu kobarlahingumoona kasitleva konventsiooni, [9] mis joustus 2010. aasta 1. augustil. 10. veebruari 2022. aasta seisuga oli konventsiooniga uhinenud kokku 123 riiki, kes on votnud endale kohustuse kobarlahingumoona mitte kasutada.

Konventsiooniga pole uhinenud naiteks Ameerika Uhendriigid, Venemaa, Hiina, Ukraina jt. Cluster Munition Monitor 2022. aasta andmetel on 16 riiki, kes keelduvad konventsioonile alla kirjutamast ja kes toodavad kobarlahingumoona: Brasiilia, Hiina, Egiptus, Kreeka, Iraan, Iisrael, India, Pohja-Korea, Pakistan, Poola, Rumeenia, Venemaa, Singapur, Louna-Korea, USA ja Turgi. [10]

Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti pole liitunud kobarmoona keelustamise konventsiooniga. 2023. aasta seisuga on Eestil kobarmoona varud. [11]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Global Problem ? Stockpilers of Cluster Munitions. www.stopclustermunitions.org.
  2. ↑ 2,0 2,1 A Guide to Cluster Munitions. Geneva: GICHD. November 2007.
  3. ↑ Remembering the terror the Luftwaffe's butterfly bombs brought to the North. The Guardian.
  4. ↑ Vietnam’s Cluster Bomb Shadow. GlobalPost. Tokyo. Retrieved 29 July 2012.
  5. ↑ Forty years on, Laos reaps bitter harvest of the secret war. The Guardian. London. Retrieved 29 July 2012.
  6. ↑ Austria bans cluster munitions. International Herald Tribune, 7 Dec 2007.
  7. ↑ "NOUKOGU OTSUS (UVJP) 2022/582, 8. aprill 2022, millega muudetakse otsust 2014/145/UVJP, mis kasitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveraansust ja soltumatust kahjustava voi ohustava tegevusega" . europa.eu . ELT. 8. aprill 2022 . Vaadatud 9. aprillil 2022 . Venemaa relvajoud kasutasid mitmelasulisi raketiheitjaid BM-27 Uragani ja BM-30 Smerchi Ukraina tsiviilelanike vastu suunatud kobarlahingumoona runnakutes, mis pohjustasid palju inimohvreid.
  8. ↑ How Cluster Bombs Work. HI. Retrieved 2021-02-03.
  9. ↑ "Euroopa Parlamendi 8. juuli 2010. aasta resolutsioon kassettlahingumoona konventsiooni (KLK) joustumise ja ELi rolli kohta" . europa.eu . ELT . 2. detsember 2011 . Vaadatud 24. aprillil 2022 . 2. | kutsub koiki ELi liikmesriike ja kandidaatriike, kes ei ole veel konventsioonile alla kirjutanud, sealhulgas Eestit, Soomet, Kreekat, Latit, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat ja Turgit, ning riike, kes on konventsioonile alla kirjutanud, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud, nagu Bulgaaria, Kupros, T?ehhi Vabariik, Ungari, Itaalia, Leedu, Holland, Portugal ja Rootsi, ules konventsioonile esimesel voimalusel alla kirjutama ja ratifitseerima seda enne 2010. aasta loppu;
  10. ↑ Landmine & cluster munition monitor. August 2022.
  11. ↑ Priit Pullerits , Eesti ei kavatse kobarmoonast loobuda, vaid tahab seda juurde hankida , Postimees, 20. september 2023

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Convention text Kobarlahingumoona kasitleva konventsiooni tekst (inglise, prantsuse, hispaania, vene ja araabia keeles).
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kobarmoon&oldid=6619906 "