Kivisusi on taimset paritolu susinikurikas polev maavara, kaustobioliit .

Kivisusi kuulub fossiilkutuste hulka.

Kivisusi on must voi hallikasmust. Eristatakse nelja kivisoe petrograafilist erimit: laikivat ( vitraan ), poollaikivat ( klaraan ), matti ( duraan ), ja kiulist ( fusfaan ). Kivisoe pohiosa (kuni 90%) moodustab korgmolekulaarne orgaaniline aine. Selle koostis ja omadused soltuvad suurel maaral muundumisastmest ning pertograafiliste erimite sisaldusest. Koostisse kuuluvad peale susiniku (kuni 95%) vesinik (kuni 6%), hapnik (kuni 15%), vaavel (kuni 5%, harilikult alla 1,5%) ja lammastik (kuni 2%). Peale orgaanilise aine sisaldab kivisusi alati niiskust (harilikult alla 10%) ja mineraalaineid (5?40%). ^[1]

Kivisusi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetaielikul lagunemisel. Enam-vahem samast materjalist koosnevad ka turvas , pruunsusi ja antratsiit . Nendevahelise erinevuse maarab peamiselt mattumissugavus. Vastav arengurida naeks valja jargnev: turvas -> pruunsusi -> kivisusi -> antratsiit. Seega voib turbast edasisel mattumisel saada pruunsusi, sellest omakorda kivisusi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilkutused nafta ja maagaas . Ehkki kivisusi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisutt, naiteks boghed .

Maailma kivisoevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis .

Kivisoe kasutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kivisusi on tahtis energia saamise tooraine juba toostuse algusaastatest kuni tanapaevani valja. Praeguseks on kivisoe kasutamine vahenenud ja nafta osakaal suurenenud. Kuna maakera kivisoevarud on suuremad kui naftavarud, tuleb naftavarude vahenedes uuesti hakata rohku poorama kivisoele. Levinuim valdkond, kus kivisutt kasutatakse, on toostus ja soojuse saamine, ka elektrienergia tootmises on kivisusi tuumajou suur konkurent. Lisaks valmistatakse kivisoest erinevaid kompleksuhendeid. ^[2] Kivisusi on Eestis traditsiooniline katlakutus vaikekateldes. Tanapaeval Eesti turul pakutav kivisusi tarnitakse peamiselt Siberist Hakassiast (kuttevaartus keskmiselt 6,1 MWh/t) ja Kuzbassist (kuttevaartus 7,4?7,6 MWh/t). Kivisoe fraktsioon on 50?150 mm. Kivisusi sisaldab 10?25% ka peenemat fraktsiooni. ^[3]

Kivisoe kuttevaartus on 36 MJ/kg.

Kivisoest saadavad kompleksuhendid:

• Happelised ekstraktid
• Aluselised ekstraktid
• Antratseenoli
• Antratseenoli ekstraheerimisjaak
• Antratseenoli fraktsioon
• Fenoololi
• Fenoololi ekstraheerimisjaak
• Vedeldatud kivisusi, ekstraktsiooni vedelikud
• Vedeldatud kivisusi, ekstraktsiooni lahustid
• Kivisoeoli
• Kivisoetorv
• Kivisoetorva ekstrakt
• Kivisoetorva tahke jaak
• Koks ( kivisoetorv ), madala- ja korgetemperatuurilise pigi segu
• Koks kivisoetorvast, korgetemperatuuriline pigi
• Koks kivisoetorvast, segatuna korgetemperatuurilise pigiga
• Puhastamata kerged olifraktsioonid
• Toorfenoolid

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Soetoostus

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kivisusi

• Black moods , economist.com, 6. juuni 2015