Khuthaisi

Khuthaisi
	[ kh'uthaisi ]
gruusia	??????? (Khuthaisi)
	Khuthaisi kesklinn
	Khuthaisi lipp Khuthaisi vapp
Pindala	70 km²
Elanikke	147 900 (2015)
Koordinaadid	42° 15′ N , 42° 42′ E

Khuthaisi (varasem, ebasoovitatav eestikeelne nimekuju Kutaissi ) on linn Gruusia laaneosas Rioni joe aares kohal, kus jogi jouab magedest tasandikule.

Linna elanike arv oli 147 635 ( 2014 ). See on suuruselt teine linn Gruusias, Imerethi keskus ning Laane-Gruusia majanduslik ja kultuuriline keskus.

Alates 2012. aastast paikneb Khuthaisis Gruusia parlament. ^[2]

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linna nimi on tuletatud gruusia sonast khuata ('kivine').

Khuthaisi nimi on inglise keeles Kutaisi voi Khuthaisi , leedu keeles Kutaisis , prantsuse keeles Koutaissi , saksa keeles Kutaissi ja vene keeles Кутаиси .

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Khuthaisi on tahtis liiklussolm ja toostuskeskus. Linnas toodetakse spetsiaalseid veoautosid magiteede jaoks, vaiketraktoreid , siidi , nahka, jalatseid , keemiatoostuse tooteid.

Rioni joel, selle lisajoel Lad?anural ja Inguri joel tootavad hudroelektrijaamad .

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linnas on mitu korgkooli (sealhulgas ulikool).

Khuthaisi gumnaasiumis, mis ehitati 1840 , on oppinud luuletajad Akaki Tseretheli , Galaktion Tabidze ja Vladimir Majakovski , keeleteadlane Nikolai Marr ning psuhholoog Dmitri Uznadze . Hoones on praegu Majakovski-nimeline keskkool.

Linnas on ajaloo-etnograafiamuuseum, helilooja Zakaria Palia?vili majamuuseum, kunstimuuseum.

Linna keskvaljakul on Lado Meshi?vili nimeline draamateater. Linnas on ka Zakara Palia?vili nimelise Thbilisi ooperiteatri filiaal, nukuteater ja Gruusia Filharmoonia filiaal.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Khuthaisist on teateid 6. ? 2. sajandist eKr Kolchise riigi ajast. Ta on olnud Gruusia riigi ( 10. sajandist kuni 1122 . aastani) ja Imerethi kuningriigi ( 15. ? 19. sajand ) pealinn.

Vaatamisvaarsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ida-Gruusiast Laane-Gruusiasse Khuthaisini viiva Imerethi maantee aares on Surami aheliku nolvadel asuvad kulad.

Linna kohal korgub Gaba?vili magi . Sellelt avaneb vaade Khuthaisi vanade majade punastest tellistest katustele, mis on umbritsetud rohelusega, sildadele ja valget varvi uuselamurajoonidele.

Linnas asuvad 10. sajandist kuni 11. sajandi algusest parit Bagrati katedraali ehk kuningas Bagrat III kiriku varemed.

Bussijaama viiva tee aares on Kuulsuse memoriaal, mis koosneb kolmest kompositsioonist: "Ema lein", "Viinapuud oitsevad jalle" ja "Voidusonumi tooja". Nende autor on Merab Berdzene?vili .

Linna lahedal, madalatel metsaga kaetud magedel on Gelati klooster, mis rajati 12. sajandi alguses. Seal asus ka Gelati Akadeemia (asutatud 12. sajandi alguses), keskaegne ulikool.