Kapitooliumi muuseumid

Allikas: Vikipeedia

Kapitooliumi muuseumid
Musei Capitolini
Palazzo Nuovo (Uus palee)
Asutatud 1536
avati kulastajatele 1734
Asukoht Rooma , Itaalia
Aadress Piazza del Campidoglio 1, 00186 Rooma
Liik kujutav kunst ja arheoloogia
( Antiik-Rooma , renessanss , barokk )
Kulastajaid 455 464 (2015)

Kapitooliumi muuseumid ( itaalia keeles Musei Capitolini ) on mitu Itaalias Roomas Kapitooliumi kunkal asuva Kapitooliumi valjaku ( Piazza del Campidoglio ) aares paiknevat kunsti - ja arheoloogia muuseumi . Muuseumid asuvad kolmes Michelangelo Buonarroti 1536. aastal projekteeritud trapetsikujulist keskvaljakut umbritsevas palees.

Muuseumi ajalugu ulatub aastasse 1471 kui paavst Sixtus IV kinkis Rooma rahvale antiiksete pronksskulpuuride kogu, mis paigutati Kapitooliumi kunkale. [1] Sestsaati on kogu suurenenud ning praeguseks on selles arvukalt Antiik-Rooma skulptuure, hauakirju ja muid esemeid; keskaja ja renessansiaja kunstikogud; kalliskivide, muntide ja muude esemete kogud. Muuseumid kuuluvad Rooma linnavalitsusele.

Ehitised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kapitooliumi muuseumid koosnevad Kapitooliumi valjakut umbritsevast kolmest pohihoonest, mis on omavahel uhendatud platsialuse maa-aluse galeriiga. Kapitooliumi muuseumide kolm pohihoonet on jargmised:

  • Palazzo Senatorio (Senati palee) ? ehitatud 12. sajandil ja muudetud vastavalt Michelangelo kavanditele;
  • Palazzo dei Conservatori ("Kuraatorite" palee) ? ehitatud 16. sajandi keskpaiku ja rekonstrueeritud Michelangelo poolt;
  • Palazzo Nuovo (Uus palee) ? ehitatud 17. sajandil , jargides platsi vastasaares paikneva Palazzo dei Conservatori valiskujundust.
Kapitooliumi kungas ? Michelangelo kavand. Etienne Duperac gravuur, 1568
Palazzo dei Conservatori on uks kolmest Kapitooliumi muuseumite pohihoonest
Uue palee suur saal

20. sajandi alul lisati muuseumikompleksile veel ka Palazzo dei Conservatori korvalasuv 16. sajandi Caffarelli-Clementino palee.

Valjaku keskel asub Marcus Aureliuse ratsamonumendi koopia, mille originaali hoitakse kohapeal muuseumis. Paljud antiikskulptuurid havitati kirikuvoimude poolt keskajal; kuna seda skulptuuri peeti aga ekslikult keiser Constantinuse omaks, kes kuulutas kristluse riigiusuks, siis paases see havingust.

1997 . aastal tuli vee ja niiskuse labiimbumise tottu sulgeda kulastajatele Lapidaria galerii ja Palazzo dei Conservatori moned ruumid; sajad skulptuurid viidi ule Rooma lounaosas asuvasse Montemartini elektrijaama (tootas 1890.?1930. aastatel), kus need valmistati ette valjapanekuks. Kogu holmab 400 rooma raidkuju, koos epigraafide ja mosaiikidega.

Ekspositsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Moningate allikate andmeil on tegemist maailma esimese avaliku muuseumiga (vt Rome - Duncan Garwood - Google Books )

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]