Kambja
Pindala	2,7 km² (2020) [1]
Elanikke	580 (31.12.2021) [2]
EHAK -i kood	2641 [3]
Koordinaadid	58° 14′ N , 26° 42′ E

Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas .

Kambja asub Tallinna?Tartu?Voru?Luhamaa maantee aares 18 km kaugusel Tartust .

2011. aasta rahvaloenduse andmeil elas alevikus 689 elanikku.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kambja alevik asutati 1926 . aastal Tartu maakonnavalitsuse otsusega. Kambja vallanoukogu eraldas aleviku jaoks 2 km² suuruse ala Kambja kirikumoisa , endise Vaike-Kambja ja Suure-Kambja moisa maadest. Maa tukeldati kahekumneks ½ kuni 1 vakamaa suuruseks ehituskrundiks .

1934 . aastal oli Kambja alevikus 242 elanikku, 24 elumaja ja 30 korterit.

Siiski juba enne aleviku sundi oli Kambja kiriku umber tekkinud kirikukula , kus 1922 . aastal tegutsesid jaoskonnaarst , ammaemand , apteek , postkontor , telefonikeskjaam ja postijaam .

Kambja sudameks on Kambja kirik . Kambjat ( Kambie ) on esmamainitud 1330 . aastal Tartu piiskopkonna vaimulike loetelus.

Aasta	Elanike arv rahvaloenduse andmeil
1934	242
2000	743
2011	689

Vaatamisvaarsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kambja kirik

Kambja kirik ehitati praegusele kohale ilmselt 14. sajandil . Kahel korral, Liivi soja algul 1558 ja Pohjasojas poletasid Vene vaed kiriku. Kirik taastati 1720 ning selle pohiosa muurid on aluseks ka praegusele kirikule. 1874 . aastal suurendati kirikut, ehitades pikiloovile lisaks poikloov . Suuremale kirikuhoonele sobiva uue torni ( Arnold Matteuse projekt) sai kirik 1937 .

1660 . aastal maarati sinna ametisse kirikuopetaja Andreas Virginus , kes oma poja Adrian Virginiuse abiga tolkis esimest korda louna eesti keelde ja kirjastas " Wastse Testamendi ". Samal, 1686. aastal alustas kiriku juures tegutsemist uks Eesti esimesi talurahvakoole , mille samuti asutas Andreas Virginius. 1702. voi 1704. aastast oli Kambjas opetajaks Ignatsi Jaak , kelle nime Kambja Pohikool praegugi kannab.

1794 . aastal on esmamainitud eesti koorilaulu, kuna Kambja kirikuopetaja Heinrich Andreas Erxleben asutas seal koostoos vennastekogudusega esimese laulukoori.

1944 . aastal havitati Kambja kirik sojatules. Kirik seisis varemeis kuni Noukogude okupatsiooni lopuni. 1989 . aastal alustati kiriku taastamist. Esimene jumalateenistus peeti tellingute vahel 1994 . aasta jouludel . Taastatud Kambja kirik puhitseti 2009 . aastal.

Kirikuaias kasvab Tartu Ulikooli 300. juubelipidustuste ajal 1932 . aastal Eestis kulas kainud Rootsi kroonprintsi Gustavi istutatud tamm , nn. Kuninga tamm.

Vallamaja (endise Vastse-Kambja moisa peahoone) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kambja kirikumoisa lahedal olnud Vastse-Kambja mois ( Klein-Kamby , hiljem Neu-Kamby ) eraldus Suure-Kambjast 17. sajandil Stackelbergide ajal ja 1868 muudi Gernhardtidele , kelle katte jai see kuni voorandamiseni. Vastse-Kambja moisa kahekorruseline harrastemaja on umber ehitatud. Praegu asub hoones Kambja vallavalitsus. 19. sajandil kutsuti kula moisa jargi ka Vaike-Kambjaks.

Koolimaja [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kambja uus koolimaja sai kiriku korval valmis 2005 . aastal. Projekt valmis 1991 . aastal, nurgakivi pandi 1998 . aastal. Seni tegutses kool Aia tanava koolimajas (valminud 1965 ).

Vabadussoja ausammas [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kambja Vabadussoja ausammas

Vabadussoja ausammas avati Kambja alevikus 27. oktoobril 1929 . Pronkskuju valmis kunstnik Aleksander Elleri kavandi jargi AS Teguri vabrikus Tartus . Samba alus valmistati meister Jurgensoni juhatusel kividest, mida langenute perekonnad ja Kambja umbruse elanikud kodu poldudelt ning niitudelt kokku toid. Raha samba valmistamiseks saadi korjandustest ja valdade toetusena.

Rahvajutu jargi oli kuju prototuubiks Villemi talu peremees ja Riigikogu liige Juri Ottas .

1940 voeti kuju aluselt maha, 1942 pandi oma kohale tagasi, 1948 lohuti kuju koos alusega ja 28. juunil 1989 avati ausammas taastatud kujul.

Perekivi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kambja juurtega Tartu arimees Tiit Veeber pustitas samba perekonna tahtsuse esiletostmiseks. Samba onnistas peapiiskop Andres Poder 23. juunil 2011 .

Kalmistu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kambja surnuaed

Kambja surnuaia puhitses Kambja kirikuopetaja Zimmermann aastal 7. novembril 1773 (uue kalendri jargi).

Surnuaia peavarava korval on matusekabel . Uleval on kaks perekonna hauakabelit. Lounapoolne (paremal) on Suure-Kambja moisnike Stackelbergide ja Knorringute ning pohjapoolne (vasakul) Reola moisnike Schoulzide oma. Vastavalt omaste soovile kasutatakse praegu matusetalituste labiviimisel kas peavarava kabelit voi Schoulzi kabelit, Knorringu kabelit kasutatakse tanapaeval tooriistade laona.

Tanavad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kambja jarv on 2,3 ha suurune. Samuti asub alevikus Kambja paisjarv ehk Jarveots , mille pindala on 0,6 ha.

Tartu?Voru maantee aares korgub vana tarupuu ? Kambja mand .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kambja vald
• Kambja kihelkond
• Kambja kogudus
• Kambja pollumeeste konvent
• Kambja staadion

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kristjan Luhamets . Kambja kihelkonna ajalugu. Tartu: Ilmamaa, 2011.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kambja