Jorubad
(
joruba keeles
Yoruba
) on rahvas
Laane-Aafrikas
. Nad on uks Laane-Aafrika arenenumaid rahvaid.
Elavad peamiselt
Nigeeria
edelaosas, moodustades umbes 21% Nigeeria rahvastikust. Jorubate asualad on Nigeerias peamiselt
Oyo osariik
,
Oguni osariik
,
Lagose osariik
,
Ondo osariik
,
Osuni osariik
ja
Ekiti osariik
, kus nad on pohirahvas, ning
Kwara osariik
ja
Kogi osariik
. Peale selle elavad nad naaberriikides
Beninis
,
Ghanas
ja
Togos
.
Jorubate naaberrahvad on
barbad
loodes,
nuped
ja
ebirad
pohjas,
esanid
,
afemaid
ja
edod
kagus,
igalad
ja nende sugulasrahvad kirdes ning
egunid
,
fonid
jt
gbe keeli
konelevad rahvad edelas.
Jorubate sugulasrahvad on
nagod
,
itsekirid
,
igalad
ja
nuped
.
Joruba kultuurile on iseloomulik varajane
linnade
rajamine. Juba keskajal olid 18. suuremad jorubate linnad saja tuhande elanikuga. Jorubate asuala on tanapaevalgi Nigeeria tihedasti asustatud tuumala, millel paikneb Nigeeria 50 suuremast linnast 22.
Jorubaid on umbes 30 miljonit.
Toenaoliselt tuleb see nimi jorubate asuala pohjaosade alletnoste
ojode
ja
jagbade
omanimetustest. Arvatakse ka, et rahva nimi tuleneb sonadest
yo ru ebo
(hakkab austama
orisha
't'). Sageli vaidetakse, et see etnonuum parineb
hausadelt
, kuid see pole ajaloolist kinnitust leidnud.
Etnonuumina
kasutas seda esimest korda
Ahmed Baba
16. sajandil uhes traktaadis. Nimi kais algul ainult Oyo riigi rahva kohta. Toenaoliselt levis see nimi hausade vahendusel ning araabia- ja muukeelses etnograafias. Joruba vaimuliku
piiskop
Samuel Ajayi Crowtheri
mojul laiendasid
misjonarid
seda nimetust kogu joruba keelealale. 19. sajandil tuli nimi
Yoruba
(voi
Yariba
) laiemasse kaibesse.
Peale
Yoruba
ja
Yariba
on jorubate kohta olnud kasutusel muu hulgas nimed
Yorubo
,
Aku
,
Okun
,
Nago
,
Anago
,
Ana
ja
Lucumi
.
Enne orjakaubanduse kaotamist olid moned jorubate ruhmad eurooplaste seas tuntud
Aku
nime all. See nimi tuleb jorubakeelsete tervituste
? ku aar??
('Tere hommikust!') ja
? ku al??
('Tere ohtust!') esimestest sonadest. Selle nime variant on ka
Okun
. See kaib
Kogi osariigi
jorubate (
jagbade
(
Yagba
),
ekitite
ja
kabade
(
Kabba
) kohta.
Nimed
Nago
,
Anago
ja
Ana
olid hispaania- ja portugali keeles laialt kaibel koikide joruba keele konelehate kohta. See nimi tuleb praeguse Benini mereaarsel alal elava jorubate ruhma nimest. Prantsuskeelse Laane-Aafrika jorubaid nimetatakse tanini monikord selle nimega.
Kuubas
ja mujal hispaaniakeelses Ameerikas nimetati jorubaid
Lucumi
. See nimi tuleb mones murdes esinevast valjendist
O luku mi
('mu sober'). Tanapaeval kaib see nimi pohiliselt
joruba usundi
vormi
santeria
kohta.
-
Pikemalt artiklis
Joruba keel
Jorubad konelevad peamiselt joruba keelt (joruba keeles
edee Yoruba
).
Joruba keel
kuulub
niigeri-kongo keelte
hulka. Ta on
hausa
,
ibo
ja
inglise keele
korval uks Nigeeria neljast pohilisest keelest. Seda koneleb Nigeerias, Beninis, Togos ja
Sierra Leones
kokku umbes 30 miljonit inimest.
Jorubad on pigem keeleruhm kui uhtne rahvas. Neil on umbes kakskummend allruhma, mis erinevad murde ning usulise, poliitilise ja sotsiaalse korralduse poolest.
Peamised ruhmad on
egbad
edelas,
id?ebod
lounas ja kagus,
ojod
keskel ja loodes, samuti
id?esad
ja
ifed
keskosas ning
ovod
,
ekitid
ja
igbombinad
kirdes.
Jorubate asuala pole kunagi olnud uhtne riik, vaid on jagunenud linnriikideks, mille eesotsas olid kuningad. Joruba riikide seas olid
Oyo kuningriik
,
Ife kuningriik
,
Ijebu kuningriik
,
Ekiti kuningriik
,
Ondo kuningriik
,
Egba kuningriik
,
Ibadani kuningriik
,
Ijesha kuningriik
ja
Ketu kuningriik
.
Jorubad nimetavad end
Omo O'odua
('
Oduduwa
(Odudua) lapsed') ning peavad oma esiisaks Oduduwat. Nime voib tolkida 'vaimne (
O
/
Ohun
), kes loi iseloomu (
iwa
) tundmise (
odu
).
Orisa'nla
(Suur Jumalus), kes on tuntud ka
Obatala
(?batala) nime all, oli peajumalus, kelle ulijumalus
Olodumare
valis looma urgveest kuiva maa ning asustama maa inimestega. Obatala laskus taevast maa peale ketil, tuues kaasa vaikese teokarbi, mis oli taidetud mulla, palmiseemnete ning viie varbaga kanaga. Ta pidi teokarbi vee peal tuhjendama, olles pannud selle peale moned rauatukid, ning seejarel panema kana maa peale, et ta laotaks maa ule urgvee.
Muudi uhe variandi jargi tegi Obatala seda Olodumare meeleheaks ning talle anti seejarel ulesanne valmistada inimeste kehad, et Obatala neisse eluhinguse sisse puhuks. Selleparast kutsutakse Obatalat
Obarisa
('koigi jumaluste kuningas').
Teise variandi jargi ei taitnud Obatala seda ulesannet lopuni. Ta moonab, et talle see ulesanne anti, kuid ta vaidab, et enne maa peale joudmist jai ta purju, nii et ta ei suutnud ulesannet taita. Kui Obatala oigeks ajaks tagasi ei joudnud, hakkas Olodumare muretsema ning saatis Oduduwa asja uurima. Kui Oduduwa nagi, et Obatala on purjus, vottis ta ulesande ule ning taitis selle ise. Oduduwat abistas jumalik sonumitooja
orisha
Eshu
.
Koht, kuhu Oduduwa laskus ning mille ta veest vabastas, on
Ile-Ife
(Il?-If?), jorubate puha vaimne kodu. Olodumare andis hiljem Obatalale andeks ning tegi talle ulesandeks vormida inimeste kehad.
Idowu (1962) jargi on maa valmistamine joruba kuningriikide rajamise sumbol ning selleparast omistataksegi Oduduwale see saavutus.
Hiljuti on ajaloolased omistanud selle loomismuudi varasemale Ile-Ife kultuurile, mida rundasid ida poolt tulnud sodalased eesotsas kuningas Oduduwaga. Oduduwat ja temaga koos tulnuid kiusati taga usuliste lahkarvamuste tottu ning neid sunniti kodumaalt lahkuma. Nad saabusid Ile-Ifesse, kus nad
oreluere
Obatala juhtimisel alistasid poliselanikud
ugbod
(keda on ekslikult nimetatud igbodeks, kuigi neil pole mingit pistmist praeguste igbode ehk
ibodega
Ida-Nigeerias).
Jorubate esiisa
Oduduwa
(Oduduwa) elas Ifes ning oli esimene Ife ja Oyo kuningriigi kuningas. Teda jumalikustati
orisha
'ks. Tema poegadest ja tutardest said parast tema surma uute kuningriikide (
Owu kuningriik
,
Ketu kuningriik
,
Benini kuningriik
,
Ila kuningriik
,
Sabe kuningriik
,
Popo kuningriik
ja Oyo kuningriik).
Koik jorubate kuningriigid pidasid oma eelkaijaks jorubate puha linna
Ifet
(Ile-Ife, Ile-Ife, Ife) linna (praeguses
Osuni osariigis
), kus jorubad parimuse jargi loodi. Uhe
pataki
jargi on kogu inimkond parit Ifest. See on jorubate puha linn. Tema hiilgeaeg oli
13. sajandil
. Ifes resideerib tanini jorubate vaimne juht.
Jorubatele lahedane rahvas elas Nigeeria piirkonnas hiljemalt 4. sajandil eKr. Arvatakse, et jorubad on parit Nigeeria keskosast.
Kuni 17. sajandini domineeris
Ife kuningriik
, 18. ja 19. sajandil Oyo kuningriik. 14. sajandist 1850. aastani oli vagev voim ka
Benini riik
.
Jorubatel olid tugev vere- ja kultuurivahetus ka
Noki kultuuriga
ja teiste naaberkultuuridega.
Enamikku jorubate linnriike valitsesid valitud monarhid
oba
'd ning noukogud, mis koosnesid pealikest (
oloye
) ja kaupmeestest. Kuninga ja pealikekogu voimuvahekord oli eri riikides erinev. Naiteks Oyo kuningriigis olid monarhid peaaegu taielikud isevalitsejad, naiteks id?ebute linnriikides oli noukogul voim ja
oba
oli vaid kailakuju.
Koigis linnriikides vajasid monarhid valijate pidevat heakskiitu. Diktaatorlike kalduvuste voi ebapadevuse korral oli neid lihtne voimult lahkuma sundida. Korraldus troon vabastada esitati tavaliselt sumboolse sonumina (
aroko
): noukogu liikmed toid kaetud
pudelkorvitsanumas
papagoimunad.
-
Pikemalt artiklis
Ife kuningriik
Oduduwa oli toenaoliselt parit Kirde-Aafrikast. Tema juhtimisel vallutati
Jorubamaa
Oyo piirkond millalgi 11. sajandil, millega rajati Ife kuningriik. Oduduwa sugulased rajasid kuningriigid mujal Jorubamaal. Uks Oduduwa poegadest
Oranmiyan
sai Benini kuningaks. Edasi kinnitasid jorubad kanda praeguses Nigeeria edelaosas, Beninis ja
Togos
. Joruba linnriigid tunnistasid Ile Ife linna vaimse parandi primaati.
Edela pool paiknenud suurelt jaolt
edodega
ning nende sugulasrahvastega asustatud Benini riigil, mille valitsev dunastia pidas oma esivanemaks Oduduwat, oli oma osa Jorubamaa idaosa ulikute ja kuningate valimisel.
Joruba Ife kuningriigi kuldaeg oli 12.?17. sajandil.
-
Pikemalt artiklis
Oyo kuningriik
18. ja 19. sajandil oli jorubate domineeriv sojaline ja poliitiline voim Oyo kuningriik.
Parast Ife kuningriiki sai
16. sajandi
paiku piirkonna vagevaimaks riigiks Oyo kuningriik, mis tanu ulatuslikule kaubandusele sai endale lubada
ratsavage
. 1650. ja 1800. aasta vahel valitses Oyo kuningriik suuremat osa
Volta joe
ja
Nigeri joe
vahelistest aladest.
Oyo kuningriigil oli keeruline poliitiline susteem. Oyo kuningas (
alafin
) valitses juhtivate ametnike kaudu. Alistatud aladel olid tema esindajateks pealikud (
ilari
,
ajele
), kes elasid andamakohuslike riikide oukondades. Neil oli
orisha
?ango
preestritena suur usuline voim. Riigi poliitilist korraldust iseloomustas voimu tasakaalustamise susteem, mis rajanes tasakaalul uhelt poolt kuninga ja tema meeste ning teiselt poolt
oyo mesi
vahel. Viimane vois kuninga tagandada ja uue kuninga valida.
Jorubad rajasid linnriikide foderatsiooni, mille eesotsas oli Oyo linnriik Jorubamaa pohjaservas
savannitasandikel
praeguse Edela-Nigeeria ja
Nigeri joe
vahel. Parast
d?ihaadi
Uthman Dan Fodio
juhtimisel ja praeguse Pohja-Nigeeria hausade linnriikide kiiret uhinemist liidendas
fulbede
Sokoto kalifaat
puhverriigi
Nupe kuningriigi
ning hakkas louna poole Oyo kuningriigi suunas laienema. Varsti vallutasid nad jorubate linna
Ilorini
ning ruustasid see jarel Oyo kuningriigi pealinna
Oyo-Ile
(
?y?-Ile
).
Parast seda jaetu Oyo-Ile maha ning Oyo riik taganes louna poole. Selle pealinnaks sai praegune
Oyo
linn (varem
Ago d'Oyo
,
Oyo Atiba
) metsases piirkonnas, kus Sokoto kalifaadi ratsavagi oli vahem tohus. Sokoto kalifaadi edasised katsed louna poole laieneda torjusid jorubad tagasi. Vagesid juhtisid
Ibadani kuningriik
, mis kasvas valja vanast Oyo kuningriigist, ja id?ebute kuningriigid.
Nigeeria edelaosa oli kuni 19. sajandini uks
orjakaubanduse
keskusi. Vagevad joruba riigid osalesid aktiivselt kauplemises sisemaalt parit orjadega. Kui riikide vagevus omavaheliste tulide tottu vahenes, said jorubatest endist orjakaubanduse ohvrid.
Oyo riigi hegemoonia oli saanud surmahoobi. Teised jorubate linnriigid vabanesid Oyo riigi ulemvoimust ning hakkasid pidama omavahelisi sodu, milles voetud vangid muudi araabia ja euroopa orjakaupmeestele.
Need sojad norgendasid jorubate vastupanu Briti invasioonile. Id?ebvute vagede luuasaamine Briti vagedelt
Imagdonis
voimaldas eurooplastel rajada asula Ekosse (praegu
Lagos
). Kolooniat laiendasid tasapisi protektoraadilepingud. Jorubate vagede luuasaamine Briti vagedelt ja Lagose protektoraadilt
Imagboni lahingus
osutus otsustavaks ulejaanud Jorubamaa ning lopuks Louna-Nigeeria ja
Kameruunide
liidendamisel.
Aastal
1960
sai
Suur-Jorubamaa
Nigeeria
Liitvabariigi osaks.
-
Pikemalt artiklis
Joruba usund
Transatlantilise orjakaubanduse
kaigus kandus
Ameerikasse
jorubate usund
aborisha
. Sellest on alguse saanud rida Ameerika usundeid, sealhulgas
voodoo
,
santeria
,
umbanda
,
candomble
ja
macumba
. Nende omavahelised piirid ja piirid kristlusega on ahmased.
Hiljem on algsele usundile lisandunud
islam
ja
kristlus
.
Jorubatel on oma iidsed
voitluskunstid
. Meeste
initsiatsiooniriitused
noudsid osavust ratsutamises, ujumises ning jahipidamises. Meheau seisukohast on tahtid koht
joruba maadlusel
.
Joruba mehed tegelesid aasta ringi maadlusega. Joruba maadlus sarnaneb
nuubia
maadlusega. Aasta ringi peetavatel voistlustel (
ijakadi
) tulevad mehed kokku, et naidata mehemeelt ja omavahel maadelda. Voistluse voi duelli voitjale langeb osaks suur au ning kogukond tasustab neid.
Vanasti olenes maadlusevoitudest
pealikuks
saamine voi sodalaseks jaamine.
Jorubatel sunnib keskmisest rohkem
kaksikuid
. Jorubaid on peetud isegi suurima kaksikute suhtarvuga rahvaks maailmas.
Kuni 19. sajandi keskpaigani peeti kaksikuid kuradi katetooks ning sageli uks neist, monikord ka molemad, tapeti. Tuli ka ette, et kaksikute ema tapeti.
19. sajandi keskpaigas suhtumine muutus ning kaksikuid hakati eriliselt austama. Et aga laste suremus oli kaksikute puhul eriti suur, hakati nikerdama vaikesi puukujukesi (
ibeji
), mida emad kandsid surnud laste margiks.