Jorubad

Allikas: Vikipeedia
Nigeeria keelealad. Jorubate pohiala on roosa

Jorubad ( joruba keeles Yoruba ) on rahvas Laane-Aafrikas . Nad on uks Laane-Aafrika arenenumaid rahvaid.

Elavad peamiselt Nigeeria edelaosas, moodustades umbes 21% Nigeeria rahvastikust. Jorubate asualad on Nigeerias peamiselt Oyo osariik , Oguni osariik , Lagose osariik , Ondo osariik , Osuni osariik ja Ekiti osariik , kus nad on pohirahvas, ning Kwara osariik ja Kogi osariik . Peale selle elavad nad naaberriikides Beninis , Ghanas ja Togos .

Jorubate naaberrahvad on barbad loodes, nuped ja ebirad pohjas, esanid , afemaid ja edod kagus, igalad ja nende sugulasrahvad kirdes ning egunid , fonid jt gbe keeli konelevad rahvad edelas.

Jorubate sugulasrahvad on nagod , itsekirid , igalad ja nuped .

Joruba kultuurile on iseloomulik varajane linnade rajamine. Juba keskajal olid 18. suuremad jorubate linnad saja tuhande elanikuga. Jorubate asuala on tanapaevalgi Nigeeria tihedasti asustatud tuumala, millel paikneb Nigeeria 50 suuremast linnast 22.

Jorubaid on umbes 30 miljonit.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toenaoliselt tuleb see nimi jorubate asuala pohjaosade alletnoste ojode ja jagbade omanimetustest. Arvatakse ka, et rahva nimi tuleneb sonadest yo ru ebo (hakkab austama orisha 't'). Sageli vaidetakse, et see etnonuum parineb hausadelt , kuid see pole ajaloolist kinnitust leidnud.

Etnonuumina kasutas seda esimest korda Ahmed Baba 16. sajandil uhes traktaadis. Nimi kais algul ainult Oyo riigi rahva kohta. Toenaoliselt levis see nimi hausade vahendusel ning araabia- ja muukeelses etnograafias. Joruba vaimuliku piiskop Samuel Ajayi Crowtheri mojul laiendasid misjonarid seda nimetust kogu joruba keelealale. 19. sajandil tuli nimi Yoruba (voi Yariba ) laiemasse kaibesse.

Peale Yoruba ja Yariba on jorubate kohta olnud kasutusel muu hulgas nimed Yorubo , Aku , Okun , Nago , Anago , Ana ja Lucumi .

Enne orjakaubanduse kaotamist olid moned jorubate ruhmad eurooplaste seas tuntud Aku nime all. See nimi tuleb jorubakeelsete tervituste ? ku aar?? ('Tere hommikust!') ja ? ku al?? ('Tere ohtust!') esimestest sonadest. Selle nime variant on ka Okun . See kaib Kogi osariigi jorubate ( jagbade ( Yagba ), ekitite ja kabade ( Kabba ) kohta.

Nimed Nago , Anago ja Ana olid hispaania- ja portugali keeles laialt kaibel koikide joruba keele konelehate kohta. See nimi tuleb praeguse Benini mereaarsel alal elava jorubate ruhma nimest. Prantsuskeelse Laane-Aafrika jorubaid nimetatakse tanini monikord selle nimega.

Kuubas ja mujal hispaaniakeelses Ameerikas nimetati jorubaid Lucumi . See nimi tuleb mones murdes esinevast valjendist O luku mi ('mu sober'). Tanapaeval kaib see nimi pohiliselt joruba usundi vormi santeria kohta.

Keel [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Joruba keel

Jorubad konelevad peamiselt joruba keelt (joruba keeles edee Yoruba ). Joruba keel kuulub niigeri-kongo keelte hulka. Ta on hausa , ibo ja inglise keele korval uks Nigeeria neljast pohilisest keelest. Seda koneleb Nigeerias, Beninis, Togos ja Sierra Leones kokku umbes 30 miljonit inimest.

Alletnosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jorubad on pigem keeleruhm kui uhtne rahvas. Neil on umbes kakskummend allruhma, mis erinevad murde ning usulise, poliitilise ja sotsiaalse korralduse poolest.

Peamised ruhmad on egbad edelas, id?ebod lounas ja kagus, ojod keskel ja loodes, samuti id?esad ja ifed keskosas ning ovod , ekitid ja igbombinad kirdes.

Jorubate asuala pole kunagi olnud uhtne riik, vaid on jagunenud linnriikideks, mille eesotsas olid kuningad. Joruba riikide seas olid Oyo kuningriik , Ife kuningriik , Ijebu kuningriik , Ekiti kuningriik , Ondo kuningriik , Egba kuningriik , Ibadani kuningriik , Ijesha kuningriik ja Ketu kuningriik .

Paritolumuut [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jorubad nimetavad end Omo O'odua (' Oduduwa (Odudua) lapsed') ning peavad oma esiisaks Oduduwat. Nime voib tolkida 'vaimne ( O / Ohun ), kes loi iseloomu ( iwa ) tundmise ( odu ).

Orisa'nla (Suur Jumalus), kes on tuntud ka Obatala (?batala) nime all, oli peajumalus, kelle ulijumalus Olodumare valis looma urgveest kuiva maa ning asustama maa inimestega. Obatala laskus taevast maa peale ketil, tuues kaasa vaikese teokarbi, mis oli taidetud mulla, palmiseemnete ning viie varbaga kanaga. Ta pidi teokarbi vee peal tuhjendama, olles pannud selle peale moned rauatukid, ning seejarel panema kana maa peale, et ta laotaks maa ule urgvee.

Muudi uhe variandi jargi tegi Obatala seda Olodumare meeleheaks ning talle anti seejarel ulesanne valmistada inimeste kehad, et Obatala neisse eluhinguse sisse puhuks. Selleparast kutsutakse Obatalat Obarisa ('koigi jumaluste kuningas').

Teise variandi jargi ei taitnud Obatala seda ulesannet lopuni. Ta moonab, et talle see ulesanne anti, kuid ta vaidab, et enne maa peale joudmist jai ta purju, nii et ta ei suutnud ulesannet taita. Kui Obatala oigeks ajaks tagasi ei joudnud, hakkas Olodumare muretsema ning saatis Oduduwa asja uurima. Kui Oduduwa nagi, et Obatala on purjus, vottis ta ulesande ule ning taitis selle ise. Oduduwat abistas jumalik sonumitooja orisha Eshu .

Koht, kuhu Oduduwa laskus ning mille ta veest vabastas, on Ile-Ife (Il?-If?), jorubate puha vaimne kodu. Olodumare andis hiljem Obatalale andeks ning tegi talle ulesandeks vormida inimeste kehad.

Idowu (1962) jargi on maa valmistamine joruba kuningriikide rajamise sumbol ning selleparast omistataksegi Oduduwale see saavutus.

Hiljuti on ajaloolased omistanud selle loomismuudi varasemale Ile-Ife kultuurile, mida rundasid ida poolt tulnud sodalased eesotsas kuningas Oduduwaga. Oduduwat ja temaga koos tulnuid kiusati taga usuliste lahkarvamuste tottu ning neid sunniti kodumaalt lahkuma. Nad saabusid Ile-Ifesse, kus nad oreluere Obatala juhtimisel alistasid poliselanikud ugbod (keda on ekslikult nimetatud igbodeks, kuigi neil pole mingit pistmist praeguste igbode ehk ibodega Ida-Nigeerias).

Jorubate esiisa Oduduwa (Oduduwa) elas Ifes ning oli esimene Ife ja Oyo kuningriigi kuningas. Teda jumalikustati orisha 'ks. Tema poegadest ja tutardest said parast tema surma uute kuningriikide ( Owu kuningriik , Ketu kuningriik , Benini kuningriik , Ila kuningriik , Sabe kuningriik , Popo kuningriik ja Oyo kuningriik).

Koik jorubate kuningriigid pidasid oma eelkaijaks jorubate puha linna Ifet (Ile-Ife, Ile-Ife, Ife) linna (praeguses Osuni osariigis ), kus jorubad parimuse jargi loodi. Uhe pataki jargi on kogu inimkond parit Ifest. See on jorubate puha linn. Tema hiilgeaeg oli 13. sajandil . Ifes resideerib tanini jorubate vaimne juht.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jorubatele lahedane rahvas elas Nigeeria piirkonnas hiljemalt 4. sajandil eKr. Arvatakse, et jorubad on parit Nigeeria keskosast.

Kuni 17. sajandini domineeris Ife kuningriik , 18. ja 19. sajandil Oyo kuningriik. 14. sajandist 1850. aastani oli vagev voim ka Benini riik .

Jorubatel olid tugev vere- ja kultuurivahetus ka Noki kultuuriga ja teiste naaberkultuuridega.

Enamikku jorubate linnriike valitsesid valitud monarhid oba 'd ning noukogud, mis koosnesid pealikest ( oloye ) ja kaupmeestest. Kuninga ja pealikekogu voimuvahekord oli eri riikides erinev. Naiteks Oyo kuningriigis olid monarhid peaaegu taielikud isevalitsejad, naiteks id?ebute linnriikides oli noukogul voim ja oba oli vaid kailakuju.

Koigis linnriikides vajasid monarhid valijate pidevat heakskiitu. Diktaatorlike kalduvuste voi ebapadevuse korral oli neid lihtne voimult lahkuma sundida. Korraldus troon vabastada esitati tavaliselt sumboolse sonumina ( aroko ): noukogu liikmed toid kaetud pudelkorvitsanumas papagoimunad.

Ife kuningriik [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Ife kuningriik

Oduduwa oli toenaoliselt parit Kirde-Aafrikast. Tema juhtimisel vallutati Jorubamaa Oyo piirkond millalgi 11. sajandil, millega rajati Ife kuningriik. Oduduwa sugulased rajasid kuningriigid mujal Jorubamaal. Uks Oduduwa poegadest Oranmiyan sai Benini kuningaks. Edasi kinnitasid jorubad kanda praeguses Nigeeria edelaosas, Beninis ja Togos . Joruba linnriigid tunnistasid Ile Ife linna vaimse parandi primaati.

Edela pool paiknenud suurelt jaolt edodega ning nende sugulasrahvastega asustatud Benini riigil, mille valitsev dunastia pidas oma esivanemaks Oduduwat, oli oma osa Jorubamaa idaosa ulikute ja kuningate valimisel.

Joruba Ife kuningriigi kuldaeg oli 12.?17. sajandil.

Oyo kuningriik [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Oyo kuningriik

18. ja 19. sajandil oli jorubate domineeriv sojaline ja poliitiline voim Oyo kuningriik.

Parast Ife kuningriiki sai 16. sajandi paiku piirkonna vagevaimaks riigiks Oyo kuningriik, mis tanu ulatuslikule kaubandusele sai endale lubada ratsavage . 1650. ja 1800. aasta vahel valitses Oyo kuningriik suuremat osa Volta joe ja Nigeri joe vahelistest aladest.

Oyo kuningriigil oli keeruline poliitiline susteem. Oyo kuningas ( alafin ) valitses juhtivate ametnike kaudu. Alistatud aladel olid tema esindajateks pealikud ( ilari , ajele ), kes elasid andamakohuslike riikide oukondades. Neil oli orisha ?ango preestritena suur usuline voim. Riigi poliitilist korraldust iseloomustas voimu tasakaalustamise susteem, mis rajanes tasakaalul uhelt poolt kuninga ja tema meeste ning teiselt poolt oyo mesi vahel. Viimane vois kuninga tagandada ja uue kuninga valida.

Jorubad rajasid linnriikide foderatsiooni, mille eesotsas oli Oyo linnriik Jorubamaa pohjaservas savannitasandikel praeguse Edela-Nigeeria ja Nigeri joe vahel. Parast d?ihaadi Uthman Dan Fodio juhtimisel ja praeguse Pohja-Nigeeria hausade linnriikide kiiret uhinemist liidendas fulbede Sokoto kalifaat puhverriigi Nupe kuningriigi ning hakkas louna poole Oyo kuningriigi suunas laienema. Varsti vallutasid nad jorubate linna Ilorini ning ruustasid see jarel Oyo kuningriigi pealinna Oyo-Ile ( ?y?-Ile ).

Parast seda jaetu Oyo-Ile maha ning Oyo riik taganes louna poole. Selle pealinnaks sai praegune Oyo linn (varem Ago d'Oyo , Oyo Atiba ) metsases piirkonnas, kus Sokoto kalifaadi ratsavagi oli vahem tohus. Sokoto kalifaadi edasised katsed louna poole laieneda torjusid jorubad tagasi. Vagesid juhtisid Ibadani kuningriik , mis kasvas valja vanast Oyo kuningriigist, ja id?ebute kuningriigid.

Nigeeria edelaosa oli kuni 19. sajandini uks orjakaubanduse keskusi. Vagevad joruba riigid osalesid aktiivselt kauplemises sisemaalt parit orjadega. Kui riikide vagevus omavaheliste tulide tottu vahenes, said jorubatest endist orjakaubanduse ohvrid. Oyo riigi hegemoonia oli saanud surmahoobi. Teised jorubate linnriigid vabanesid Oyo riigi ulemvoimust ning hakkasid pidama omavahelisi sodu, milles voetud vangid muudi araabia ja euroopa orjakaupmeestele.

Need sojad norgendasid jorubate vastupanu Briti invasioonile. Id?ebvute vagede luuasaamine Briti vagedelt Imagdonis voimaldas eurooplastel rajada asula Ekosse (praegu Lagos ). Kolooniat laiendasid tasapisi protektoraadilepingud. Jorubate vagede luuasaamine Briti vagedelt ja Lagose protektoraadilt Imagboni lahingus osutus otsustavaks ulejaanud Jorubamaa ning lopuks Louna-Nigeeria ja Kameruunide liidendamisel.

Aastal 1960 sai Suur-Jorubamaa Nigeeria Liitvabariigi osaks.

Usund [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Joruba usund

Transatlantilise orjakaubanduse kaigus kandus Ameerikasse jorubate usund aborisha . Sellest on alguse saanud rida Ameerika usundeid, sealhulgas voodoo , santeria , umbanda , candomble ja macumba . Nende omavahelised piirid ja piirid kristlusega on ahmased.

Hiljem on algsele usundile lisandunud islam ja kristlus .

Voitluskunst [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jorubatel on oma iidsed voitluskunstid . Meeste initsiatsiooniriitused noudsid osavust ratsutamises, ujumises ning jahipidamises. Meheau seisukohast on tahtid koht joruba maadlusel .

Joruba mehed tegelesid aasta ringi maadlusega. Joruba maadlus sarnaneb nuubia maadlusega. Aasta ringi peetavatel voistlustel ( ijakadi ) tulevad mehed kokku, et naidata mehemeelt ja omavahel maadelda. Voistluse voi duelli voitjale langeb osaks suur au ning kogukond tasustab neid.

Vanasti olenes maadlusevoitudest pealikuks saamine voi sodalaseks jaamine.

Kaksikutekultus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jorubatel sunnib keskmisest rohkem kaksikuid . Jorubaid on peetud isegi suurima kaksikute suhtarvuga rahvaks maailmas.

Kuni 19. sajandi keskpaigani peeti kaksikuid kuradi katetooks ning sageli uks neist, monikord ka molemad, tapeti. Tuli ka ette, et kaksikute ema tapeti.

19. sajandi keskpaigas suhtumine muutus ning kaksikuid hakati eriliselt austama. Et aga laste suremus oli kaksikute puhul eriti suur, hakati nikerdama vaikesi puukujukesi ( ibeji ), mida emad kandsid surnud laste margiks.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]