Joey Dunlop
(kodanikunimega
William Joseph Dunlop
,
25. veebruar
1952
Ballymoney
,
Antrimi krahvkond
, Pohja-Iirimaa ?
2. juuli
2000
Tallinn
) oli
Pohja-Iirimaa
mootorrattur, mitmekordne maailmameister ringrajasoidus.
Dunlop tuli aastail
1982
?
1986
viis korda jarjest maailmameistriks
Vormel TT
sarjas. Ta on labi aegade ainus, kes on viis korda Vormel TT maailmameistriks tulnud. Koik tema maailmameistritiitlid tulid koige voimsamas masinaklassis (neljataktiliste 600?1000 cm³ ja kahetaktiliste 300?500 cm³ mootoritega).
Dunlop voitis
Mani
saarel peetava
Isle of Man TT
soidu koikides klassides kokku 26 korda, mis on koikide aegade rekord (teine koht 2009. aasta seisuga on 15 korda). Kolmel aastal (
1985
,
1988
ja
2000
) voitis ta kolmes masinaklassis.
Oma kodukohas peetava
Ulster Grand Prix
voitis Dunlop 24 korda.
Dunlop jai apoliitiliseks ja mittereligioosseks, mistottu teda austasid nii katoliiklased kui ka protestandid.
Vaga ebausklikuna kandis ta igal voistlusel punast sarki ja kollast
kiivrit
.
[1]
Valjaanne Motorcycle News valis
2005
Dunlopi koigi aegade paremuselt viiendaks mootorrattasportlaseks.
Sportlike saavutuste eest sai Dunlop 1986 Briti Impeeriumi ordeni (MBE) ja heategevuse organiseerimise eest
1996
selle ordeni korgema jargu (OBE). Heategevus seisnes riiete ja toidu viimises
Rumeenia
ja
Bosnia
lastekodudele
. Humanitaarabi viis ta sageli ise enne voistlushooaja algust oma kaubikuga kohale, uritamata saada sellele avalikkuse tahelepanu.
Dunlop oli abielus oma lapsepolvesobra Lindaga. Neil oli viis last: Julie, Donna, Gary, Richard ja Joanne. Koik lapsed tootavad endiselt Ballymoneys Joey baaris, kus on kaks
superbike
'i laest alla riputatud.
Ka tema noorem vend
Robert
oli mootorrattur, kes aastal
2008
samuti voistlustel hukkus.
4. juulil
2006
nimetas
Ulsteri Ulikool
Joey ja Robert Dunlopi oma audoktoriteks. Joey eest vottis autasu vastu tema poeg Gary.
Joey Dunlop hukkus 2000. aastal
Tallinnas
Kalevi suursoidul
, kihutades
Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja
marjal ja libedal teel viimases kurvis vastu puud, mille tagajarjel ka kohe hukkus
[2]
. Ta oli kolmandal positsioonil 125 cm³ masinaklassis, juhtisid Hanno Velt ja Lembit Teesalu. Voimalik, et tahtis oma positsiooni parandada ja eksis. Tee oli selles kurvis katki, vaevalt meister muidu oleks eksinud. Veerand tundi varem oli Dunlop voitnud
superbike
'de soidu. Teise stardi eel hakkas vihma sadama, siis olid mootorratastel all vihmarehvid. Kogenud voidusoitjana vahetas Dunlop oma ?vorrile“ ette vihmarehvi, taha aga mitte. See otsus voiski talle saatuslikuks saada. Voidukihutamise teisel ringil tugevnes vihmasadu ning Kose kurvist stardisirgele kihutades kaotas tema kiire ja kerge Honda ule raja voolavas vees kontakti teega ja soitis rajalt valja.
Dunlop paiskus vastu raja aares kasvavaid mannipuid ja motolegendi surm oli silmapilkne. Punane Honda mootorratas murdus vastu puid lennates pooleks
Eesti valitsuse veebisait avaldas selsamal paeval Dunlopile austust. Iirimaal saatis Dunlopit viimasele teekonnale 50 000 leinajat ule Briti saarte. Pohja-Iiri televisioon tegi
matustest
otseulekande. Matusetalitus toimus Garryduffi
presbuteri
kirikus ja selle kiriku aeda on Dunlop ka maetud.
Aasta hiljem avati Kalevi 40. suursoidu eel Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja viimases kurvis Dunlopi malestuskivi.
[2]
.