Jeemeni rahvademokraatlik vabariik
(
araabia keeles
: ??????? ????? ??????????? ?????????;
Jumh?r?yat al-Yaman ad-D?muqr???yah ash-Sha‘b?yah
), luhidalt
Jeemeni RDV
, ka
Louna-Jeemen
voi
Demokraatlik Jeemen
oli tanapaeva
Jeemeni vabariigi
louna- ja idaprovintside aladel (ja
Sokotra
saarel) asunud
sotsialistlik riik
. Jeemeni RDV liitus
Jeemeni Araabia vabariigiga
(ehk Pohja-Jeemeniga) 22. mail 1990, sellega moodustus tanapaevane Jeemen.
Neli aastat parast uhinemist kuulutas Louna-Jeemen end uuesti iseseisvaks kui
Jeemeni demokraatlik vabariik
. Algas
1994. aasta kodusoda
, mille kaigus Pohja-Jeemen okupeeris riigi lounaosa.
Uus kodusoda
puhkes 2015. aastal.
Aastal 1838 loovutas sultan
Muhsin bin Fadl
194 km²
Laheji sultanaadist
koos
Adeni provintsiga
Briti impeeriumile
. 19. jaanuaril 1939 maabusid
kuninglikud merevaelased
koos
Briti Ida-India Kompaniiga
Adenis ning okupeerisid territooriumi. Nad lopetasid ka piraatide runnakud
Indiasse
soitvatele Briti kaubalaevadele. Adenist sai tahtis sadam
Briti India
ja
Punase mere
vahelisel kaubavahetusel. Parast
Suessi kanali
avamist 1869. aastal sai Adenist Indiasse teel olevate laevade "tankla". Aden oli Briti India koosseisus aastani 1937, kui sellest sai
Adeni koloonia
. Adeni-tagused alad ja
Hadhramaut
idas moodustasid ala, mida ei valitsetud Adenist, kuid mis oli siiski labi kaitselepingute tugevasti brittidega seotud. Need alad olid tuntud kui
Adeni protektoraat
, hiljem sai protektoraadist Louna-Jeemen. Majanduslik oitses vaid Adeni linn, valjaspool linna olevad alad olid endiselt vaesed.
Aastal 1963 uhinesid Aden ja suur osa protektoraadist ning moodustasid
Louna-Araabia foderatsiooni
, uhinemisest keeldunud piirkonnad, peamiselt Hadramaut, moodustasid eraldiseisva
Louna-Araabia protektoraadi
. Molemad piirkonnad olid endiselt seotud
Suurbritannia ja Pohja-Iiri Uhendkuningriigiga
, kust lubati iseseisvust aastaks 1968. 14. oktoobril 1963 alustasid kaks
rahvuslikku
gruppi,
Okupeeritud Louna-Jeemeni Vabastusrinne
(FLOSY) ja
Rahvavabastusrinne
(NLF) relvastatud massu voorvoimu vastu (
Adeni kriisi
). Kui Suessi kanal 1967. aastal ajutiselt suleti, hakkasid britid vagesid valja viima. Uks massajatest, NFL, kutsuti
Genfi
konelustele, kus arutati brittidega iseseisvustingimusi.
Louna-Jeemen
iseseisvus 30. novembril 1967, Rahvavabastusrinne paases asjatekkinud Jeemeni rahvavabariigis voimule.
Juunis 1969 sai NLFi aarmuslik
marksistlik
tiib voimule ja 1. detsembril 1970 muudeti riik Jeemeni rahvademokraatlikuks vabariigiks. Parast seda liideti koik parteid Rahvavabastusrindega, mis omakorda muudeti
Jeemeni Sotsialistlikuks Parteiks
ning mis oli riigi ainus legaalne partei. Jeemeni RDV loi tihedad suhted
Noukogude Liidu
,
Hiina Rahvavabariigi
,
Kuuba
ja
Palestiina Vabastusorganisatsiooniga
.
Saksa demokraatliku vabariigi
1968. aasta pohiseaduse eeskujul loodi ka Jeemeni RDV
pohiseadus
.
Maailma kommunistlikud joud aitasid Jeemenil sojavae ules ehitada. Tanu
Moskva
toetusele sai
Noukogude merevagi
ligipaasu Louna-Jeemeni merevaerajatistele.
India ookeanil
paiknevad Noukogude merevae uksused kasutasid baasidena Etioopia, Jeemeni ja India sadamaid.
Erinevalt Ida- ja
Laane-Saksamaast
,
Pohja-
ja
Louna-Koreast
ning
Pohja-
ja
Louna-Vietnamist
jaid Jeemenite suhted esimestel aastatel usna soojaks, tihti tuli kull sopruse nimel pingutada. Relvastatud konflikt oli 1972. aastal, kuid see luhiajaline ja vahese intensiivsusega piirikonflikt lopetati labiraakimistega, labiraakimistes satestati, et Jeemenite liitumine peab kunagi tulevikus toimuma.
Liitumisplaanid said 1979. aastal tugeva hoobi, sest RDV valitsus rahastas kommunistlikku riigipoordekatset Pohja-Jeemenis. Soja hoidis ara
Araabia Liiga
sekkumine. Riigipead taaskinnitasid liitumisplaanid
Kuveidis
toimunud tippkohtumisel martsis 1979.
Aastal 1980 astus Jeemeni RDV president
Abdul Fattah Ismail
tagasi ja laks Moskvasse eksiili, kuna ta oli kaotanud usu NSV Liidu abisse. Tema jareltulija
Ali Nasir Muhammad
otsustas vahem Pohja-Jeemeni ja
Omaani
siseasjadesse sekkuda.
13. jaanuaril 1986 algas
Adenis
konflikt president Ali Nasiri toetajate ja naasnud Ismaili, kes tahtis tagasi voimule, toetajate vahel. Konflikt, mida tuntakse kui
Louna-Jeemeni kodusoda
, kestis ule aasta ning vottis elu tuhandetelt. Konflikti tulemusel tagandati Ali Nasir voimult, Ismail hukati konflikti kaigus. Umbes 60 000 inimest, kelle seas oli ka ametist korvaldatud Ali Nasir, pogenes Pohja-Jeemenisse. Ismaili liitlane,
Ali Salem al Beidh
, kes jai runnakute kaigus ellu, sai Jeemeni Sotsialistliku Partei peasekretariks.
Noukogude Liidu
perestroika
eeskujul alustas uhinenud Jeemeni peamine toetaja Louna-Jeemen poliitreforme 1980. aastate lopus. Poliitvangid lasti vabadusse, lubati luua soltumatuid erakondi ja oigussusteemi reformiti. Mais 1988 algasid intensiivsemad uhinemiskonelused, loplikult uhineti aastal 1990.
Alates 2007. aastast on lounajeemenlased puuelnud uuesti iseseisvuse poole, iseseisvusliikumist tuntakse kui
Louna-Jeemeni liikumist
.
Jeemeni kodusoja
(2015?) ajal moodustasid lounajeemenlased relvastatud gruppe, et voidelda ekspresident
‘Al? ‘Abdull?h S?li?ile
lojaalsete joudude vastu. Alates
Adeni lahingust
on nad kaitsnud Louna-Jeemenit keskvalitsusjoudude kontrolli alla minemise eest.
Louna-Jeemeni etnilised grupid jaotusid (aastal 2000) jargmiselt:
araablased
92,8%,
somaalid
3,7%,
neegrid
1,1%,
hindud
1% ja muud rahvad 1,4%. Ainus legaalne partei oli Jeemeni Sotsialistlik Partei, mis juhtis riiki ja majandust Noukogude Liidu eeskujul, jargides marksismi standardeid.
Pohiseadusega satestati haaletusoigus igale inimesele.
Seadusandlik voim oli
Korgemal Rahvanoukogul
, mille maaras NLF aastal 1971.
Haridus oli tasuta, kulud kaeti maksudega.
Kodututega probleeme polnud. Brittidest jai jarele palju tuhja kinnisvara, seega oli Adenis vahe kodutuid. Maapiirkondades ehitati majad liivaplokkidest.
Louna-Jeemeni jalgpallikoondis
osales
1976. aasta Aasia meistrivoistlustel jalgpallis
, koondis kaotas
Iraagi jalgpallikoondisele
1-0 ja
Iraani jalgpallikoondisele
8-0. Uhe korra osaleti ka MM-valikturniiril, seda
1986. aastal
, kus esimeses voorus kaotati
Bahreini jalgpallikoondisele
ning langeti valja. Esimene maavoistlusmang peeti 2. septembril 1965, kaotati
Uhendatud Araabia vabariigile
14-0. Viimane mang peeti 5. novembril 1989, kaotati
Guinea jalgpallikoondisele
1-0. Louna-Jeemeni jalgpallikoondis lakkas eksisteerimast, kui kaks Jeemenit 1990. aastal uhinesid.
Louna-Jeemen osales
olumpiamangudel
vaid
1988. aastal
Seoulis
. Olumpiale saadeti kaheksa sportlast, kellest mitte keegi ei voitnud uhtegi medalit.
Parast iseseisvumist jaotus Louna-Jeemen kuueks kubernerkonnaks (araabia keeles
muhafazah
). Kubernerkondade piiridel polnud loodusega midagi uhist ja kubernerkonnad said nimedeks numbrid. Aastatel 1967 kuni 1978 olid kubernerkonnad ametlikult numbritega tahistatud, aastatel 1979?1990 kandsid nad uusi nimesid. Saared olid esimese kubernerkonna (Adeni kubernerkonna) piirkonnad.
Louna-Jeemeni toostus oli kuni 1980. aastate keskpaigani minimaalne, 1980. aastatel avastati
Shibami
ja
Al Mukalla
lahedusest suured naftavarud. Peamised tuluallikad olid
pollumajandus
(
teraviljakasvatus
,
puuviljakasvatus
),
veisekasvatus
,
lambakasvatus
,
kalapuuk
ja naftaeksport.
1976. aasta riigieelarve oli 13,43 miljonit dinaari, SKT oli 150 miljonit USA dollarit, riigivolg 52,4 miljonit dollarit.
Jeemeni RDVs tegutsesid jargmised lennufirmad: