Jean Racine [?a(n) ra'sinn] ( 22. detsember 1639 Valois La Ferte-Milon ? 21. aprill 1699 Pariis ) oli prantsuse naitekirjanik , uks suurimaid prantsuse klassitsistliku tragoodia meistreid.

Racine parines kodanlikust notariperekonnast . Ta jai varajases nooruses orvuks ning kasvas Pariisi lahedal asuvas Port-Royali kloostris, kus omandas jansenistlikud usulised vaated. Ta oppis 1653 ? 55 Beauvais ' ja 1658 d'Harcourt'i kolled?is .

Racine kirjutas mitu naidendit klassikaliste muutide ainetel. Kirjaniku naidendites on tegevustik minimaalne ja tegelased analuusivad oma kirgi kaunis luulekeeles. ^[1] Ta sai tuntuks tragoodiaga "Andromache" ( 1667 ), milles kasitles inimese voitlust oma kirgedega ning hukkumist. Tragoodias "Phaidra" (" Phedre et Hippolyte ") ( 1677 ) rohutab autor kangelanna oilsust ja muudab jutustust. ^[1] Oma ainsas komoodias "Protsessijad" (" Les Plaideurs ") ( 1668 ) kujutas ta Aristophanese eeskujule tuginedes kohtuskaimise kirge.

Racine arvas, et inimesed ei satu traagilistesse olukordadesse mitte juhuse tottu, vaid traagika ongi neile loomuomane. ^[1]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Aleksander Aspel , "Racine. Ta 300-nda sunnipaeva puhul". " Looming ", 1940 , nr. 1, lk. 82-97. Sama artikkel on ilmunud ka Aspeli kogumikus "Kirjad Pariisist", " Ilmamaa ", Tartu 2000 , lk. 64-87
• Franz Schiller , "Laane-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I koide, RK "Teaduslik Kirjandus" Tartu 1941 , lk 22?24

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Vapp