|
See artikkel raagib kommunistlikust revolutsionaarist ja kirjanikust; tema poja kohta vaata artiklit
Jaan Anvelt noorem
|
Jaan Anvelt
(
vene keeles
Ян Янович Анвельт;
18. aprill
1884
Viljandimaa
,
Voisiku vald
,
Oorgu
?
11. detsember
1937
Moskva
) oli
jurist
,
bol?evistlik
poliitik
,
revolutsionaar
,
publitsist
ja
kirjanik
(kasutas pseudonuume
Eessaare Aadu
ja
K. Maatamees
).
Jaan Anvelt sundis talupoja perekonnas, lopetas
kihelkonnakooli
ja
1905
. aastal
Tartu opetajate seminari
. Aastatel
1905
?
1907
tootas
Toilas
kooliopetajana. Alates 1907. aastast oppis Anvelt
Peterburi ulikoolis
oigusteaduskonnas, kus astus ka
VSDTP
liikmeks. Aastal
1911
heideti ta
revolutsioonilise tegevuse
parast arreteerituna ulikoolist valja. Ta lopetas ulikooli 1912
eksternina
ja tootas samast aastast alates
Narvas
advokaadiabina
.
Toilas tootades vottis Anvelt osa revolutsioonilisest tegevusest. Ta astus 1907 VSDTP-sse ja parast
Peterburi ulikooli
astumist sai temast VSDTP koosseisu kuuluva
Eestimaa kubermangu
VSDTP allorganisatsiooni uks juhte.
1911
. aastal ta arreteeriti ja saadeti
Tallinna
, kus jatkas parast vabanemist parteitood. Ulikooli lopetamise jarel asus ta
1912
. aastal elama
Narva
. Seal asutas ta koos
Johannes Kasperti
ja
Villem Bukiga
ajalehe
Kiir
, olles valjaande tegelikuks
toimetajaks
.
Esimese maailmasoja
ajal tegi Anvelt Narvas porandaalust parteitood.
1917. aastal oli Jaan Anvelt
Narva Ajutise Revolutsioonikomitee
esimees ning 1917. aasta
Veebruarirevolutsiooni
jarel valiti ta
Narva Tooliste ja Soldatite Saadikute Noukogu
esimeheks. 1917. aasta martsis maarati Jaan Anvelt ajalehe
Kiir
vastutavaks toimetajaks ja temast sai uks Eestimaa
bol?evike
juhte.
3.?
24. juunini
1917. aastal
Petrogradis
toimunud esimesel
Ulevenemaalisel noukogude kongressil
valiti Jaan Anvelt
Ulevenemaalise Tooliste ja Soldatite Saadikute Noukogude Taitevkomitee
liikmeks.
5. juunil 1917. aastal osales Anvelt VSDTP saadikuna Ajutise Maanoukogu valimistel ning temast sai
Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanoukogu
liige.
14. juulist
1917. aastal kuni tema valjaheitmiseni
5. veebruaril
1919. aastal
oli ta Ajutise Maanoukogu liige.
5.?9. augustini 1917. aastal toimunud
Eesti Noukogude I Kongressil
valiti Jaan Anvelt
Eestimaa Noukogude Taitevkomitee
esimeheks. Anvelt vottis aktiivselt osa
Oktoobrirevolutsioonist
Eestis
, ta oli
VSDT(b)P
Tallinna komitee
ja
Pohja-Balti komitee
liige.
25.?28. oktoobrini 1917. aastal toimunud
Eesti Noukogude II Kongressil
valiti Anvelt taas
Eestimaa Noukogude Taitevkomitee
esimeheks ja
Eestimaa Soja-Revolutsioonikomitee
liikmeks.
1918. aasta, Saksa okupatsioon ja emigratsioon Venemaal
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Saksa
vagede pealetungi ja
okupatsiooni
eest evakueerus Jaan Anvelt
24. veebruaril
1918 koos
Balti laevastiku
laevadega
Jaaretke
kaigus ule Soome lahe Helsingisse ja sealt
Petrogradi
. Ta tootas 1918. aasta veebruarist kuni aprillini
Noukogude Venemaa
Loode oblasti
sojakomissarina.
Alates 1918. aasta aprillist tegutses ta
Noukogude Venemaa
Petrogradi Tookommuuni
(
Петроградская трудовая коммуна
) esimehena, olles samal ajal (1918. aasta aprillist kuni novembrini)
Pohja Oblasti Kommuunide Liidu
Petrogradi Rahvusasjade Komissariaadi
rahvakomissar
[1]
.
1918.
aasta septembris lopetas ta 2. Petrogradi kommunistliku koosseisu suurtukivae kursused, ning teenis parast seda
Noukogude Venemaa
Punaarmees
Vene kodusojas
Idarindel
.
Jaan Anvelt osales 1918. aasta 19. mail
Petrogradis
Noukogude Venemaale evakueerunud eesti bol?evike organiseeritud
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
asutamisel, ning ta valiti tagaselja selle juhiks.
29. novembril
1918. aastal vallutas Punaarmee
Narva
ning seal kuulutati valja
Eesti Toorahva Kommuun
. Jaan Anvelt tegutses juhtorgani ?
Eesti Toorahva Kommuuni Noukogu
esimehe ja sojandusosakonna juhatajana
[2]
1918. aasta novembrist kuni 1919. aastani. Tema tegevuse lopetas
Vabadussoda,
mille kaigus ETK ja Noukogude
Punaarmee
vaed Eestist valja aeti.
Parast taganemist Eestist Noukogude Venemaale ja ETK laialisaatmist, oli Jaan Anvelt 1919. aasta 15. novembrist kuni 19. detsembrini
sojakomissar
Punaarmee
, 7. armee, 2. Valgevene M. Frunze nimelises diviisis
[3]
ja seejarel
1920
. aasta veebruarist kuni
1921
. aasta veebruarini
Petrogradi kindlustatud rajooni
ulem.
Parast Vabadussoja loppu likvideeriti Noukogude Venemaal ametlikult UK(b)P Eesti sektsioonide tegevus ning asutati 1920. aastal Eestis korraldatud illegaalsel kongressil
Eestimaa Kommunistlik Partei
. Sellel samal kongressil valiti illegaalse
EKP Keskkomitee
liikmeks ka Noukogude Venemaal viibinud Jaan Anvelt.
Viibides aastatel 1921?1925 Eesti Vabariigis, osales Anvelt illegaalses kommunistlikus tegevuses. Ta oli uks
1. detsembri massu
organisaatoritest, mille kaigus tappis
Balti jaama
kordniku
Mihkel Nuti
. Hiljem morvas ta veel
Telliskivi tanaval
toole mineva
kaptenmajor
Karl Sterni
[4]
.
1933
. aastal viibis Anvelt
Postimehe
teatel jalle salaja Eestis, revideerides ja julgustades porandaaluseid organisatsioone
Narvas
,
Tallinnas
ja
Tartus
. Tal olevat olnud kaasas
kergekuulipilduja
[5]
.
Aastatel 1926?1929 oli Jaan Anvelt
?ukovski nim Punaarmee Lennuvaeakadeemia
(
Военно-воздушная академия имени Жуковского
) komissar; aastatel 1929?1935
Tsiviillennunduse Peavalitsuse
ulema asetaitja
[7]
[8]
ja ulem.
Anvelt arreteeriti 1937. aastal, suudistatuna Lati luure kasuks tootamises.
[9]
11. detsembril 1937
peksis
[
kusitav
]
NSV Liidus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi
uurija
Aleksandr Langfang
[10]
ta ulekuulamisel surnuks
[11]
. Jaan Anvelt rehabiliteeriti 1956. aastal.
Jaan Anvelti auks sai nime tanav Narvas, mis
29. septembril
1995
nimetati umber
Paul Kerese tanavaks
. Tallinnas kandsid
Reimani
ja
Kivisilla tanav
enne
29. oktoobrit
1991
Anvelti nime.
Poltsamaal
nimetati
Jaama tanav
Eesti NSV
ajal Anvelti tanavaks.
Tartu Pedagoogikakooli
Narva filiaal kandis
Eesti NSV
perioodil Anvelti nime.
Johvis avati 1945. aastal Jaan Anvelti malestuskivi. 1962. aastal pustitati Tallinna
Jaan Anvelti malestussammas
. Toilas asusid Anvelti malestustahvel ja malestusmark.
Aastatel
1909
?
1910
oli Jaan Anvelt abielus sotsiaaldemokraatliku poliitiku
Alma Ostraga
.
1912. aastal oli ta abielus Peterburis oppinud J. Vassiljevaga
[12]
. Tema kolmas abikaasa oli
Alise Stein-Anvelt
, kellega sundisid tutar Kima
[13]
ja poeg
Jaan
[14]
. Peres oli kombeks panna vanimale pojale nimeks Jaan.
Andres Anvelt
on tema lapselaps.
- Raastaalused (Eessaare Aadu.
Tallinn
: Mote,
1916
)
- Alasti (Eessaare Aadu. Tallinn : Mote,
1917
)
- Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. [Tallinn] : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
- Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. 2. ed. Tallinn : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
- Maa rahwa katte (K. Maatamees. Tallinn : Mote, 1917)
- Maa rahwa katte (K. Maatamees. 2. ed. Tallinnas : Mote, 1917)
- Toorahwa woimuwalitsuse kindlustamisest (Jaan Anwelt.
Peterburis
: Kom. partei Eesti Keskk. Wenemaa buroo, 1919. Toorahva kirjandus; nr 15)
- Linnupriid: romaan (lopetamata, kasikiri aastatest
1922
?
1923
; Eessaare Aadu, Walitud teosed. II.
Leningrad
: Valismaatooliste Kirjastusuhisus NSV Liidus, Leningrad :
Sovetski Pet?atnik
,
1935
; 4. trukk. Tallinn: Eesti Raamat,
1984
)
- Maha kommunistid! Elagu sotsiaaldemokraadid! : toorahwa sopradest ja waenlastest. (Tallinn : J. Linzmann,
1924
. Toorahva raamatukogu; nr 1)
- 1905. aasta Eestis : Kirjeldused. Malestused. Dokumendid (EKP KK ajalookomisjon; [eessona: H. Poogelmann]. Leningrad : Kulvaja,
1926
)
- Sotsialistlise uhiskonna ehitamine Noukogude Liidus : (U.K.(e)P. konwerentsi puhul) (J. Anwelt ja O. Rastas.
Moskwas
: Noukogude Sotsialistliste Vabariikide Liidu Rahvaste Keskkirjastus,
1927
)
- ≪Meie lahkuminekud≫, ehk, EKP ≪wastasrinna≫ ajaloolised unenaod (J. Anwelt. Leeningraad : Kulvaja,
1928
)
- Lenini partei ja trotskistid (Jaan Anwelt. Leningrad : Kulvaja,
1929
)
- Parempoolne kallak Uleliidulises Kommunistlises (enamlaste) Parteis (J. Anwelt. Leningrad : Kulvaja, 1929)
- Jutustusi (Eessaare Aadu; [koostaja E. Sogel; illustraator A. Kutt; jarelsona: E. Pall]. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus,
1957
)
- Oktoobrirevolutsioon Eestis (Jaan Anvelt. Tallinn : Eesti Raamat,
1967
)
- Valitud jutustusi (Eessaare Aadu. Tallinn : Eesti Raamat,
1971
)
- Valitud teosed. 1. [koide], 1905?1917 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja Karl Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat,
1982
)
- Valitud teosed. 2., 1917?1921 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [toimetuse kolleegium: Karl Tammistu (koostaja) jne.]. Tallinn : Eesti Raamat,
1983
)
- Valitud teosed. 3., 1921?1925 (Jaan Anvelt; [koostaja K. Tammistu] ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal. Tallinn : Eesti Raamat,
1986
)
- Valitud teosed. 4., 1925?1928 (Jaan Anvelt; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja K. Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat,
1987
)
1921. aastal Eessaare Aadu nime all Tallinnas ilmunud novelli "Voitlevad lohed" tegelik autor on
Richard Kullerkupp
.
Anveldi romaani "Linnupriid" ainetel on tehtud film "
Lindpriid
" (1970), mille re?issoor ja stsenarist on
Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar
.
- ↑
"Национально-культурные общества Санкт-Петербурга: история и современность ( ХVIII - XXIвв.)"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 6. september 2009
. Vaadatud 24. veebruaril 2010
.
- ↑
Сталин И.В. Письмо Я.Я. Анвельту Сталин И.В. Cочинения. ? Т. 17. ? Тверь: Научно-издательская компания "Северная корона", 2004. С. 73.
- ↑
Военкомы: 2.Белорусской им М.В.Фрунзе стрелковая дивизия
- ↑
Verine esmaspaev
- ↑
J. Anvelt kais salaja Eestis.
, Postimees, 7. veebruar 1933, lk 1.
- ↑
"Анвельт Ян Янович"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2011
. Vaadatud 8. detsembril 2008
.
- ↑
Шушаков Олег Александрович. Доронин Иван Васильевич
- ↑
ЦКБ-6
, www.airwar.ru/
- ↑
Jaak Valge, Punased I, e-raamat, taiendatud valjaanne, 2015,
ISBN 9789949380633
- ↑
"Eвгения Альбац. Мина замедленного действия"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2018
. Vaadatud 24. veebruaril 2010
.
- ↑
Villu Jurjo,
Eesti Toorahwa Kommuna terror Narvas, 29.11.1918 ? 18.01.1919
, Kultuur ja Elu, 2008/1
- ↑
Jaan Anvelt. Valitud teosed. Esimene koide 1905?1917. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk 17
- ↑
Документы прошлого, Из почты советских руководителей 1939 г.
- ↑
Oleg Ka?in
.
Мирная жизнь Андреса Анвельта
(
Andres Anveldi rahulik elu
) //
Lenta.ru
(
vene keeles
)