한국   대만   중국   일본 
Jaan Anvelt ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Jaan Anvelt

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib kommunistlikust revolutsionaarist ja kirjanikust; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Anvelt noorem
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (1925)
Sunniaeg 18. aprill 1884
Sunnikoht Voisiku vald , Viljandimaa
Surmaaeg 11. detsember 1937
Surmakoht Moskva
Erakond VSDTP /VSDT(b)P/ EKP
Amet Narva Ajutise Revolutsioonikomitee esimees (1917)
Narva TSN esimees (1917)
Eestimaa Noukogude Taitevkomitee I ja II esimees (1917)
Petrogradi Tookommuuni esimees (1918)
Eesti Toorahva Kommuuni Noukogu esimees (1918?1919)
Oppeasutus Peterburi ulikool
Eriala opetaja

Jaan Anvelt ( vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa , Voisiku vald , Oorgu ? 11. detsember 1937 Moskva ) oli jurist , bol?evistlik poliitik , revolutsionaar , publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonuume Eessaare Aadu ja K. Maatamees ).

Noorus ja haridustee [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaan Anvelt sundis talupoja perekonnas, lopetas kihelkonnakooli ja 1905 . aastal Tartu opetajate seminari . Aastatel 1905 ? 1907 tootas Toilas kooliopetajana. Alates 1907. aastast oppis Anvelt Peterburi ulikoolis oigusteaduskonnas, kus astus ka VSDTP liikmeks. Aastal 1911 heideti ta revolutsioonilise tegevuse parast arreteerituna ulikoolist valja. Ta lopetas ulikooli 1912 eksternina ja tootas samast aastast alates Narvas advokaadiabina .

Revolutsiooniline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toilas tootades vottis Anvelt osa revolutsioonilisest tegevusest. Ta astus 1907 VSDTP-sse ja parast Peterburi ulikooli astumist sai temast VSDTP koosseisu kuuluva Eestimaa kubermangu VSDTP allorganisatsiooni uks juhte. 1911 . aastal ta arreteeriti ja saadeti Tallinna , kus jatkas parast vabanemist parteitood. Ulikooli lopetamise jarel asus ta 1912 . aastal elama Narva . Seal asutas ta koos Johannes Kasperti ja Villem Bukiga ajalehe Kiir , olles valjaande tegelikuks toimetajaks . Esimese maailmasoja ajal tegi Anvelt Narvas porandaalust parteitood.

1917. aasta revolutsiooniperiood [ muuda | muuda lahteteksti ]

1917. aastal oli Jaan Anvelt Narva Ajutise Revolutsioonikomitee esimees ning 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni jarel valiti ta Narva Tooliste ja Soldatite Saadikute Noukogu esimeheks. 1917. aasta martsis maarati Jaan Anvelt ajalehe Kiir vastutavaks toimetajaks ja temast sai uks Eestimaa bol?evike juhte.

3.? 24. juunini 1917. aastal Petrogradis toimunud esimesel Ulevenemaalisel noukogude kongressil valiti Jaan Anvelt Ulevenemaalise Tooliste ja Soldatite Saadikute Noukogude Taitevkomitee liikmeks.

5. juunil 1917. aastal osales Anvelt VSDTP saadikuna Ajutise Maanoukogu valimistel ning temast sai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanoukogu liige. 14. juulist 1917. aastal kuni tema valjaheitmiseni 5. veebruaril 1919. aastal oli ta Ajutise Maanoukogu liige.

5.?9. augustini 1917. aastal toimunud Eesti Noukogude I Kongressil valiti Jaan Anvelt Eestimaa Noukogude Taitevkomitee esimeheks. Anvelt vottis aktiivselt osa Oktoobrirevolutsioonist Eestis , ta oli VSDT(b)P Tallinna komitee ja Pohja-Balti komitee liige.

25.?28. oktoobrini 1917. aastal toimunud Eesti Noukogude II Kongressil valiti Anvelt taas Eestimaa Noukogude Taitevkomitee esimeheks ja Eestimaa Soja-Revolutsioonikomitee liikmeks.

1918. aasta, Saksa okupatsioon ja emigratsioon Venemaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksa vagede pealetungi ja okupatsiooni eest evakueerus Jaan Anvelt 24. veebruaril 1918 koos Balti laevastiku laevadega Jaaretke kaigus ule Soome lahe Helsingisse ja sealt Petrogradi . Ta tootas 1918. aasta veebruarist kuni aprillini Noukogude Venemaa Loode oblasti sojakomissarina.

Alates 1918. aasta aprillist tegutses ta Noukogude Venemaa Petrogradi Tookommuuni ( Петроградская трудовая коммуна ) esimehena, olles samal ajal (1918. aasta aprillist kuni novembrini) Pohja Oblasti Kommuunide Liidu Petrogradi Rahvusasjade Komissariaadi rahvakomissar [1] .

1918. aasta septembris lopetas ta 2. Petrogradi kommunistliku koosseisu suurtukivae kursused, ning teenis parast seda Noukogude Venemaa Punaarmees Vene kodusojas Idarindel .

Jaan Anvelt osales 1918. aasta 19. mail Petrogradis Noukogude Venemaale evakueerunud eesti bol?evike organiseeritud VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee asutamisel, ning ta valiti tagaselja selle juhiks.

1918. aasta Eesti Toorahva Kommuun [ muuda | muuda lahteteksti ]

29. novembril 1918. aastal vallutas Punaarmee Narva ning seal kuulutati valja Eesti Toorahva Kommuun . Jaan Anvelt tegutses juhtorgani ? Eesti Toorahva Kommuuni Noukogu esimehe ja sojandusosakonna juhatajana [2] 1918. aasta novembrist kuni 1919. aastani. Tema tegevuse lopetas Vabadussoda, mille kaigus ETK ja Noukogude Punaarmee vaed Eestist valja aeti.

Parast taganemist Eestist Noukogude Venemaale ja ETK laialisaatmist, oli Jaan Anvelt 1919. aasta 15. novembrist kuni 19. detsembrini sojakomissar Punaarmee , 7. armee, 2. Valgevene M. Frunze nimelises diviisis [3] ja seejarel 1920 . aasta veebruarist kuni 1921 . aasta veebruarini Petrogradi kindlustatud rajooni ulem.

1920. aastate illegaalne tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Vabadussoja loppu likvideeriti Noukogude Venemaal ametlikult UK(b)P Eesti sektsioonide tegevus ning asutati 1920. aastal Eestis korraldatud illegaalsel kongressil Eestimaa Kommunistlik Partei . Sellel samal kongressil valiti illegaalse EKP Keskkomitee liikmeks ka Noukogude Venemaal viibinud Jaan Anvelt.

Viibides aastatel 1921?1925 Eesti Vabariigis, osales Anvelt illegaalses kommunistlikus tegevuses. Ta oli uks 1. detsembri massu organisaatoritest, mille kaigus tappis Balti jaama kordniku Mihkel Nuti . Hiljem morvas ta veel Telliskivi tanaval toole mineva kaptenmajor Karl Sterni [4] .

1933 . aastal viibis Anvelt Postimehe teatel jalle salaja Eestis, revideerides ja julgustades porandaaluseid organisatsioone Narvas , Tallinnas ja Tartus . Tal olevat olnud kaasas kergekuulipilduja [5] .

Esindusorganites [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tegevus ja surm Noukogude Liidus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaan Anvelt 1930. aastatel

Aastatel 1926?1929 oli Jaan Anvelt ?ukovski nim Punaarmee Lennuvaeakadeemia ( Военно-воздушная академия имени Жуковского ) komissar; aastatel 1929?1935 Tsiviillennunduse Peavalitsuse ulema asetaitja [7] [8] ja ulem.

Anvelt arreteeriti 1937. aastal, suudistatuna Lati luure kasuks tootamises. [9] 11. detsembril 1937 peksis [ kusitav ] NSV Liidus NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi uurija Aleksandr Langfang [10] ta ulekuulamisel surnuks [11] . Jaan Anvelt rehabiliteeriti 1956. aastal.

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaan Anvelti auks sai nime tanav Narvas, mis 29. septembril 1995 nimetati umber Paul Kerese tanavaks . Tallinnas kandsid Reimani ja Kivisilla tanav enne 29. oktoobrit 1991 Anvelti nime. Poltsamaal nimetati Jaama tanav Eesti NSV ajal Anvelti tanavaks.

Tartu Pedagoogikakooli Narva filiaal kandis Eesti NSV perioodil Anvelti nime.

Johvis avati 1945. aastal Jaan Anvelti malestuskivi. 1962. aastal pustitati Tallinna Jaan Anvelti malestussammas . Toilas asusid Anvelti malestustahvel ja malestusmark.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1909 ? 1910 oli Jaan Anvelt abielus sotsiaaldemokraatliku poliitiku Alma Ostraga . 1912. aastal oli ta abielus Peterburis oppinud J. Vassiljevaga [12] . Tema kolmas abikaasa oli Alise Stein-Anvelt , kellega sundisid tutar Kima [13] ja poeg Jaan [14] . Peres oli kombeks panna vanimale pojale nimeks Jaan.

Andres Anvelt on tema lapselaps.

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Raastaalused (Eessaare Aadu. Tallinn  : Mote, 1916 )
  • Alasti (Eessaare Aadu. Tallinn : Mote, 1917 )
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. [Tallinn] : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. 2. ed. Tallinn : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Maa rahwa katte (K. Maatamees. Tallinn : Mote, 1917)
  • Maa rahwa katte (K. Maatamees. 2. ed. Tallinnas : Mote, 1917)
  • Toorahwa woimuwalitsuse kindlustamisest (Jaan Anwelt. Peterburis  : Kom. partei Eesti Keskk. Wenemaa buroo, 1919. Toorahva kirjandus; nr 15)
  • Linnupriid: romaan (lopetamata, kasikiri aastatest 1922 ? 1923 ; Eessaare Aadu, Walitud teosed. II. Leningrad  : Valismaatooliste Kirjastusuhisus NSV Liidus, Leningrad : Sovetski Pet?atnik , 1935 ; 4. trukk. Tallinn: Eesti Raamat, 1984 )
  • Maha kommunistid! Elagu sotsiaaldemokraadid! : toorahwa sopradest ja waenlastest. (Tallinn : J. Linzmann, 1924 . Toorahva raamatukogu; nr 1)
  • 1905. aasta Eestis : Kirjeldused. Malestused. Dokumendid (EKP KK ajalookomisjon; [eessona: H. Poogelmann]. Leningrad : Kulvaja, 1926 )
  • Sotsialistlise uhiskonna ehitamine Noukogude Liidus : (U.K.(e)P. konwerentsi puhul) (J. Anwelt ja O. Rastas. Moskwas  : Noukogude Sotsialistliste Vabariikide Liidu Rahvaste Keskkirjastus, 1927 )
  • ≪Meie lahkuminekud≫, ehk, EKP ≪wastasrinna≫ ajaloolised unenaod (J. Anwelt. Leeningraad : Kulvaja, 1928 )
  • Lenini partei ja trotskistid (Jaan Anwelt. Leningrad : Kulvaja, 1929 )
  • Parempoolne kallak Uleliidulises Kommunistlises (enamlaste) Parteis (J. Anwelt. Leningrad : Kulvaja, 1929)
  • Jutustusi (Eessaare Aadu; [koostaja E. Sogel; illustraator A. Kutt; jarelsona: E. Pall]. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 )
  • Oktoobrirevolutsioon Eestis (Jaan Anvelt. Tallinn : Eesti Raamat, 1967 )
  • Valitud jutustusi (Eessaare Aadu. Tallinn : Eesti Raamat, 1971 )
  • Valitud teosed. 1. [koide], 1905?1917 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja Karl Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat, 1982 )
  • Valitud teosed. 2., 1917?1921 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [toimetuse kolleegium: Karl Tammistu (koostaja) jne.]. Tallinn : Eesti Raamat, 1983 )
  • Valitud teosed. 3., 1921?1925 (Jaan Anvelt; [koostaja K. Tammistu] ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal. Tallinn : Eesti Raamat, 1986 )
  • Valitud teosed. 4., 1925?1928 (Jaan Anvelt; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja K. Tammistu]. Tallinn : Eesti Raamat, 1987 )

Richard Kullerkupu novell [ muuda | muuda lahteteksti ]

1921. aastal Eessaare Aadu nime all Tallinnas ilmunud novelli "Voitlevad lohed" tegelik autor on Richard Kullerkupp .

Anveldi loomingu ainetel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Anveldi romaani "Linnupriid" ainetel on tehtud film " Lindpriid " (1970), mille re?issoor ja stsenarist on Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ "Национально-культурные общества Санкт-Петербурга: история и современность ( ХVIII - XXIвв.)" . Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2009 . Vaadatud 24. veebruaril 2010 .
  2. ↑ Сталин И.В. Письмо Я.Я. Анвельту Сталин И.В. Cочинения. ? Т. 17. ? Тверь: Научно-издательская компания "Северная корона", 2004. С. 73.
  3. ↑ Военкомы: 2.Белорусской им М.В.Фрунзе стрелковая дивизия
  4. ↑ Verine esmaspaev
  5. ↑ J. Anvelt kais salaja Eestis. , Postimees, 7. veebruar 1933, lk 1.
  6. ↑ "Анвельт Ян Янович" . Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2011 . Vaadatud 8. detsembril 2008 .
  7. ↑ Шушаков Олег Александрович. Доронин Иван Васильевич
  8. ↑ ЦКБ-6 , www.airwar.ru/
  9. ↑ Jaak Valge, Punased I, e-raamat, taiendatud valjaanne, 2015, ISBN 9789949380633
  10. ↑ "Eвгения Альбац. Мина замедленного действия" . Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2018 . Vaadatud 24. veebruaril 2010 .
  11. ↑ Villu Jurjo, Eesti Toorahwa Kommuna terror Narvas, 29.11.1918 ? 18.01.1919 , Kultuur ja Elu, 2008/1
  12. ↑ Jaan Anvelt. Valitud teosed. Esimene koide 1905?1917. Tallinn, Eesti Raamat 1982, lk 17
  13. ↑ Документы прошлого, Из почты советских руководителей 1939 г.
  14. ↑ Oleg Ka?in . Мирная жизнь Андреса Анвельта ( Andres Anveldi rahulik elu ) // Lenta.ru ( vene keeles )

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaan_Anvelt&oldid=6618407 "