JK Tallinna Kalev (Jalgpalliklubi Tallinna Kalev)
on
Eesti
jalgpalliklubi
, mis tegutseb
Tallinnas
. Klubi asutati 1911. ja taasasutati 2002. aastal. Alates 2021. aastast mangib Tallinna Kalev
Esiliigas
, mis on Eesti tasemelt teine liiga. Kodumange peab klubi
Kadrioru staadionil
(varem
Kalevi Keskstaadionil
).
Eesti meistriks tuli klubi aastatel 1923 ja 1930, Eesti NSV meistriks aastal 1955.
2006. aastal tuli Kalev
Esiliigas
kolmandaks (klubi esindusmeeskondade arvestuse teiseks) ning paases
play-off
i, kus alistas
Viljandi JK Tuleviku
kahe mangu kokkuvottes 6:0 (Kalev oleks algul 1:1 tanu voorsil varavale edasi paasenud, ent Tulevik kasutas molemal korral ebaseaduslikku mangijat ? seetottu 6:0
[1]
) ning tousid seega 2007. aastaks Meistriliigasse.
2009
lopetati Meistriliiga viimase ehk 10. kohaga ning langeti taas Esiliigasse.
2011. aastal voitis Kalev Esiliiga ja tousis automaatselt tagasi Meistriliigasse. 2012. aastal jai Kalev Meistriliigas 9. kohale, kuid voitis uleminekumangudes
Rakvere JK Tarvast
ning jaadi pusima. 2014. aastal jai Kalev Meistriliigas 10. kohale ja langes 2015 hooajaks Esiliigasse. 2017. aastal jai Kalev Esiliigas 2. kohale ja tousti 2018 hooajaks Meistriliigasse. Uuesti langeti Esiliigasse 2020. aastal.
Kui 24. mail 1901 asutati Tallinnas eestlaste jaoks paljutahenduslik
Jalgrattasoitjate Selts Kalev
, siis kumme aastat hiljem sundis jalgpallimeeskond Tallinna Kalev. Omariikluse algaastatel oli Kalev uks kahest Eesti jalgpalli lipulaevast
VS Spordi
meeskonna korval. Nuudseks sada aastat erinevates variatsioonides jalgpallikaardil pusinud Tallinna Kalev on etendanud Eesti vutiloos olulist rolli nii klubina kui mitmete silmapaistvate koondislaste kasvatamisel.
1909. aasta kevadel moodustati Tallinnas
jalgpalliselts Meteor
, kuigi regulaarselt treenima hakati juba aasta varem. Meteori asutasid Tallinna koolinoored eesotsas Julius Reinansi ja Bernhard Abramsiga. Meeskonna manguvormiks oli sinine sark ja valged puksid. Esimeseks treeneriks kutsuti Tallinnas elanud inglasest linakaupmees John Urchard. Viimane tellis Inglismaalt ka esimese komplekti jalgpallisarke. Meeskonnaga liitus ligi nelikummend mangijat. Teiste seas sellised hilisemad tuntud spordimehed nagu
Voldemar Luik
,
Otto Silber
,
Johannes Ellip
,
Artur Salg
,
Johannes Villemson
,
Sergei Orlov
,
Rudolf Kuuskman
,
Ferdinand Raba
jt. Meteor mangis 6. juunil 1909 Tallinnas Lasnamael Valge majaka taga valjakul Eesti esimese ametliku kohtumise teise pealinna klubi
Merkuriga
ja voitis 4:2. Kuid kaks aastat hiljem Meteori meeskond lagunes. Nimelt 1911. aasta kevadel otsustasid peamiselt kergejoustikuga tegelenud Abrams, Villemson ja Kuuskman siduda end Kaleviga, kus olid sportimiseks paremad tingimused, ning keelitasid ka teisi endale jargnema. Nii lakski kogu Meteori meeskond taies elavjous ule Kalevisse. Lisaks veel moned uued koolinoored. See sundis 27. mail 1911. Monedel andmetel toimus uleminek siiski alles augustis. Kui esialgu oli Kalevi koduplatsiks Lasnamael asunud Valge majaka valjak, siis 1913. aastal ehitas linnavalitsus Tiigiveskile avaliku jalgpallivaljaku. Samal kevadel moodustatud Eestimaa Spordiselts Kalev vottis ka jalgpallimehed oma tiiva alla.
JK Tallinna Kalev 1920. aastatel
1920. aastatel kuttis Eesti kodujalgpallis kirgi intrigeeriv vastasseis Kalev
vs.
Sport. Kohalik derbi, millele stardipauk anti 9. mail 1920 peetud soprusmanguga. Sealt alates kujunes nende meeskondade mooduvotmine spordisundmuseks, mis meelitas pea alati kohale taismaja. Kaks-kolm tuhat pealtvaatajat ei olnud nendel mangudel haruldus. Varsisepad riimisid kahe suure duelle sonadega:
"Paevakorral Sport ja Kalev Arevuses linn ja alev ?
Kes on hoogsam, kes on parem
Nouab selgitust kui varem
Olgugi et palju peetud
Loominguid ja kihla veetud…"
Koduse meistri otsustasid tavaliselt ikka need kaks klubi. 1923. aastal onnestus kalevlastel voita esimene meistriparg, kui otsustavas kohtumises alistati Sport 1:0. Tallinna Kalevi ridades tegid siis ilma sellised Eesti jalgpalliajaloo suurnimed nagu August Lass, Eduard Ellman-Eelma, Arnold Pihlak, Ernst Joll, Elmar Kaljot jt. Toonane koosseis andis karuosa mangijaid ka Eesti koondisse, mitmed kaitsesid rahvusvarve 1924. aasta Pariisi olumpiaturniiril. Ilmselt oli see ka Kalevi jalgpallimeeskonna korgaeg. Tagasilook tuli 1925. aastal, mil spordiseltsi juhatuse ja mitme juhtmangija vahel tekkinud erimeelsused loppesid vutimeeste diskvalifitseerimisega. Pettunud mangijad siirdusid TJK meeskonda, mis oli Kalevile tosiseks tagasiloogiks. Jalgpalliklubi sarkides tulid endised kalevlased 1926 ja 1928 Eesti meistriks.
Ka Tallinna Kalev tuli sojaeelses Eestis veel kord meistriks. See skandaalseks kujunenud turniir leidis aset 1930. aastal. "Nogise hooaja loppakordiks olid skandaalsed esivoistlused," kirjutati spordipressis. Nelja tugevama klubi turniiril oli ilmselgelt tugevam Spordi meeskond, kuid ootamatult ei suudetud noorest Kalevi meeskonnast jagu saada. Tulemusega 0:0 loppenud mang tegi voimalikuks ka kogu jargnenud loo. Nii olid molemad meeskonnad enne viimast mangu punktide arvestuses uhel pulgal ning koik jai 5. oktoobril viimase manguvooru otsustada. Sporti ootas ees mang jalgpalliklubiga, Kalev pidi samal ajal mangima Narvas Voitlejaga. Siis sundiski endisel Narva sporditegelasel Aleksander Lugenberg-Mandverel, kes oli uks Kalevi juhte ja jalgpalliliidu juhatuse liikmeid, fantastiline idee Kalev taas troonile upitada. Selleks toodi Sport ? TJK mang parastlounaselt ajalt hommikusele. Voitleja meeskond soidutati aga Tallinna, et kalevlased saaksid nendega siis vastavalt vajadusele skoori teha. Kui Sport voitis viimase mangu 3:0, siis Kalev vajas seejarel Meistrikstulekuks koguni kaheksavaravalist voitu, mis tegelikkust arvestades oli ebareaalne. Aga Voitleja, kes muidu oli pealinna meeskondade hirmuks, oli eesotsas varavavahi Viruverega sedakorda justkui halvatud. Poolajaks juhtisid kalevlased 7:0, millele teisel poolajal lisati veel neli. Kalev voitis 11:0 ja sellega koos tuli teist korda Eesti meistriks. Kohe parast mangu kusiti Lugenbergi kaest, kui palju Kalev maksis iga loodud varava eest. "Iga varava eest maksti 250 krooni." Vaevalt osati sel hetkel arvata, et loopimisel tosi taga oli. Tegelik selgus saabus seitse aastat hiljem. 1937. aasta veebruaris toimunud Eesti Jalgpalliliidu esindajatekogul tegi Aleksander Mandvere teatavaks, et kui tema oli 1930. aastal Kalevi jalgpalliosakonna esimees, lainud Kalevile meistritiitli saamine maksma 1000 krooni. Ajaleht Uus Eesti markis: "Nagu nuud Mandvere avaldas, maksnud Kalev Voitlejale soidukuludeks 500 krooni. Kuhu jai teine 500 krooni, sellest Mandvere ei konelenud. Avaliku saladusena koneldi aga sellestki, et teine viissada kuulus Narva meeskonna varavavahile Viruverele." Kui spordiselts Kalev tahistas 1931. aastal oma 30. tegevusaastat, kirjutati jalgpalli kohta: "Uhendagu jalgpallisport meie pere huudsonaks: Mang olgu aus. Ainult kindla moraaliga kasvatame omale jareletuleva polve." Omariikluse paevil enam meistrikulda ei saadud, kuid esikolmikusse maanduti veel kolmel korral. 1939. aastal jouti isegi karikafinaali, kus kaotati TJK-le 1:4. 1930. aastate silmapaistvaim mangija oli Ralf Veidemann, kes kuulus mitmel hooajal kindlalt Eesti koondisse.
Tallinna Kalev
vs.
Moskva Spartak
(2:2) 1961. aastal
Sojajargses Noukogude okupeeritud Eestis omandas Tallinna Kalevi jalgpallimeeskond sootuks teise tahenduse. Nimelt mangis sellenimeline klubi tervelt 11 hooajal Eesti esindusmeeskonnana NSV Liidu meistrivoistlustel. Seda aastatel 1947?1954 ja 1960?1962. Viimati 1946. aasta kodustel meistrivoistlustel manginud kalevlased olid kolmandad, kuid sealt edasi esindas Kalevit koduses liigas juba teine koosseis. Kui 1955. aastal omandas oiguse esindada Eesti NSV uleliidulises sarjas pealinna Dunamo, paases Tallinna Kalevi esindusmeeskond lopuks ka Eesti NSV meistrivoistlustele. Tasuks voideti esimene ja seni ka viimane sojajargne meistrikuld. Tasavagiselt kulgenud turniiril kindlustasid Tallinna Kalevi mehed, kelle seas uks pohitegija oli ka hilisem Eesti koondise peatreener
Uno Piir
, endale esikoha alles lisamanguga. Pohiturniiril koguti Tartu Dunamoga vordselt 28 punkti. Seejuures nende viimast 0:0 loppenud mangu vaatas 6000 pealtvaatajat. Lisamangu voitis Kalev 3:1.
Tallinna Kalevi mangijad 1961. aastal
Tahelepanuvaarsed on Tallinna Kalevi ajaloos aastad 1960 ja 1961. Nimelt esindas Kalev neil kahel hooajal eesti jalgpalli NSV Liidu meistrivoistluste korgliigas. Voimalus selleks avanes siiski tanu uleliidulise jalgpallifoderatsiooni soovile laiendada vutigeograafiat ja kaasata turniirile koik rahvusregioonid. Teiste seas said nii endale korgemas seltskonnas koha ka Baltimaad, sealhulgas Eesti NSV. Kodus otsustati, et Eesti NSV esindab 22 meeskonnaga liigas Kalev ja peatreeneri rolli asus
Elmar Saar
. Teda abistas Uno Piir. Sisuliselt vabariigi koondisena esinenud Kalev saavutas hooaja lopuks 19. koha. Seljataha jaid Vilniuse Spartakas, Bakuu Neftyannik ja Chi?in?u Moldova. Teine hooaeg korgliigas loppes aga viimase 22. kohaga ja langemisega esiliigasse. Ometi naitas Kalev mitmeid suureparaseid mange. Nii viigistati kodumurul 2:2 pronksi voitnud Moskva Spartaki ja 0:0 Moskva Dinamoga. Kusjuures Spartaki vastu juhiti veel 69. minutil 2:0. Toonases meeskonnas andsid tooni sellised tuntud nimed nagu
Ants Veldermann
,
Mati Gilden
,
Benno Tael
,
Erich
ja
Karl Kollo
,
Raul Nell
jt.
Eesti jalgpallikaardile tuli Tallinna Kalev jalgpalliklubina tagasi 2002. aastal, mil 1. septembril asutati iseseisev klubi. Asutajateks olid
Rein-Vello Ojavere
, Mati Liim, Kaido Magi ja
Raimo Nou
, juhatusse valiti Ojavere, Magi ja Nou.
Jargmisel aastal voideti juba esikoht
III liiga
pohja tsoonis ja 2004. aastal
II liigas
. 2005. aastal mangiti
I liigas
ja saavutati hooaja lopuks 4. koht. Veel aasta ja liigas jouti esikolmikusse ning uleminekumangudega tagati endale 2007. aastaks koht meistriliigas. Tallinna Kalevi tagasituleku hooaeg suures seltskonnas, kus viimati oli omariikluse paevil oldud 1940. aasta kevadel, loppes 6. kohaga. Kuulsusrikka klubi president oli siis Rein-Vello Ojavere ja meeskonna peatreener
Aavo Sarap
.
2009. aasta suvel lopetas klubi Sarapiga toolepingu, peatreeneri ulesandeid asus hooaja lopuni taitma Daniel Meijel. 2010. aasta jaanuaris toi klubi president Nou klubi uueks peatreeneriks
Sergei Ratnikovi
.
2011. aasta hooajal voitis Tallinna Kalev
Esiliiga
ning teenis sellega paasme
Meistriliigasse
. Klubi jaoks oli aasta oluline ka sel pohjusel, et 27. mail moodus klubi esmasest asutamisest 100 aastat ning Eesti Spordiseltsi Kalev kaest voeti rendile Kalevi Keskstaadion, mis voimaldas klubil oluliselt paremini oma igapaevast tood korraldada.
27. mail tahistati klubi 100. aastapaeva suure manguga, mille eel andis klubi president Raimo Nou Eesti Jalgpalli Liidu presidendile Aivar Pohlakule ja klubi taasasutamises olulise panuse andnud Kaido Magile ule klubi kuldmargid ning mitmele sponsorile ja abilisele hobemargid. Kaitsevae Orkestri sissemarsiga alanud mangu voitis 670 pealtvaataja ees Kalev tanu Rimo Hundi viimase minuti varavale 1:0
[2]
. Mangule jargnes kontsert, kus esinesid ansamblid Traffic ning Tanel Padar & The Sun.
2012. aasta hooaeg loppes
Sergei Ratnikovi
juhtimisel kull Meistriliigas uheksanda kohaga, kuid uleminekumangudel Rakvere JK Tarva vastu suudeti paasta koht Meistriliigas.
2013. aastal asus Kalevi peatreeneriks varem Eesti Jalgpalli Liidus noortekoondiste peatreener olnud Frank Bernhardt ning klubi seadis eesmargiks poolprofessionaalseks muutumise. Ent klubi tabas suvel kihlveoskandaal, kui mangijad Elvis Liivamagi ja Sander Karu puudsid manipuleerida Levadia ? Kalev mangu tulemust.
[3]
Klubi lopetas hooaja 8. kohaga ning Frank Bernhardtiga lepingut ei pikendatud.
2014. aastaks alustati ettevalmistust
Tarmo Ruutli
kae all, kes aga siirdus hooaja alguses Kasahstani. Ruutli asemele asus Sergei Zamogilnoi, kuid klubi jaoks oli see Meistriliiga ajaloo halvim hooaeg: 3 voidu ja 3 viigi kovale saadi 30 kaotust, varavate vahe oli koguni 21:146.
2017. aastal sai klubi presidendiks
Eesti jalgpallikoondise
kapten
Ragnar Klavan
.
[4]
Samal aastal lahkus peatreeneri kohalt
Marko Parnpuu
, kelle asemele nimetati endine
Tallinna FC Flora
tuur
Argo Arbeiter
.
[5]
2019. aastal Kalevi peatreeneriks sai tuntud Eesti jalgpallur
Aleksandr Dmitrijev
ja temaga Kalev saavutas Premium Liigas 8. koha.
2020. aasta hakkas meeskond treenima
Liivo Leetma
kae all, kuid tema juhtimisel sai Kalev 19 vooru jooksul ainult 9 punkti. Leetma asemele asus endine
Narva Transi
ja
Kuressaare
peatreener Dmitrijs Kala??ikovs, kelle juhtimise all sai meeskond ulejaanud 11 vooru jooksul 11 punkti, kuid see ei aidanud Kalevil jatkata Premium Liigas ning klubi lopetas hooaja viimasel, kumnendal kohal.
JK Tallinna Kalev koduvaljakuks on
Kalevi Keskstaadion
(Staadioni 8), mis mahutab ligikaudu 12 000 pealtvaatajat.
Kunagi kandis see nime Komsomoli staadion ning seal on labi aegade peetud mitmeid vaga suuri rahvusvahelisi spordivoistlusi. Teiste urituste seas peeti seal 1956. aasta 6. juunil Tallinna Dunamo ja Stockholmi Sture vahel jalgpallimat?, mida jalgis koguni 20 000 pealtvaatajat.
2001. aastal renoveeriti enam kui 6 miljoni krooni eest staadioni kergejoustikukate ning 2003. aastal remonditi ligi 2 miljoni eest staadioni olmehoone. 2005. aastal paigutati harjutusvaljakule III polvkonna kunstmurukate.
2013. aastal paigaldati harjutusvaljakule uus kunstmuru.
Seoses Kalevi Kunstmurustaadioni kehva seisuga kolis JK Tallinna Kalev
2020 hooajaks
Kadrioru Staadionile
.
[6]
JK Tallinna Kalevi esindusmeeskond 2018. aastal
Vaata kategooriat:
JK Tallinna Kalevi jalgpallurid
- Seisuga 4. juuni 2024.
[7]
Markus: Lipud naitavad rahvuskoondist vastavalt
FIFA
reeglitele. Mangijatel voib olla aga mitu kodakondsust.
JK Tallinna Kalev (N)
- Voitjad (2)
:
1923
,
1930
- 2. koht (3)
:
1922
,
1924
,
1925
,
1931
- 3. koht (3)
:
1932
,
1937/38
,
2023
- 2. koht (1)
: 1939
- Voitjad (1)
:
2011
- 2. koht (1)
:
2017
,
2021
- 3. koht (1)
:
2006
- Voitjad (1)
:
2004
- Voitjad (1)
:
2003