한국   대만   중국   일본 
Juri Kuuskemaa ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Juri Kuuskemaa

Allikas: Vikipeedia
Juri Kuuskemaa
Juri Kuuskemaa 1999. aasta Tallinna vanalinna paevadel
Sundinud 25. oktoober 1942 (81-aastane)
Tallinn
Haridus magistrikraad
Alma mater Tartu Ulikool
Abikaasa Aet Kuuskemaa (al 1978)
Lapsed 4
Teadlaskarjaar
Tegevusalad kunstiajalugu
Tookohad Kadrioru kunstimuuseum (1964?2009)
Tallinna Linnakantselei (alates 2010)
Tunnustus Valgetahe IV klassi teenetemark (2001)
Loend...
Toomas Hendrik Ilves ja Juri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapaeva vastuvotul augustis 2012

Juri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik kuni1978.a)  ; sundinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas ) on eesti kunstiajaloolane.

Keskhariduse omandas ta Keila keskkoolis. Ta lopetas Tartu Riikliku Ulikooli kunstiajaloo erialal 1965. aastal.

Juri Kuuskemaa tootas alates 1964. aastast Kadrioru kunstimuuseumis , algul teadurina, hiljem kuraatorina . 1. veebruarist 2010 tootab Kuuskemaa Tallinna linnapea nounikuna, peamisteks toovaldkonnad on muinsuskaitse , vanalinn, arhitektuur ja kultuurikusimused. [1]

Ta on rahvusvaheliselt hinnatud [ viide? ] giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest ( Kuku Raadios teeb ta saadet " Memoria "). Eriti suurt tahelepanu on ta pooranud Kadriorule , sealsele barokkstiilis lossile ja pargile .

Kuuskemaa on valjendanud arvamust, et kui tuleb valida vaartusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Kullap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmaparandisse kuuluvate urgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist." [2]

Uhiskondlik tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.

Poliitiline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1990. aastal oli ta Eesti Kongressi delegaat.

Juri Kuuskemaa on kandideerinud Keskerakonna nimekirjas 1996., 2013. ja 2017. aasta kohalikel valimistel ning 2015. ja 2019. aasta Riigikogu valimistel , kuid valituks ei ole osutunud. [3] [4]

Juri Kuuskemaa konet pidamas Vana-Vigala moisa ees (juuli 2017)
Juri Kuuskemaa oma naituse avamisel Tallinna Linnamuuseumis 2016. aastal. Foto: Jaan Kunnap

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuskemaa on avaldanud muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

Artikleid ja intervjuusid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juri Kuuskemaa on naitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Tema isa, Madis Kuuskemaa, oli enne soda Eesti sojakooli aspirant. 1940 voeti sojakooli kursandid ja oppejoud vastu Punaarmee Eesti Territoriaallaskurkorpusesse. Kui soda algas, siis lahingutesse neid ei saadetud. Neilt voeti relvad, arreteeriti ja hoiti 2 nadalat tuhjas kirikus Peipsi jarve kaldal, kust nad pogenesid ja tulid Tallinasse tagasi. 1942 sakslaste totaalse mobilisatsiooni ajal mobiliseeriti ka nooremleitnant Madis Kuuskemaa, kes hukkus Idapataljoni koosseisus sealpool Narvat.

Keevalliku nime sai ta 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Noukogude korra ajal kergem, kuna isa Madis Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Teises maailmasojas Saksa poolel voideldes. [8]

Alates 1978. aastast on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Neil on neli last, sh poeg on ettevotja Juhan Kuuskemaa. [9]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. 1,0 1,1 "Juri Kuuskemaa asus toole Tallinna linnapea nounikuna" . Originaali arhiivikoopia seisuga 5. marts 2016 . Vaadatud 1. veebruaril 2010 .
  2. Juri Kuuskemaa: roheline terror
  3. http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kuuskemaa
  4. https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html
  5. Prantsuse aumarkidega autasustatud eestimaalased
  6. " Kes? Mis? Kus? " 2008, lk. 110
  7. Valisriikide teenetemargid
  8. "Kui mina olin veel vaikene mees" . Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007 . Vaadatud 1. veebruaril 2010 .
  9. Karjuv ebaoiglus! Arimees jattis 65 klienti rahast ilma, aga voib nuud hoopis ise riigilt kahjutasu kusida . Eesti Ekspress, 10. aprill 2019

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]