Jons Jacob Berzelius ( 20. august 1779 Vaversunda , Ostergotland ? 7. august 1848 Stockholm ) oli rootsi keemik ja mineraloog , keemiliste elementide sumbolite autor ning tseeriumi , seleeni ja tooriumi avastaja. Parun.

Nii ta ise kui ka tema kaasaegsed eelistasid kasutada uhe eesnimega nimekuju ? Jacob Berzelius.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jons Jakob Berzelius sundis Louna-Rootsis Ostergotlandi maakonnas kirikuopetaja peres. Isa suri, kui poiss oli nelja-aastane. Veel 1787 . aastal elas ta Vaversundas . Berzelius oli kaheksa-aastane, kui ta ema suri. Onu aitas poisi Linkopingi toomkooli . Seal sai tema opetajaks Clas Fredrik Hornstedt , keda Berzelius tunnustas ja kes aratas temas huvi loodusteaduste vastu. ^[1]

1801 . aastal lopetas Berzelius Uppsala ulikooli arsti erialal .

Ta tootas 30 aastat Stockholmi Meditsiiniinstituudis ja selle eelkaijas Stockholmi Kirurgiakoolis oppejouna, aastail 1807 ? 1810 kirurgia professorina ning 1810. aastast (kui moodustati Karolinska Instituut ) keemia - ja farmaatsiaprofessorina . Tema kuueosaline keemiaopik "Larobok i kemien" ( 1808 ? 1830 ) tolgiti paljudesse keeltesse ja see mojutas keemia arengut kogu 19. sajandi jooksul.

1832 . aastal puhendus ta uurimistoole ja opikute kirjutamisele. Viiekoiteline keemiaopik ilmus aastail 1843 ?1848. Tema teadustoode koguarv on ligi 250.

1835 . aastal abiellus 56-aastane Berzelius 24-aastase Johanna Elizabeth (Betty) Poppiusega ( 1811 ? 1884 ).

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

1808. aastal avastas Berzelius lihastes piimhappe ning 1812 . aastal kaseiini ja fibriini .

1807.? 1818 . aastal maaras ta koigi 49 tollal tuntud keemilise elemendi aatommassi ja avaldas 1828 . aastal elementide suhteliste aatommasside tabeli, milles oli uhikuks voetud hapnik aatommassiga 100. Ta avastas, et koigi elementide aatommass ei ole taisarvuline, ja lukkas sellega umber Prouti hupoteesi , et koik elemendid koosnevad vesinikust .

Berzelius toi 1814 . aastal keemiasse elementide kaasaegsed sumbolid ja uhendite valemid ( 1817 ?1830). Ta maaras elementidele tanapaevalgi kasutatavad tahised: hapnikule O, rauale Fe jne. Samuti hakkas ta molekuli koostises olevat mitut uhe elemendi aatomit markima numbriga, naiteks H ₂ O. Erinevus tanapaevasest kirjapildist seisnes vaid selles, et Berzelius tarvitas allindeksite asemel ulaindekseid.

Berzelius parandas valesti maaratud koostisega liitainete valemeid. Ta avastas tseeriumi ( 1803 ), puhta metalli molubdeeni , seleeni (1817) ja tooriumi (1828). 1824 . aastal sai Berzelius esimesena puhast rani ning tema opilased avastasid tema laboratooriumis liitiumi ja vanaadiumi . ^[2] 1824. aastal komplekteeris ta esimesena tsirkooniumi lihtainena. ^[3] Ta toestas katseliselt John Daltoni aatomiteooria ning aine koostise pusivuse seaduse : anorgaanilised keemilised uhendid koosnevad aatomitest alati kindlas vahekorras. Selle seaduse kehtivuses on tosi kull ka erandeid (nn bertolliidid).

Ta on terminite " allotroopia ", " halogeen ", " isomeer " ja " katalusaator " autor.

Berzelius hakkas esimesena keemilistes katsetes filterpaberit kasutama. Tema katsed elektroluusi vallas panid aluse elektrokeemiale . ^[4] 1838 . aastal avastas ta proteiinid .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1809 ? valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1920 ? valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
• 1820 ? valiti Ameerika Filosoofiaseltsi valisliikmeks
• 1822 ? valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia valisliikmeks
• 1827 ? valiti Tartu Ulikooli audoktoriks
• 1837 ? valiti Rootsi Akadeemia liikmeks

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jakob Berzeliuse jargi on nimetatud Kuu kraater Berzelius . ^[5]

Tema jargi on nimetatud ka seleenimineraal bertselianiit ( vaskseleniid ). ^[6]

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1837 ? "Lehrbuch der Chemie" ("Keemia opperaamat"). Tolkija Friedrich Wohler . 6. koide, 3. trukk, Arnoldischen Buchhandlung , Leipzig
• 1839 ? "Lehrbuch der Chemie" ("Keemia opperaamat"). Tolkija Friedrich Wohler. 8. koide, 4. trukk, Arnoldischen Buchhandlung, Leipzig

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• AstroLink Planetenkunde. Veebiversioon (vaadatud 8.05.2013)
• J.J.Berzelius, 1814. Tolkija John Black. An attempt to establish a pure scientific system of mineralogy, by the application of the electro-chemical theory and the chemical proportions. , London, 1814, Veebiversioon (vaadatud 8.05.2013)
• Hergi Karik . Leiutised ja avastused keemias. , 2009 , AS Kirjastus Ilo , ISBN 978-9949-17-017-3 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jons Jakob Berzelius

• Online works Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013) Projekt Runeberg Ladina
• Jons Jakob Berzelius . "Lehrbuch der Chemie". Tolkija Freidrich Wohler , Dritte verbesserte Original-Auflaufe. Mit konigl.sachsischem Privlegioni, Sechster Band, Dresden und Leipzig, Arnoldischen Buchhandlung, 1837 , Veebiversioon (vaadatud 8.05.2013)
• Jons Jakob Berzelius. "Lehrbuch der Chemie". Vierte verbesserte Original-Auflaufe. Mit konigl.sachsischem Privlegioni, Achter Band, Dresden und Leipzig, Arnoldischen Buchhandlung, 1839 , Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
• Georg W. A. Kahlbaum . Tolkijad Francis V. Darbishire , Nevil Vincent Sidgwick . "The Letters of Jons Jacob Berzelius and Christian Freidrich Schonbein". Williams and Norgate , 1900 , Veebiversioon (vaadatud 8.05.2013)
• Jons Jakob Berzelius, Justus Wilhelm Johannes Carriere , Justus Liebig , Friedrich Wohler. "Berzelius und Liebig Ihre Briefe von 1831-1845 erlautenden Einschaltungen aus gleichzeitigen Briefen von Liebig und Wohler sowie wissenschaftlicher nachweisen". Munchen und Leipzig, Verlag von J.F.Lehmann , 1893 , Veebiversioon (vaadatud 8.05.2013)