Jouluvana
ehk
joulumees
ehk
joulutaat
on tegelaskuju uuemast
joulukombestikust
, joulukinkide tooja. Koige sagedamini kujutatakse jouluvana kohuka heatahtliku vanamehena, kellel on suur valge habe ja seljas punane mantel ning kaasas kott kinkidega. Uuemas rahvusvahelises traditsioonis kujutatakse jouluvana sageli liikumas lendava saaniga, mida veavad
pohjapodrad
. Kingid poetab ta majadesse korstna kaudu. Eesti kombestikus jouluvana (st jouluvanaks kostumeeritud isik) tavaliselt kulastab kodusid ning soovib, et talle kingi eest
joulusalmi
loetaks voi muul viisil esinetaks. Sonakuulmatute jaoks voib jouluvana voo vahel kanda vitsakimpu.
Jouluvana kodu oeldakse asuvat
pohjanabal
.
[
viide?
]
Soome
Lapi
Savukoski
Korvatunturil
on jouluvana kodu ja
Rovaniemis
on teemapark, mis on rahvusvaheliselt populaarne turismiatraktsioon. See pole ainus selletaoline, naiteks
Valgevene
jouluvana elab
Kamieniuki
kula lahistel
Białowie?a
laanes.
Ka oeldakse, et jouluvanal aitavad tood teha pakapikud. Kes omakorda kaivad kuni jouludeni salaja laste juures ja toovad oositi sussi sisse midagi.
Jouluvana traditsioon on saanud alguse legendidest puha
Nikolause
kohta; sealt ka jouluvana Ameerikas levinud ingliskeelne nimi
Santa Claus
.
Puha Nikolaus elas
Myra
linnas
Vaike-Aasias
. Linnas elanud ka kaupmees, kellel olnud kolm tutart. Kaupmees laostus, ega saanud tutardele kaasavara anda. Seetottu ei saanud tudrukuid mehele panna ja isal ei jaanud muud ule, kui leppida kokku, et tudrukud lobumajale muua. Kui Nikolaus seda aga kuulis, hakkas tal tudrukutest hale ning vottis kukru kuldrahaga ja viskas selle oo varjus labi akna naabermajja. Naabrimees tanas jumalat ja sai tutred ausalt mehele panna. Teises legendis jutustatakse, et kord, kui Myra linnas valitses nalg, seisid sadamas viljalastis laevad. Nikolaus veenis meremehi jatma igasse laeva vaid sada kulimittu vilja, ulejaanu aga vaestele jagama. Ta kinnitas, et kaalumisel puudujaaki ei margata. Meremehed tegidki nonda ja ei kahetsenud tehtut.
Aastaid hiljem valis Myra linn Nikolause oma
piiskopiks
. Ka korge aukandjana hoolitses ta vaeste eest ja jagas lastele kingitusi, jouluool aga jattis kingid kotiga ukse taha trepile. Parast surma kuulutati Nikolaus
puhakuks
, ning tema surmapaeva 6. detsembrit hakati tahistama
nigulapaevana
.
Algselt toigi piiskopimantlisse riietatud puha Nikolaus kingitusi pigem nigulapaeva paiku. Hiljem nihkus traditsioon jouluoole ning kingituste toojaks sai Joululaps (
Kristuslaps
).
18. sajandist
levis Euroopas ja Pohja-Ameerikas jouluvana traditsioon ligikaudu tanapaevasel kujul. Ingliskeelses maailmas aitas jouluvanatraditsiooni juurutada 1823. aastal ilmunud anonuumse autori luuletus "A Visit From St. Nicholas", mida tanapaeval tuntakse pealkirjaga "The Night Before Christmas". Saksamaal aitas jouluvana populaarsusele kaasa
Heinrich Hoffmanni
1835
. aastal kirjutatud lauluke "Homme tuleb joulumees".
19. sajandil
kujunes uldiselt valja ka jouluvana valine kuju ? valge habe, punane teravatipuline tutiga muts, punane kuub valgest karusnahast krae ja katistega. Selle polistamisele aitasid kaasa
Coca-Cola
reklaamid 1930. aastatel. Kunstnikud, kelle looming on kaasa aidanud jouluvana visuaalse kuvandi kujundamisele, olid naiteks
Thomas Nast
,
Haddon Sundblom
ja teised.
Eestis on varem jouluvanaga analoogilist rolli taitnud
joulusokk
. Noukogude voimu ajal juurutati joulude asemel naaride tahistamist ja kodusid kulastas siis
naarivana
.
Venemaal teatakse jouluvana rollis
Pakasetaati
(Дед Мороз).
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Jouluvana
|