Jouluvana

Itaalia luhifilm "Kuidas ahnus rikkus joulud" (1910)

Luhifilm "Santa Claus" (1925)

Jouluvana ehk joulumees ehk joulutaat on tegelaskuju uuemast joulukombestikust , joulukinkide tooja. Koige sagedamini kujutatakse jouluvana kohuka heatahtliku vanamehena, kellel on suur valge habe ja seljas punane mantel ning kaasas kott kinkidega. Uuemas rahvusvahelises traditsioonis kujutatakse jouluvana sageli liikumas lendava saaniga, mida veavad pohjapodrad . Kingid poetab ta majadesse korstna kaudu. Eesti kombestikus jouluvana (st jouluvanaks kostumeeritud isik) tavaliselt kulastab kodusid ning soovib, et talle kingi eest joulusalmi loetaks voi muul viisil esinetaks. Sonakuulmatute jaoks voib jouluvana voo vahel kanda vitsakimpu.

Jouluvana kodu oeldakse asuvat pohjanabal . ^[
viide?
] Soome Lapi Savukoski Korvatunturil on jouluvana kodu ja Rovaniemis on teemapark, mis on rahvusvaheliselt populaarne turismiatraktsioon. See pole ainus selletaoline, naiteks Valgevene jouluvana elab Kamieniuki kula lahistel Białowie?a laanes.

Ka oeldakse, et jouluvanal aitavad tood teha pakapikud. Kes omakorda kaivad kuni jouludeni salaja laste juures ja toovad oositi sussi sisse midagi.

Jouluvana traditsioon on saanud alguse legendidest puha Nikolause kohta; sealt ka jouluvana Ameerikas levinud ingliskeelne nimi Santa Claus .

Puha Nikolaus elas Myra linnas Vaike-Aasias . Linnas elanud ka kaupmees, kellel olnud kolm tutart. Kaupmees laostus, ega saanud tutardele kaasavara anda. Seetottu ei saanud tudrukuid mehele panna ja isal ei jaanud muud ule, kui leppida kokku, et tudrukud lobumajale muua. Kui Nikolaus seda aga kuulis, hakkas tal tudrukutest hale ning vottis kukru kuldrahaga ja viskas selle oo varjus labi akna naabermajja. Naabrimees tanas jumalat ja sai tutred ausalt mehele panna. Teises legendis jutustatakse, et kord, kui Myra linnas valitses nalg, seisid sadamas viljalastis laevad. Nikolaus veenis meremehi jatma igasse laeva vaid sada kulimittu vilja, ulejaanu aga vaestele jagama. Ta kinnitas, et kaalumisel puudujaaki ei margata. Meremehed tegidki nonda ja ei kahetsenud tehtut.

Aastaid hiljem valis Myra linn Nikolause oma piiskopiks . Ka korge aukandjana hoolitses ta vaeste eest ja jagas lastele kingitusi, jouluool aga jattis kingid kotiga ukse taha trepile. Parast surma kuulutati Nikolaus puhakuks , ning tema surmapaeva 6. detsembrit hakati tahistama nigulapaevana .

Algselt toigi piiskopimantlisse riietatud puha Nikolaus kingitusi pigem nigulapaeva paiku. Hiljem nihkus traditsioon jouluoole ning kingituste toojaks sai Joululaps ( Kristuslaps ). 18. sajandist levis Euroopas ja Pohja-Ameerikas jouluvana traditsioon ligikaudu tanapaevasel kujul. Ingliskeelses maailmas aitas jouluvanatraditsiooni juurutada 1823. aastal ilmunud anonuumse autori luuletus "A Visit From St. Nicholas", mida tanapaeval tuntakse pealkirjaga "The Night Before Christmas". Saksamaal aitas jouluvana populaarsusele kaasa Heinrich Hoffmanni 1835 . aastal kirjutatud lauluke "Homme tuleb joulumees".

19. sajandil kujunes uldiselt valja ka jouluvana valine kuju ? valge habe, punane teravatipuline tutiga muts, punane kuub valgest karusnahast krae ja katistega. Selle polistamisele aitasid kaasa Coca-Cola reklaamid 1930. aastatel. Kunstnikud, kelle looming on kaasa aidanud jouluvana visuaalse kuvandi kujundamisele, olid naiteks Thomas Nast , Haddon Sundblom ja teised.

Eestis on varem jouluvanaga analoogilist rolli taitnud joulusokk . Noukogude voimu ajal juurutati joulude asemel naaride tahistamist ja kodusid kulastas siis naarivana .

Venemaal teatakse jouluvana rollis Pakasetaati (Дед Мороз).

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mihhail Lotman. Jouluvana , 25. detsember 2015