See artikkel vajab toimetamist . (September 2014) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele . (August 2020) ( Miks see markus siin on? ) ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Jaapall (kasutatakse ka ingliskeelset nimetust bandy ) on voistkondlik pallimang , mida mangitakse jaavaljakul kahe uiskudel liikuva voistkonna vahel. Molemas voistkonnas on 11 mangijat. Eesmark on palli toimetamine vastasmeeskonna varavasse.

Jaapallil on sarnasusi jalgpalli , jaahoki , maahoki ja saalihokiga . Valjak on umbes sama suur kui jalgpallivaljak ning manguaeg jaguneb kaheks 45-minutiseks poolajaks. Mang toimub jaal ning mangijad kasutavad jaapallikeppe ja vaikest palli.

Erandkorras, kui ilm on vaga kulm voi sajab lund, voib manguaja luhendada kaheks 30-minutiseks poolajaks.

Reeglid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sinine: 10-minutine karistus, punane: valjakult eemaldamine

Rahvusvahelistes jaapallireeglites on 18 paragrahvi. Moningatele gruppidele ? naiteks noortele, seenioridele voi naistele ? on lubatud teha erandeid. ^{[1] [2]}

Mangijad ja meeskond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meeskond koosneb kuni 11 mangijast, kellest uks peab olema varavavaht. Vahem kui 8 mangijaga meeskonnal ei lubata mangu alustada.

Mangu ajal tehtavate vahetuste arv ei ole piiratud ning vahetustest ei pea kohtunikule marku andma. Kui sissevahetatav mangija astub jaale enne valjavahetatava mangija jaalt lahkumist, toob see kaasa viieminutilise karistuse.

Varavavaht [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varavavaht on ainuke mangija, kellel on lubatud puutuda palli katega, aga ainult varava ees asuvas penaltialas . Varavavahil pole jaapallikeppi.

Varustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaapalluri pohivarustuses on jaapalliuisud, jaapallikepp, kiiver, suukaitse ja varavavahil naokaitse. Muude kaitsmete hulka kuuluvad ka polve-, kuunarnuki- ja kaelakaitsmed.

Kahe meeskonna vormid peavad olema lihtsalt eristatavad. Uisud ja kepid peavad olema mangus kasutatavast pallist erinevat varvi.

Jaapallikepp [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaapallikepp valmistatakse puidust voi sellega sarnanevast materjalist. See ei tohi sisaldada metalldetaile ega teravaid osi, sest need voivad kaasmangijaid vigastada. Kepp ei tohi olla palliga sama varvi ( oran? voi roosa ); see ei tohi olla pikem kui 127 cm.

Valjak [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaapallivaljaku suurus jaab vahemikku 4050?7150 ruutmeetrit (45?65 m lai ja 90?110 m pikk). Jaapallivaljak on umbes sama suur kui jalgpallivaljak ja margatavalt suurem kui jaahokivaljak.

Jaapall Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestis on jaapalli mangitud aastast 1912 . ^[3] Alates 1921. aastast toimusid Eesti meistrivoistlused jaapallis . 1920. aastatel tegi esimesed mangud Eesti jaapallikoondis .

Eestis tegutseb Eesti Jaapalliliit . See on Federation of International Bandy ( FIB ) liige alates 2002. aastast. http://www.worldbandy.com/

Eesti Jaapallikoondis osaleb taas maailmameistrivoistlustel ( WCS Bandy ) 2003. aastast.

Info leitav internetist marksonaga "estbandy"

* Jaapalli info EESTI JAAPALLILIIT (et) ESTONIAN BANDY ASSOCIATION (en) FB https://www.facebook.com/estbandy/ e-post: estbandy@gmail.com

Eesti jaapallureid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Evald Tipner (1906?1947)
• Heinrich Paal (1895?1942)
• Harald Kaarmann (1901?1942)

Jaapall maailmas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvusvahelisel Jaapalliliidul (FIB) on 27 liikmesriiki. ^[4]

Maailmameistrivoistlused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed meeste jaapalli maailmameistrivoistlused toimusid 1957. aastal. Alates 1961. aastast hakkasid need toimuma ule aasta ja 2003. aastast igal aastal. Koige rohkem on osalenud 17 maad (2014).

2004. aastal tuli maailmameistriks Soome. Koik ulejaanud voistlused on voitnud kas Noukogude Liit, Venemaa voi Rootsi.

Esimeseks naiste jaapalli maailmameistriks tuli 2004. aastal Rootsi.

NB! Bandy World Championship

* JAAPALL EESTI MEHED

1) 2003 Bandy World Championship (Arhangelsk) = Eesti 8 koht MM (B div. 3 koht 4-st, medal III pronks);

2) 2004 Bandy World Championship (Budapest) = Eesti 10 kohta MM (B div. 5 koht 6-st);

3) 2005 Bandy World Championship (Kazan) = Eesti 11 koht MM (B div. 5 koht 5-st);

4) 2006 Bandy World Championship (Stockholm) = Eesti 12 koht MM (B div. 6 koht 6-st);

5) 2007 Bandy World Championship (Kemerovo) = Eesti 12 koht MM (B div. 6 koht 6-st);

6) 2008 Bandy World Championship (Moskva) = Eesti 10 koht MM (B div. 4 koht 7-st);

7) 2009 Bandy World Championship (Vasteras) = Eesti 9 koht MM (B div. 3 koht 7-st, medal III pronks );

*) 2010 Bandy World Championship (Moskva) = Eesti ei osalenud MM;

*) 2011 Bandy World Championship (Kazan) = Eesti ei osalenud MM;

8) 2012 Bandy World Championship (Almato) = Eesti 12 koht MM (C div. 1 koht 3-st, medal I kuld);

9) 2013 Bandy World Championship (Vetlanda) = Eesti 11 koht MM (B div. 5 koht 8-st);

10) 2014 Bandy World Championship (Irkutsk) = Eesti 10 koht MM ( B div. 2 koht 9-st, medal II hobe );

11) 2015 Bandy World Championship (Habarovsk) = Eesti 10 koht MM ( B div. 2 koht 9-st, medal II hobe );

12) 2016 Bandy World Championship (Uljanovsk) = Eesti 18 koht MM (B div. 10 koht 10-st, DSQ);

13) 2017 Bandy World Championship (Trollhattan) = Eesti 14 koht MM (B div. 6 koht 10-st);

14) 2018 Bandy World Championship (Harbin) = Eesti 11 koht MM (B div. 3 koht 8-st, medal III pronks);

15) 2019 Bandy World Championship (Vanersborg) = Eesti 9 koht MM ( B div. 1 koht 12-st, medal I kuld );

16) 2020 Bandy World Championship (Irkutsk) = Eesti ? koht MM (A div. ? koht 8-st). Edasi lukatud, Covid.

* JAAPALL EESTI NAISED

Women's Bandy World Championship = Eesti koondis osalenud 2018, 2020, 2022 WCS ja koik korrad 7 koht MM

1) 2018 Bandy World Championship (Chengde Mountain Resort, CHN) = Eesti 7 koht MM;

2) 2020 Bandy World Championship (Oslo, NOR) = Eesti 7 koht MM;

3) 2022 Bandy World Championship (Aby, Vaxjo, SWE) = Eesti 7 koht MM (B grupp, medal III pronks ).

Olumpiamangud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaapall oli olumpiamangudel demonstratsioonispordialana kavas 1952. aasta taliolumpiamanguddel . Naidisturniirist vottis osa kolm riiki: Norra, Rootsi ja Soome.

2010. aastal teatati, et jaapall on kavas 2014. aasta taliolumpiamangudel Sot?is. Seda aga ei juhtunud.

Eesti Jaapalliliit eemaldati EOK liikme staatusest 2013. aastal ^{[ viide? ]} , kartes (?) liigseid kulusid vms ning ei ole siiani liikmeks tagasi voetud, kuigi Rootsi ja Soome alaliidud toetasid. ^{[ viide? ]}

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lembit Koik , Endel Press , Elmar Saar , Karl-Rudolf Sillak , Toivo Tukk . "Jaapall. Jaahoki. Minevikust tanapaevani". Koostaja Endel Press. Eesti Raamat . Tallinn 1977. 312 lk

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaapall

• Rahvusvaheline Jaapalliliit (FIB) Federation of International Bandy