Artiklis ei ole piisavalt viiteid . Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Ivan Ignatjevit? Jakubovski (vene Иван Игнатьевич Якубовский ; 7. jaanuar 1912 ? 30. november 1976 Moskva ) oli NSV Liidu sojavaelane, Noukogude Liidu marssal .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ivan Jakubovski sundis Venemaa Keisririigis Magiljovi kubermangus , Zaitsevo kulas (nuudisajal asub piirkond Valgevene Vabariigis Magiljovi oblastis Gorki rajoonis ) talupoegade perekonnas. ^{[ viide? ]}

1932. aastal astus ta Punaarmeesse sundajateenistusse ning 1934. aastal lopetas M. I. Kalinini nimelise Valgevene Uhendatud Sojakooli, seejarel suunati ta valjaoppe ruhmaulemaks 27. Omski laskurdiviisi. ^{[ viide? ]}

1935. aastal lopetas Leningradis tankivagede erialakursused. Teenis monda aega Valgevene sojavaeringkonnas tankiroodu komandorina ning tankipataljoni staabiulemana. ^{[ viide? ]}

Teises maailmasojas vottis osa NSV Liidu sojalisest konfliktist Poola vastu , olles tankiroodu komandor. Osales ka Noukogude Liidu Soome vastu suunatud sojast 1939?1940. ^{[ viide? ]}

1941. aasta juunis puhkenud sojas NSV Liidu ja Saksamaa vahel oli Jakubovski tankiroodu komandor Laanerindel 26. tankidiviisis 20. mehhaniseeritud korpuses, vottes osa kaitselahingutest Valgevenes. Juulist 1941 oli monda aega 20. mehhaniseeritud korpuse 51. tankipolgu komandoriks ning voitles Magiljovi lahistel ning seejarel kuni septembrini 1941 tankipolgu komandor 3. armees , misjarel arvati kuni sama aasta detsembri lopuni reservi. ^{[ viide? ]}

Jaanuarist 1942 oli 91. tankibrigaadi ulema asetaitja ning martsist tousis sama uksuse komandoriks. Uksusel tuli voidelda nii Donbassis kui ka Stalingradis . ^{[ viide? ]}

1943. aasta martsis parast voitu Stalingradi all viidi uksus ule 3. kaardivae tankiarmee koosseisu Keskrindele . Voideldi nii Vorone?i , Brjanski , Kurski all , osaleti ka Dnepri forsseerimisel ning Kiievi ja Fastivi vallutamisel. ^{[ viide? ]}

1944. aasta juunis maarati Jakubovski 6. kaardivae tankikorpuse 3. tankiarmee ulema asetaitjaks. Vottis osa lahingutes Lvovi all ning voitles ka Visla-Odra jogede lahistel. Aprillist 1945 oli ta 7. kaardivae tankikorpuse komandori asetaitja ning vottis osa Berliini ja Praha vallutamisest . ^{[ viide? ]}

Soja jooksul sai Jakubovski mitu korda haavata. ^{[ viide? ]}

Parast soja loppu 1945. aastal jatkas Jakubovski teenistust Leningradi sojavaeringkonna ulemana. 1948. aastal lopetas ta K. E. Voro?ilovi nimelise Korgema Sojalise Akadeemia , misjarel tootas erinevatel ametikohtadel armees: martsist 1948 tankidiviisi ulem Valgevene sojavaeringkonnas , aprillist 1952 Karpaatia sojavaeringkonna tankivagede ja soomusjoudude ulem, juulist 1957 Saksamaal asuva Noukogude vaegrupi ulemjuhataja esimene asetaitja, aprillist 1960 sama uksuse ulemjuhataja. ^{[ viide? ]}

4. juunil 1961 puhkes Berliinis mass ning sama aasta augustis taandati Jakubovski Saksamaal asuva Noukogude vaegrupi ulemjuhataja ametikohalt esimeseks asetaitjaks, ulemjuhatajaks maarati marssal Ivan Konev . Parast konflikti lahendamist maarati Jakubovski 1962. aasta aprillis taas vaegrupi ulemjuhatajaks. ^{[ viide? ]}

Jaanuaris 1965 nimetati ta Kiievi sojavaeringkonna ulemaks, aprillist 1967 NSV Liidu kaitseministri esimeseks asetaitjaks ning juulist 1967 sai temast Varssavi Lepingu Organisatsiooni relvajoudude ulemjuhataja. ^{[ viide? ]}

Ivan Jakubovski oli kommunistliku partei liige 1937. aastast, NLKP Keskkomitee liige 1961. aastast ning NSV Liidu Ulemnoukogu saadik aastatel 1962?1976. ^[1]

Auastmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• polkovnik , 30. november 1942
• tankivagede kindralmajor , 20. aprill 1945
• tankivagede kindralleitnant , 3. august 1953
• kindralpolkovnik , 18. veebruar 1958
• armeekindral , 27. aprill 1962
• Noukogude Liidu marssal , 12. aprill 1967 ^[1]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• kahekordne Noukogude Liidu kangelane (10. jaanuar 1944, 23. september 1944)
• Lenini orden , neljakordne kavaler (10. jaanuar 1944, 6. jaanuar 1962, 22. veebruar 1968, 6. jaanuar 1972)
• Punalipu orden , neljakordne kavaler (21. juuli 1942, 14. veebruar 1943, 30. august 1944, 21. august 1953)
• Suvorovi orden , kahekordne kavaler 2. jark (6. aprill 1945, 31. mai 1945)
• Isamaasoja orden , 1. klass (21. august 1943)
• Punatahe orden (6. november 1947)
• NSV Liidu Relvajoudude ja Kodumaa Teenimise orden , 3. jark (30. aprill 1975)
• medal Vladimir Iljit? Lenini 100. sunniaastapaeva tahistamiseks"
• medal "Moskva kaitsmise eest"
• medal "Stalingradi kaitsmise eest"
• medal "Voidu eest Saksamaa ule Suures Isamaasojas 1941?1945"
• juubelimedal "20 aastat voidust Suures Isamaasojas 1941?1945"
• juubelimedal "30 aastat voidust Suures Isamaasojas 1941?1945"
• medal "Berliini vallutamise eest"
• medal "Praha vabastamise eest"
• medal "NSV Liidu relvajoudude veteran"
• juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajoude"
• juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajoude"
• juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajoude"

Valismaised [ muuda | muuda lahteteksti ]

• T?ehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi kangelane (28. aprill 1970)
• Klement Gottwaldi orden (T?ehhoslovakkia)
• Karl Marxi orden (Ida-Saksamaa, 1970)
• Grunwaldi rist , 1. klass (Poola)

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]