Itaalia soda
(1536?1538) oli uks 15.?16. sajandi
Itaalia sodadest
. Sojas olid vastamisi
Karl V
ning
Francois I
ja
Otomani impeerium
.
Sojategevus algas parast viimase
Milano hertsogi
Francesco Maria Sforza
surma
1535
. aastal. Karl V, kelle poeg
Felipe
paris hertsogkonna, kuulutas
Lombardia
viivitamata Hispaania trooni valduseks. Vastuseks esitas Francois noude
Milano
ja Savoia suhtes, tungis Itaaliasse, vallutas Torino, kuid ebaonnestus Milano vallutamisel. Selle peale tungis Karl
Provence
’i, joudis valja
Aix-en-Provence
’ini, ent tombus seejarel tagasi Hispaaniasse, selle asemel et runnata tugevalt kindlustatud
Avignoni
. Parimuse jargi olevat Prantsuse vaed jatnud ulekupsenud puuviljad meelega puudele, puudes sedasi pohjustada Karli vagedele dusenteeriat.
Jean de La Foret' diplomaatiliste joupingutuste toel oli Prantsusmaal onnestunud
1536
. aastal kindlustada liitu Otomani impeeriumiga.
1536
. aasta lopuks oli Prantsuse-Turgi laevastik paigutatud
Marseille
alla ja ahvardas
Genovat
.
1537
. aastal korraldas Barbarossa runderetki Itaalia rannikule ja vottis piiramisrongasse
Korfu saare
, prantslastel polnud sellest aga suurt abi.
Olukorras, kus Karl V oli lahinguvaljal edutu ning oli jaanud veel ka prantslaste ja Otomanide haardesse, solmisid kuningad Francois I ja Karl V
1538
. aasta
18. juunil
viimaks "10-aastase"
Nice'i rahu
. Rahuga lopetati soda, jaeti Torino prantslastele, olulisi muudatusi Itaalia kaardil sellega ei kaasnenud. Nice'i rahu oli markimisvaarne selle poolest, et Karl ja Francois polnud nous istuma koos samas ruumis, selline oli nende vihavaen. Labiraakimisi viis labi paavst
Paulus III
, kes puudis ruumist ruumi kondides saavutada kokkulepet.
Nice'i rahule jargnes paavst Paulus III pealekaimisel 1538. aasta 14?15. juulil
Aigues-Mortes
'is aset leidnud kohtumine Francois I ja Karl V vahel (tuntakse ka Aigues-Mortes'i rahuna), kus pooled kinnitasid Nice'i rahuga saavutatud lepitust. Samas solmisid kaks katoliiklasest suveraani liidu protestantide vastu.
Rahu pidi kull kestma kumme aastat, tegelikult oli aga rahuaeg marksa luhem. Monest lepinguga voetud kohustusest lahti oelnud Karl V (kes andis muuhulgas
1540
. aastal
Milano
oma pojale
Felipele
) paastis
1542
. aastal valla jarjekordse
Itaalia soja
.
Karl V joupingutused Osmanite vastu ei kandnud vilja, 1538. aasta 28. septembri
Preveza merelahingus
sai tema laevastik Osmanite riigi laevastikult luua.