Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele . (August 2022) ( Miks see markus siin on? ) ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . (August 2022) Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Itaalia Kommunistlik Partei ( Partito Comunista Italiano, PCI ) oli Itaalias aastatel 1921?1991 tegutsenud kommunistlik partei. Kulma soja ajal oli partei laanemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei Kristlike Demokraatide jarel.

Partei asutati Livornos 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all Partito Comunista d'Italia (PCdI). Partei asutajateks oli Antonio Gramsci , Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga.

Peale Benito Mussolini voimuletulekut partei tegevus moistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal Ustica saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sober ja heidetigi 1927. aastal fa?ismi pooldavate vaatete tottu parteist valja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti oelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945.

1927. aastal valiti partei peasekretariks Palmiro Togliatti . 1930. aastal heideti Bordiga trotskismis suudistatuna Kominternist valja. 1943. aastal, kui Jossif Stalin saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nuud PCI. Peale Mussolini re?iimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 noustus parteijuht Togliatti tegema koostood kuningas Vittorio Emanuele III ja peaminister Pietro Badoglioga . Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisaniruhmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest.

1946. aasta institutsioonilisel referendumil toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% haali kristlike demokraatide ja sotsialistide jarel.

Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest valja, kuna Ameerika Uhendriikide riigisekretar George Marshall oli seadnud Marshalli plaanis osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam uheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti valist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel ? peamiselt Emilia Romagna , Toscana ja Umbria maakonnas ning ka linnades. Lisaks veenis partei FIATi ehitama Noukogude Liitu uue AvtoVAZ autotehase.

Peale Ungari ulestousu 1956. aastal tekkis parteis lohe. Togliatti ja Giorgio Napolitano pidasid Ungari ulestousnuid kontrevolutsionaarideks, kuid kommunistide ametiuhingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetottu parteist.

Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu Jaltas puhkamas. Uueks parteisekretariks sai Luigi Longo . 1968. aastal aga elas Longo ule insuldi ja 1969. aastast taitis tema kohuseid suuresti asesekretar Enrico Berlinguer . 16. martsil 1972 astus Longo peasekretari kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer.

1970. aastatel hakkasid partei suhted NLKPga jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast "ametlikku" joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d "ekskommunikeerimast" ja utles Leonid Bre?nevile otse, et Varssavi pakti sissetung T?ehhoslovakkiasse , mida ta kutsus "Praha tragoodiaks", tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes kusimustes, nagu rahvuslik suveraansus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lahenedes eurokommunismile ja Sotsialistlikule Internatsionaalile koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega.

Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku haaltest ? kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostood sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale Salvador Allende valitsuse kukutamist T?iilis , millest Berlinguer oli jarelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma moodukamate joududeta. Berlinguer ja peaminister Aldo Moro saavutasidki nn. "ajaloolise kokkuleppe" (Compromesso storico) ning partei avaldas valist toetust Giulio Andreotti valitsusele. Kuid Moro roovimine ja morv Punaste Brigaadide poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lopu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid voi parteile lahedasi ametiuhingujuhte. Kui partei palus Noukogude Liidul avaldada survet T?ehhoslovakkia kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lopetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud voi ei tahtnudki seda teha. See ja NSVL sissetung Afganistani 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai partei kolmandiku haaltest.

11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretariks Alessandro Natta , kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal Firenzes toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretariks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tottu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike re?iimide langust Ida-Euroopas ja Berliini muuri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on labi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nahtust kutsuti "Bologna poordepunktiks" ( Svolta della Bolognina ). 31. jaanuaril 1991 Riminis toimunud partei viimasel, 20. kongressil voetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lopetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust Demokraatlik Vasakpartei ( Partito Democratico della Sinistra ) Ochetto ja Massimo D'Alema juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas Partito della Rifondazione Comunista (Kommunismi Taasloomise Partei).

Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias ? Emilia Romagna , Toscana , Umbria ja Marche maakonnas, aga ka Pohja-Itaalia toostuslinnades. Linnadest oli partei meisternaidiseks Bologna , kus olid alates 1945. aastast voimul kommunistide valitsused, ka peale partei tegevuse loppu pusis linnas Demokraatliku Vasakpartei valitsus kuni 1999. aastani, mis viisid linnas labi suuri reforme. 1946?1956 ehitati Bolognas kommunistliku linnavalitsuse poolt 31 uut lasteaeda, 896 korterit ja 9 kooli, parandati ka transpordi, tervishoiu ja haridustingimusi.