|
See artikkel raagib uldmoistest; eesnime kohta vaata artiklit
Ingel (eesnimi)
|
"
Haavatud ingel
",
Hugo Simberg
, 1903
"Inglite laul".
William Bouguereau
. 1881.
Getty muuseum
Ingel on tanapaeval uks tuupilisi
jouluehteid
, mis tihti asetatakse
joulukuuse
tippu
Ingel
on
Jumalat
voi jumalaid teeniv
vaim
mitmes
religioonis
, pohiliselt
judaismis
ja sellest arenenud
monoteismides
nagu
kristlus
,
islam
ja
mormoonlus
.
Nende nimetus tuleneb
ladinakeelsest
sonast
angelus
, mis tuleneb omakorda
kreekakeelsest
sonast ?γγελο? (
angelos
) 'sonumitooja, saadik' (kirjutatuna "gg" haaldatakse kreeka keeles nagu "ng").
Heebrea keeles
on lahim sona ingli kohta
מלאך
[mal'ach], mis tahendab samuti sonumitoojat.
Tanapaevases traditsioonis tuntud inglid parinevad
Vanast Testamendist
, kuhu nad joudsid ilmselt
Mesopotaamia mutoloogia
eeskujul. VT vanemais kihistustes on inglid jumala kaskjalad, kes liiguvad maa ja taeva vahet redeli abil. Uuemates VT tekstides on neil aga juba tiivad, nad tegutsevad valvurite, jumala viha ja soosingu edastajate ning
Uues Testamendis
ka inimeste kaitsjatena.
Ingellik personifikatsioon omistati juba
vanarooma mutoloogiast
tuntud voidujumalannale
Victoriale
, kes mahitas
Rooma
sojakaikudel
surma
.
Alates 2.-4. sajandist kujutati kristlikke ingleid noormeestena.
Renessansist
alates kujutatakse ingleid ka naistena. Nuudisajal samastatakse ingleid sageli
putode
ehk amoritega, kes on renessansiajal moodi lainud paksud tiivulised lapsed.
Tanapaeval on inglimutoloogia levinud ka mones mittekristlikus voi kristlusega vaid osaliselt kattuvas
new age
'i harus. Selliste hulka kuulub nt
ingliteraapia
. Levinud on uskumine
kaitseinglitesse
. Tihti seostatakse ingleid
jouludega
, neid mainivad mitmed kristlikud
joululaulud
ning
joulupuu
kaunistuseks kasutatakse inglikujulisi ehteid.
Piiblis on nimepidi nimetatud vaid kaht peainglit: Miikaeli ja Gabrieli. Seitsme peaingli taielik loend parineb 5. sajandist.
Peainglid:
 |
Vikisonastiku artikkel:
ingel
|
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Ingel
|
