See artikkel ootab keeletoimetamist . (Juuli 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

‘Abd ar-Ra?man ibn Khald?n ( araabia keeles ??? ??? ??? ?????? ?? ???? ?? ????? ??????? ? Ab? Zayd ‘Abdu-r-Ra?man ibn Mu?ammad ibn Khald?n Al-?a?ram? , berberi Ben Xeldun ^{[ viide? ]} ; 27. mai 1332 ? 17. marts 1406 ) oli Tuneesiast parit astronoom , majandusteadlane , ajaloolane , jurist , teoloog , matemaatik , strateeg , toitumisteadlane , filosoof , uhiskonnateadlane ja riigimees.

Ibn Khald?ni peetakse mitme sotsiaalteaduse ? demograafia , kultuuriloo , historiograafia , ajaloofilosoofia ja sotsioloogia ? eelkaijaks. Samuti on ta uks moodsa majandusteaduse eelkaijaid koos India opetlase T??nakjaga . Teda peetakse uheks suuremaks araabia ajaloolaseks. Suur osa meie teadmistest berberite ja araablaste ajaloost parineb Ibn Khald?ni kirjutistest.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ibn Khald?ni elu on suhteliselt hasti tuntud, kuna ta kirjutas autobiograafia (??????? ???? ????? ?????? ???? ?????; "Al-ta‘r?f bi Ibn Khald?n wa Ri?latuhu gharb?n wa sharq?n"), milles tsiteerib paljusid dokumente sona-sonalt. Teos raagib siiski vahe opetlase eraelust ja perekonnast, mistottu on monevorra lahtine kusimus, kas Ibn Khald?n oli araabia voi berberi paritolu ^{[ viide? ]} .

Ta sundis Tunises 1332. aastal ( islami kalendri jargi 732. aastal) mojukas Andaluusia korgklassi perekonnas ( Ban? Khald?n ). Ibn Khald?ni suguvosa pidas Andaluusias tahtsaid ameteid, kuid oli sunnitud 13. sajandil , kui Sevilla langes rekonkista eesumber asuma Tuneesiasse. Hafsiidide dunastia valitsuse all pidasid moned ta pereliikmed riigiameteid; Ibn Khald?ni isa ja vanaisa taandusid siiski poliitikast ja astusid mustikute ordusse. Tema vend Yahya ibn Khald?n oli samuti ajaloolane ja kirjutas raamatu Abdalvadiidide dunastiast. Yahya morvas konkurent, kes soovis saada oukonnakroonikuks.

Aastatel 1352?1375 oli Ibn Khald?n mitmel poliitilisel ametikohal mitme valitseja, sealhulgas Maroko sultani juures. Rahutuste ja intriigide tottu jaid tema ametiajad luhikeseks. Ta oli 1365 Granada sultani rahusaadik Kastiilia kuninga Pedro I juures. Samuti oli ta F?si ja Bij?yah ' valitseja teenistuses. Samal ajal uuris ta islami oigust ja ajalugu.

Ajavahemikus 1375?1379 puhendus ta teose " Muqaddimah " kirjutamisele.

Alates 1382 . aastast elas ta mamelukkide voimu all olevas Kairos . Ta opetas seal islami oigust ja pidas mitut kohtunikuametit. Ta pidas 1401 Egiptuse sultani An-N??ir Faraji saadikuna labiraakimisi Timuriga , kui too 1400 . aastast Damaskust piiras.

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema tuntuim teos on " Muqaddimah ", Ibn Khald?ni uldajalookasitluse " Al-kit?bu-l-‘ibar " (" Al-kit?b al-‘ibar ") esimene koide. Ta vaatleb ajalugu sidusast uhiskondlikust, poliitilisest ja majanduslikust vaatepunktist, mitte jumaliku juhtimise vaatekohast. Tugev dunastia viib uhiskonna beduiinielult linnaelule. Tema arusaam arenenud riikide stagnatsioonist ja lagunemisest on aidanud moista vaesuse ja alaarengu pohjusi. Kaasaegne uhiskond ei votnud Ibn Khald?ni ideid omaks, ka ei arendanud neid edasi jargmised sugupolved. Teda hakati islamimaailmas hindama alles uuemal ajal.

Peale maailma ajaloo "Al-kit?bu-l-‘ibar" on Ibn Khald?nilt sailinud vahe raamatuid. Neile ei viita ka tema autobiograafia, mistottu voib arvata, et Ibn Khald?n pidas end eelkoige ajaloolaseks. Teistest allikatest on siiski teada, et ta kirjutas ka muid teoseid, eelkoige Pohja-Aafrikas ja Andaluusias elades. Tema esimene raamat " Lub?bu-l-mu?a??al " (" Lub?b al-mu?a??al ") on kommentaar Fakhr ad-D?n ar-R?z? kasitlusele islami teoloogiast , selle kirjutamise ajal oli Ibn Khald?n 19aastane. Ligikaudu 1373 koostas ta F?si linnas Marokos teose sufismist ("Shif?'u-s-s?'il", " Shif?' as-s?'il "). Granada sultani Mu?ammad V oukonnas ^{[ viide? ]} kirjutas Ibn Khald?n raamatu loogikast ("‘Allaqah li-s-sul??n").

Ibn Khald?ni peateos "Kit?b al-‘ibar" (taisnimega "Kit?b al-‘ibar wa diw?n al-mubtada' wa-l-khabar f? ayy?m al-‘arab wa-l-ajam wa-l-barbar wa-man ‘??arahum min dhaw? as-sul??n al-akbar"; "Raamat toendustest, alguste ja sundmuste kroonika araablaste, parslaste ja berberite ning nende vagevate kaasaegsete paevilt"), pidi algselt olema berberite ajalugu. Kirjutamise kaigus selle maht laienes, holmates kogu uldajaloo ning sisaldades metodoloogiat ja antropoloogiat . Teos jaguneb seitsmeks raamatuks, millest esimest ("Muqaddimah") kasitletakse eraldiseisva teosena. Teine kuni viies raamat raagivad inimkonna ajaloost kuni Ibn Khald?ni ajani. Kuues ja seitsmes raamat kirjeldavad berberi rahvaste ja Magribi ajalugu ning on tanapaeva ajaloolastele vaartuslik allikas, kuna Ibn Khald?n kasutas oma vahetut kogemust berberitega.