한국   대만   중국   일본 
Huumor ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Huumor

Allikas: Vikipeedia
Naeratus voib olla huumorimeele valjenduseks. Maal William Shakespeare tegelasest Falstaffist , kunstnik Eduard von Grutzner

Huumor on vahend, mille eesmark on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust .

Huumor on satiirist , sarkasmist ja groteskist heatahtlikum.

Moiste parineb Vana-Kreekast , kus kasutati huumori-meditsiini, mis pohines arvamusel, et koiki kehavedelikke hoiab tasakaalus vedelik nimega "humor" ( ladina keeles humor 'kehavedelik'), mis kontrollib inimese tervist ja emotsioone .

Inimeste reaktsioon huumorile soltub erinevatest asjaoludest: vanusest, kultuuritaustast, olukorrast, ajast, haridusest jpm. Enamik inimesi on voimelised huumorile reageerima: nad naeravad voi muigavad, kui tajuvad midagi naljakat. Huumori tajumise voimega inimeste kohta oeldakse, et neil on huumorimeel.

Komponendid ja meetodid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Huumori komponendid:

Huumori meetodid:

  • farss ehk tegelikkuse naeruvaaristamine
  • tegelikkusele teise tausta andmine (inglise keeles reframing )
  • huperbool ehk millegi teadlik suurendamine voi uletahtsustamine
  • metafoor ? asja voi sona tahenduse muutmine ja teisega asendamine voi omavahel vahetamine.
  • ajastamine

Koige lihtsam viis inimesi naerma ajada on votta mingi suvaline asi voi isik ja liialdada selle tuntud asja koige olulisemaid tunnuseid absurdi piirini. [1]

Vormid ja liigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Huumoril on mitmeid erivorme ja valjundeid:

Rowan Atkinson dokumentaalfilmis "Funny Business" [2] raagib, et objekt voi isik voib muutuda naljakaks kolmel viisil:

  • ta kaitub ebatavaliselt
  • ta asub ebatavalises kohas
  • ta on vales suuruses

Arthur Berger pakkus 1993. aastal valja huumori tupoloogia , mis jaotab huumori mehhanismid nelja peamisesse kategooriasse:

  • Tegevusel pohinev huumor pohineb peamiselt pildi-, ?esti - ja miimikakeelel ? see on mitteverbaalne. Tegevusel pohineva huumori alla liigituvad naiteks farss, aeglus, kukkumine, apardused, kordused, ja ootamatused. [3]
  • Loogikal pohinev huumor pohineb arutlus-protsessidel, ideedel ja mottemaailmal. Selliseks huumoriks peetakse naiteks pettumusi, ignorantsust, vaaratusi, analoogiaid ja absurdi. [4]
  • Keelel pohinev huumor on kultuurispetsiifiline ja pohineb sonavaral ning keele eriparadel. Keelel pohinevaks huumoriks loetakse homofooniat , registrivahetust, sonamange , liialdusi ja sarkasmi ning irooniat . [3]
  • Identiteedil pohinev huumor on seotud tegelaskujud ja isiksustega, naiteks kuulsustega. Sellise huumori alla liigituvad Bergeri tupoloogias karikatuurid, jaljendused ja stereotuubid . [3]

Huumori teooriad [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Huumoriteooriad

Labi ajaloo on arutletud selle ule, miks huumor olemas on ja mida see inimkonnale annab. Valja on kujunenud kolm peamist teooriat.

Uleolekuteooria [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uleolekuteooria (ingl k: superiority theory ) sai alguse Vana-Kreekas ja domineeris 18. sajandini. Esimesed teoreetikud olid Platon ja Aristoteles , hiljem ka Thomas Hobbes .

Uleolekuteooria kohaselt naeravad inimesed teiste ule, sest teiste apardused tostavad nende endi enesekindlust. Aristoteles vaitis, et me naerame kehvemate voi koledate inimeste ule, sest tunneme roomu neist parem olemisest. [5] Lisaks taheldas ta, et naljad pohinevad ebakolal ja pahatahtlikkusel ? naljad on naljakad, sest need ei lahe kokku meie ootustega, kuid huumori esitajal ja kuulajal on teatud pahatahtlik eesmark. [6]

Thomas Hobbes vaitis, et inimesed on individualistid, kes uksteisega konkureerivad ja sellest roomu tunnevad. [7]

Pingevabastusteooria [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pingevabastusteooria (ingl k: relief theory ) sai alguse 1709. aastal, kui sellest kirjutas Anthony Shaftesbury . [8] Teooria alusel leevendab huumor hirme ja psuuhilist pinget, sest huumor toimib ?hudraulilise reaktsioonina, mille kaigus naer teeb narvisusteemis seda, mida teeb aurukatlas rohuvabastusklapp“ [9] . Peagi hakati huumorit seostama bioloogiaga.

Uhitamatuseteooria [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uhitamatuse- ehk inkongruentsiteooria (ingl k: incongruity theory ) alusel naerad inimesed, sest nad markavad mingit ebakola. Teooria loojaks peetakse Francis Hutchesoni , kes aastal 1725 leidis, et naer on reaktsioon ebakolale. [10] Hiljem arendasid teooriat edasi teised, sealhulgas Immanuel Kant ja Henri Bergson . Teooria alusel tajutakse huumorit hetkel, kui margatakse teatud idee mittevastavust teatud seotud situatsiooni ja objektiga. [11]

Moodsale uhitamatuseteooriale pani aluse ?oti luuletaja James Beattie 18. sajandi teisel poolel, kelle toid tanapaeval kull palju ei loeta, ent mis avaldasid moju labi ajaloo. [12] Beattie muutis teooria universaalsemaks ja rohutas ebakola asemel hoopis “assamblaa?i” ideed.

Huumori moju inimesele [ muuda | muuda lahteteksti ]

Huumoril on vaimsele tervisele positiivne moju. Uuringud on naidanud, et huumor on viis stressist ja arevusest voitu saamiseks ning roomu tundmiseks, sest naermine vahendab vererohku, mis omakorda vallandab hormoonide vabanemise ja maandab arevustunnet. [13] Seetottu mangib huumor olulist rolli depressiooni voi arevushaire all kannatavate inimeste ravil.

Lisaks vaimsele tervisele on huumoril positiivne moju ka fuusilisele tervisele. Naiteks on leitud, et naermine voib tosta immuunsust viirushaiguste vastu. [14]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ M. Eastman/W. Fry, Enjoyment of Laughter (2008) lk. 156
  2. ↑ Rowan Atkinson/David Hinton, Funny Business (tv seriaal), Episood 1, oli eetris 22. novembril 1992, UK, Tiger Television Productions
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Berger, Arthur Asa (2012). An anatomy of humor . New Brunswick, N.J. London: Transaction. Lk 18. ISBN   978-0-7658-0494-5 .
  4. ↑ Berger, Arthur Asa (2012). An anatomy of humor . New Brunswick, N.J. London: Transaction. Lk 17?19. ISBN   978-0-7658-0494-5 .
  5. ↑ Aristotle (1. jaanuar 1968), "Poetics" , Aristotle: Poetics , Oxford University Press , vaadatud 15. detsembril 2023
  6. ↑ Destree, Pierre; Trivigno, Franco V. (2019). Laughter, humor, and comedy in ancient philosophy . New York (N.Y.): Oxford university press. ISBN   978-0-19-046054-9 .
  7. ↑ "Leviathan" , Hobbes: Leviathan , Cambridge University Press, lk 1?2, 28. august 1996 , vaadatud 15. detsembril 2023
  8. ↑ Shaftesbury, Anthony Ashley Cooper, "Sensus communis; an essay on the freedom of wit and humour." , Characteristicks, Vol 1: A letter concerning enthusiasm; Sensus communis, an essay on the freedom of wit and humour; Soliloquy, or advice to an author. , Unknown Publisher, lk 49?135 , vaadatud 15. detsembril 2023
  9. ↑ Morreal, John. "Philosophy of Humor". Encyclopedia of Humor Studies (inglise). California: SAGE Publications.
  10. ↑ Berger, Peter L. (31. detsember 1997). Redeeming Laughter . DE GRUYTER. ISBN   978-3-11-015562-4 .
  11. ↑ Mulder, M.P.; Nijholt, Anton (november 2002). "Humour Research: State of the Art" . Vaadatud 15. detsember 2023 .
  12. ↑ Beattie, James (1776). Essays .
  13. ↑ "How Laughter Benefits Your Heart Health | Henry Ford LiveWell" . web.archive.org . 6. oktoober 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2021 . Vaadatud 15. detsembril 2023 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata ( link )
  14. ↑ Bennett, Mary Payne; Lengacher, Cecile (juuni 2009). "Humor and Laughter May Influence Health IV. Humor and Immune Function" . Evidence-based Complementary and Alternative Medicine : eCAM . 6 (2): 159?164. DOI : 10.1093/ecam/nem149 . ISSN   1741-427X . PMC   2686627 . PMID   18955287 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Huumor&oldid=6583278 "