See artikkel raagib paavstist; vastupaavsti kohta vaata artiklit Honorius II (vastupaavst) .

---

Honorius II
Sunninimi	Lamberto Scannabecchi
Valitsemisaja algus	15. detsember voi 21. detsember 1124
Valitsemisaja lopp	13. veebruar 1130
Eelkaija	Calixtus II
Jareltulija	Innocentius II
Sunnikuupaev	1060  ?
Sunnikoht	Casalfiumanese vald
Surmakuupaev	13. veebruar 1130
Surmakoht	Rooma

Honorius II ( Lamberto Scannabecchi ; ka Lambertus , Lamberto Scannabecchi da Fagagno , Lamberto da Fagnano di Monteveglio ; 1060 ? 13. veebruar 1130 ) oli paavst 1124 ?1130. Ta oli 163. paavst.

Lamberto Scannabecchi sundis 1060. aasta paiku madalat paritolu vanemate peres Fiagnanos (Fagnano), mis kuulub tanapaeval Casalfiumanese valda .

Scannabecchi oppis Imolas ja Pisas ning uhines augustiini regulaarkanoonikutega. Ta sai Bolognas ulemdiakoniks .

Scannabecchi maarati 1099 Lateraani basiilika kanoonikuks ja Santa Prassede kardinaldiakoniks . Ta osales 1106 Guastalla sinodil . Paschalis II maaras ta septembris 1117 Ostia kardinalpiiskopiks ja kardinalide kolleegiumi dekaaniks.

Kardinal Scannabecchi osales 1118 Gelasius II valimistel ja puhitses ta ametisse. Ta laks koos Gelasius II-ga Prantsusmaale , kus osales 1119 Calixtus II valimistel ja 9. veebruaril 1119 viibis tema puhitsemisteenistusel.

Calixtus II saatis Scannabecchi 1119 Saksa-Rooma keisri Heinrich V juurde. Ta viibis oktoobris 1119 Reimsis peetud sinodil , kus paavst ekskommunitseeris Heinrich V. Ta reisis koos Calixtus II-ga 1120 Prantsusmaalt Itaaliasse . Paavst saatis ta 1122 Saksamaale , kus ta osales 23. septembril 1122 Wormsi konkordaadi solmimisel, mille jarel pidas ta Wormsis vabaohumissa .

Kardinal Scannabecchil tekkis tuli Monte Cassino kloostri abti Oderisioga Santa Maria in Pallaria konvendi parast.

Paavstiks saamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II valiti paavstiks Roomas . Salvador Miranda ja " Catholic Encyclopedia " jargi sai ta paavstiks 15. detsembril 1124, kirikuloolase J. N. D. Kelly jargi 21. detsembril 1124. Ta vottis nime Honorius I jargi.

Calixtus II surma jarel soovisid kardinalid toetada esmalt San Stefano al Monte Celio kardinalpreestrit Sassot (Saxo), kuid siis valisid kardinal Gionata (Jonathan) soovitusel ja Pierleoni suguvosa kaasabil 15. voi 16. detsembril ametisse Santa Anastasia kardinalpreestri Teobaldo Boccapecora ( Coelestinus II ).

Kardinalid asusid Boccapecorat San Pancrazio al Laterano kirikus ametisse ennistama, kui Roberto Frangipani tungis teenistusele koos oma meestega, kelle noudel maarasid kardinalid paavstiks Ostia kardinalpiiskopi Lamberto. Ta soostus viis paeva hiljem ametiga, kui kardinalid noustusid taas pidama valimisi. Coelestinus II sai puhkenud kahmluses viga, kuid noustus ametist loobuma. Kantsler Aymery de la Chatre ja Frangipanid pakkusid Rooma prefektile Urbanole ning Pierleoni suguvosale altkaemaksu , et nad tunnustaksid paavstina Honorius II-t.

Suhted Saksamaaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II saatis 1125 Saksamaale legaadiks Gerardo Caccianemici dell'Orso (hilisem paavst Lucius II ) ja tunnustas uue Saksa kuningana Lothar III -t. Ta ekskommunitseeris 1128 Konrad Hohenstaufeni , kes ihaldas Saksa kuninga krooni.

Suhted Briti valitsejatega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II saatis 1125 kardinal Giovanni da Crema legaadina Inglismaale , kes pidi Inglise kuninga Henry I noudel viibima monda aega Normandias . Legaat kohtus Roxburghis ?oti kuninga David I -ga.

Suhted Itaalia valitsejatega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II tunnustas 22. augustil 1128 Sitsiilia krahvi Ruggero II -t (Roger II) Apuulia hertsogina.

Suhted Lahis-Idaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II soovitas 29. mail 1128 Jeruusalemma kuningal Baudouin II -l, et ta annaks oma tutre Melisinda naiseks Anjou krahvile Foulque V -le.

Suhted Normandiaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II ekskommunitseeris 12. aprillil 1125 Normandia valitseja Guillaume Clitoni , kes oli abiellunud kanoonilisele oigusele mittevastavalt.

Suhted Prantsusmaaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II kutsus 1128 Troyes 's kokku sinodi . Ta kinnitas 20. mail 1128 Nantes'i sinodi otsused.

Ta kehtestas 12. aprillil 1125 Anjou krahvkonnale interdikti .

Suhted Taaniga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II saatis Taani kuninga Nielsi soovil Taanisse legaadi .

Suhted Briti piiskoppidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II andis 1125 Yorki peapiiskopkonnale privileege ja Roomat kulastanud peapiiskop Thurstanile palliumi .

Ta maaras Canterbury peapiiskopi William de Corbeil ' paavstlikuks legaadiks Inglismaal ja ?otimaal .

Suhted Itaalia piiskoppidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II ekskommunitseeris 1128 Milano peapiiskopi Anselmo della Pusterla , kes oli Saksa trooninoudleja Konrad Hohenstaufeni krooninud Itaalia kuningaks.

Ta maaras 1126 Pisa piiskopi metropoliidiks .

Ta ordineeris 1129 puha Ubaldo Gubbio piiskopiks.

Munklus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II tunnustas 26. veebruaril voi 27. veebruaril 1126 premonstratensiaani ordut ja 13. jaanuaril 1128 Templiordut .

Ta kinnitas 1126 Lyoni peapiiskopi otsuse, kes oli ekskommunitseerinud Cluny abti Pons de Melgueili .

Aquino krahv Adenolfo taunis Monte Cassino kloostri abti Oderisiot ja kaebas tema peale paavstile. Honorius II kutsus Oderisio Rooma, et selgitada talle esitatud suudistusi. Kuna Oderisio keeldus kolmel korral Rooma minemast, tagandas paavst ta 1125 paastuajal abti ametist ja ekskommunitseeris ta ulestousmispuhade ajal. Seejarel otsis Oderisio paavstiga lepitust ja paavst vabastas ta peatselt kirikuvande alt.

Uued kardinalid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II maaras 27 uut kardinali . Tema ajal said kardinaliks hilisemad paavstid Coelestinus II ja Anastasius IV .

1. Anselmo, San Lorenzo in Lucina kardinalpreester
2. Rodolfo degli Armanni della Staffa
3. Sigizzo Bianchelli
4. Gian Roberto Capizucchi
5. Guido di Castello (Coelestinus II)
6. Bennone de' Cocliti
7. Cosma, Santa Maria in Aquiro kardinaldiakon
8. Errico, Santa Prisca kardinalpreester
9. Pietro dei Garsendi
10. Gerardo, Santi Nereo ed Achilleo kardinalpreester
11. Ugo Geremei
12. Giovanni, Ostia piiskop
13. Gregorio, Santa Balbina kardinalpreester
14. Gregorio, Santa Sabina kardinalpreester
15. Guido, Tivoli piiskop
16. Joselmo, Santa Cecilia kardinalpreester
17. Mathieu, Albano piiskop
18. Matteo, San Pietro in Vincoli kardinalpreester
19. Matteo, San Teodoro kardinaldiakon
20. Pierre, Santa Anastasia kardinalpreester
21. Pierre, Sant' Adriano kardinaldiakon
22. Rustico, San Ciriaco alle Terme kardinalpreester
23. Rustico de' Rustici
24. Uberto Ratta
25. Stefano, Santa Lucia in Silice kardinaldiakon
26. Corrado di Suburra (Anastasius IV)
27. Alberico Tomacelli

Surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

Honorius II haigestus jaanuaris 1130 ja suri Roomas San Gregorio al Celio kloostris 13. veebruari 1130 hilisohtul. Ta maeti esmalt samasse kloostrisse, kuid Innocentius II lasi tema sailmed matta umber Lateraani basiilikasse .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Paul Adamczyk : Die Stellung des Papstes Honorius II. (1124?1130) zu den Klostern . Greifswald, 1912.
• Johannes Bachmann : Die papstlichen Legaten in Deutschland und Skandinavien (1125?1159) . Berlin, 1913.
• Uta-Renate Blumenthal : The Text of a Lost Letter of Pope Honorius II . "Bulletin of Medieval Canon Law", 4, 1974: 64?66.
• Heinrich Buttner : Abt Trithemius und das Privileg Honorius II. fur Sponheim . "Zeitschrift fur die Geschichte des Oberrheins", 107, 1959: 496?501.
• Maria Luisa Ceccarelli Lemut : La sede metropolitana e primaziale di Pisa nei rapporti con i pontefici da Onorio II a Innocenzo II . Maria Luisa Ceccarelli Lemut, S. Sodi, "Nel IX centenario della metropoli ecclesiastica di Pisa. Atti del convegno di studi (Pisa, 7?8 maggio 1992)", Pisa 1995: 143?147.
• Fidel Fita y Colome : Dos bulas ineditas de Honorio II . "Boletin de la Real Academia de la Historia", 7, 1885: 414?423.
• P. Gritti: Osservazioni sull'elezione papale del 1124 (Onorio II) . Milano, 1970.
• J. N. D. Kelly : The Oxford Dictionary of Popes . 1996.
• Francesco V. Lombardi : La bolla di Papa Onorio II a Pietro vescovo di Montefeltro (anno 1125) . "Studi Montelfetrani" 4, 1976: 57?100.
• F. Porta: Rapporti di Onorio II con le correnti monastiche e con le communita di chierici viventi in commune . Milano, 1973.
• Schindelhutte: Vita Honorii II . Marburg, 1735.
• George Joseph Schiro : The career of Lamberto da Fagnano ? Honorius II 1035? ? 1130 and the Gregorian reform . New York, 1975.
• Robert Somerville : Pope Honorius II, Conrad of Hohenstaufen, and Lothar III . "Antonianum", 38 (1963): 162?192; "Archivum Historiae Pontificiae" 10, 1972: 341?346; R. Somerville, "Papacy, councils and canon law", 1990: 341?346.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Artikkel Honorius II kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Honorius II kohta. (inglise keeles)
• Honorius II dokumendid.
• Honorius II kardinalid.
• Paavsti valimine 1124. aastal. (inglise keeles)
• Artikkel abt Oderisiost. (inglise keeles)
• Artikkel Innocentius II kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Lucius II kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Clairvaux' Bernardist. (inglise keeles)
• Artikkel piiskop Hildebert de Lavardinist. (inglise keeles)
• Artikkel Pisast. (inglise keeles)
• Artikkel puha Norbertist. (inglise keeles)
• Artikkel puha Ubaldost. (inglise keeles)
• Artikkel ristist. (inglise keeles)

Eelnev Calixtus II

Rooma paavst 1124 ? 1130

Jargnev Innocentius II