Honorius II
(
Lamberto Scannabecchi
; ka
Lambertus
,
Lamberto Scannabecchi da Fagagno
,
Lamberto da Fagnano di Monteveglio
;
1060
?
13. veebruar
1130
) oli
paavst
1124
?1130. Ta oli 163. paavst.
Lamberto Scannabecchi sundis 1060. aasta paiku madalat paritolu vanemate peres Fiagnanos (Fagnano), mis kuulub tanapaeval
Casalfiumanese valda
.
Scannabecchi oppis
Imolas
ja
Pisas
ning uhines
augustiini
regulaarkanoonikutega. Ta sai
Bolognas
ulemdiakoniks
.
Scannabecchi maarati
1099
Lateraani basiilika
kanoonikuks
ja Santa Prassede
kardinaldiakoniks
. Ta osales
1106
Guastalla
sinodil
.
Paschalis II
maaras ta
septembris
1117
Ostia kardinalpiiskopiks ja kardinalide kolleegiumi dekaaniks.
Kardinal Scannabecchi osales
1118
Gelasius II
valimistel ja puhitses ta ametisse. Ta laks koos Gelasius II-ga
Prantsusmaale
, kus osales
1119
Calixtus II
valimistel ja
9. veebruaril
1119 viibis tema puhitsemisteenistusel.
Calixtus II saatis Scannabecchi 1119
Saksa-Rooma keisri
Heinrich V
juurde. Ta viibis
oktoobris
1119
Reimsis
peetud
sinodil
, kus paavst
ekskommunitseeris
Heinrich V. Ta reisis koos Calixtus II-ga
1120
Prantsusmaalt
Itaaliasse
. Paavst saatis ta
1122
Saksamaale
, kus ta osales
23. septembril
1122
Wormsi konkordaadi
solmimisel, mille jarel pidas ta
Wormsis
vabaohumissa
.
Kardinal Scannabecchil tekkis tuli
Monte Cassino kloostri
abti
Oderisioga
Santa Maria in Pallaria konvendi parast.
Honorius II valiti paavstiks
Roomas
. Salvador Miranda ja "
Catholic Encyclopedia
" jargi sai ta paavstiks
15. detsembril
1124, kirikuloolase
J. N. D. Kelly
jargi
21. detsembril
1124. Ta vottis nime
Honorius I
jargi.
Calixtus II
surma jarel soovisid kardinalid toetada esmalt San Stefano al Monte Celio
kardinalpreestrit
Sassot (Saxo), kuid siis valisid kardinal Gionata (Jonathan) soovitusel ja
Pierleoni
suguvosa kaasabil 15. voi
16. detsembril
ametisse Santa Anastasia kardinalpreestri Teobaldo Boccapecora (
Coelestinus II
).
Kardinalid asusid Boccapecorat San Pancrazio al Laterano kirikus ametisse ennistama, kui Roberto Frangipani tungis teenistusele koos oma meestega, kelle noudel maarasid kardinalid paavstiks Ostia kardinalpiiskopi Lamberto. Ta soostus viis paeva hiljem ametiga, kui kardinalid noustusid taas pidama valimisi. Coelestinus II sai puhkenud kahmluses viga, kuid noustus ametist loobuma. Kantsler
Aymery de la Chatre
ja Frangipanid pakkusid Rooma prefektile Urbanole ning Pierleoni suguvosale
altkaemaksu
, et nad tunnustaksid paavstina Honorius II-t.
Honorius II saatis
1125
Saksamaale
legaadiks
Gerardo Caccianemici dell'Orso (hilisem paavst
Lucius II
) ja tunnustas uue
Saksa kuningana
Lothar III
-t. Ta
ekskommunitseeris
1128
Konrad Hohenstaufeni
, kes ihaldas Saksa kuninga krooni.
Honorius II saatis
1125
kardinal
Giovanni da Crema
legaadina
Inglismaale
, kes pidi
Inglise kuninga
Henry I
noudel viibima monda aega
Normandias
. Legaat kohtus
Roxburghis
?oti kuninga
David I
-ga.
Honorius II tunnustas
22. augustil
1128
Sitsiilia krahvi
Ruggero II
-t (Roger II) Apuulia hertsogina.
Honorius II soovitas
29. mail
1128
Jeruusalemma kuningal
Baudouin II
-l, et ta annaks oma tutre Melisinda naiseks
Anjou krahvile
Foulque V
-le.
Honorius II
ekskommunitseeris
12. aprillil
1125
Normandia valitseja
Guillaume Clitoni
, kes oli abiellunud
kanoonilisele oigusele
mittevastavalt.
Honorius II kutsus
1128
Troyes
's kokku
sinodi
. Ta kinnitas
20. mail
1128 Nantes'i sinodi otsused.
Ta kehtestas
12. aprillil
1125
Anjou krahvkonnale
interdikti
.
Honorius II saatis
Taani kuninga
Nielsi
soovil
Taanisse
legaadi
.
Honorius II andis
1125
Yorki peapiiskopkonnale privileege ja Roomat kulastanud peapiiskop
Thurstanile
palliumi
.
Ta maaras
Canterbury peapiiskopi
William de Corbeil
' paavstlikuks
legaadiks
Inglismaal
ja
?otimaal
.
Honorius II
ekskommunitseeris
1128 Milano peapiiskopi
Anselmo della Pusterla
, kes oli Saksa trooninoudleja
Konrad Hohenstaufeni
krooninud Itaalia kuningaks.
Ta maaras
1126
Pisa piiskopi
metropoliidiks
.
Ta
ordineeris
1129
puha
Ubaldo
Gubbio piiskopiks.
Honorius II tunnustas
26. veebruaril
voi
27. veebruaril
1126
premonstratensiaani ordut ja
13. jaanuaril
1128
Templiordut
.
Ta kinnitas 1126 Lyoni peapiiskopi otsuse, kes oli
ekskommunitseerinud
Cluny
abti
Pons de Melgueili
.
Aquino krahv Adenolfo taunis
Monte Cassino kloostri
abti
Oderisiot
ja kaebas tema peale paavstile. Honorius II kutsus Oderisio Rooma, et selgitada talle esitatud suudistusi. Kuna Oderisio keeldus kolmel korral Rooma minemast, tagandas paavst ta
1125
paastuajal abti ametist ja ekskommunitseeris ta
ulestousmispuhade
ajal. Seejarel otsis Oderisio paavstiga lepitust ja paavst vabastas ta peatselt kirikuvande alt.
Honorius II maaras 27 uut
kardinali
. Tema ajal said kardinaliks hilisemad paavstid
Coelestinus II
ja
Anastasius IV
.
- Anselmo, San Lorenzo in Lucina kardinalpreester
- Rodolfo degli Armanni della Staffa
- Sigizzo Bianchelli
- Gian Roberto Capizucchi
- Guido di Castello (Coelestinus II)
- Bennone de' Cocliti
- Cosma, Santa Maria in Aquiro kardinaldiakon
- Errico, Santa Prisca kardinalpreester
- Pietro dei Garsendi
- Gerardo, Santi Nereo ed Achilleo kardinalpreester
- Ugo Geremei
- Giovanni, Ostia piiskop
- Gregorio, Santa Balbina kardinalpreester
- Gregorio, Santa Sabina kardinalpreester
- Guido, Tivoli piiskop
- Joselmo, Santa Cecilia kardinalpreester
- Mathieu, Albano piiskop
- Matteo, San Pietro in Vincoli kardinalpreester
- Matteo, San Teodoro kardinaldiakon
- Pierre, Santa Anastasia kardinalpreester
- Pierre, Sant' Adriano kardinaldiakon
- Rustico, San Ciriaco alle Terme kardinalpreester
- Rustico de' Rustici
- Uberto Ratta
- Stefano, Santa Lucia in Silice kardinaldiakon
- Corrado di Suburra (Anastasius IV)
- Alberico Tomacelli
Honorius II haigestus
jaanuaris
1130 ja suri Roomas San Gregorio al Celio kloostris
13. veebruari
1130 hilisohtul. Ta maeti esmalt samasse kloostrisse, kuid
Innocentius II
lasi tema sailmed matta umber
Lateraani basiilikasse
.
- Paul Adamczyk
:
Die Stellung des Papstes Honorius II. (1124?1130) zu den Klostern
. Greifswald, 1912.
- Johannes Bachmann
:
Die papstlichen Legaten in Deutschland und Skandinavien (1125?1159)
. Berlin, 1913.
- Uta-Renate Blumenthal
:
The Text of a Lost Letter of Pope Honorius II
. "Bulletin of Medieval Canon Law", 4, 1974: 64?66.
- Heinrich Buttner
:
Abt Trithemius und das Privileg Honorius II. fur Sponheim
. "Zeitschrift fur die Geschichte des Oberrheins", 107, 1959: 496?501.
- Maria Luisa Ceccarelli Lemut
:
La sede metropolitana e primaziale di Pisa nei rapporti con i pontefici da Onorio II a Innocenzo II
. Maria Luisa Ceccarelli Lemut, S. Sodi, "Nel IX centenario della metropoli ecclesiastica di Pisa. Atti del convegno di studi (Pisa, 7?8 maggio 1992)", Pisa 1995: 143?147.
- Fidel Fita y Colome
:
Dos bulas ineditas de Honorio II
. "Boletin de la Real Academia de la Historia", 7, 1885: 414?423.
- P. Gritti:
Osservazioni sull'elezione papale del 1124 (Onorio II)
. Milano, 1970.
- J. N. D. Kelly
:
The Oxford Dictionary of Popes
. 1996.
- Francesco V. Lombardi
:
La bolla di Papa Onorio II a Pietro vescovo di Montefeltro (anno 1125)
. "Studi Montelfetrani" 4, 1976: 57?100.
- F. Porta:
Rapporti di Onorio II con le correnti monastiche e con le communita di chierici viventi in commune
. Milano, 1973.
- Schindelhutte:
Vita Honorii II
. Marburg, 1735.
- George Joseph Schiro
:
The career of Lamberto da Fagnano ? Honorius II 1035? ? 1130 and the Gregorian reform
. New York, 1975.
- Robert Somerville
:
Pope Honorius II, Conrad of Hohenstaufen, and Lothar III
. "Antonianum", 38 (1963): 162?192; "Archivum Historiae Pontificiae" 10, 1972: 341?346; R. Somerville, "Papacy, councils and canon law", 1990: 341?346.