한국   대만   중국   일본 
Holodomor ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Holodomor

Allikas: Vikipeedia
Suurim naljahada mustaga tahistatud aladel. A ? teravilja tarbiv piirkond, B ? teravilja tootev piirkond, C ja C1 ? endiste kasakate piirkond. 3. Karjala, 7. Moskva oblast, 10. Valgevene, 11. Kesk-Mustmulla oblast, 12. Ukraina, 13. Kesk-Volga oblast, 14. Tatarstan, 15. Ba?kortostan, 16. Uurali oblast, 17. Alam-Volga oblast, 18. Pohja-Kaukaasia oblast, 19. Gruusia, 20. Aserbaid?aan, 21. Armeenia

Holodomor ( ukraina keeles Голодомор valjendist морити голодом 'naljaga suretama') oli Ukraina NSV -s 1930. aastatel riiklikult korraldatud naljahada , mis pohjustas vahemalt 3,9 miljoni inimese surma. [1] [2]

2006. aastal tunnistas Ukraina Ulemraada holodomori Noukogude Liidu valitsuse toimepandud genotsiidiks Ukraina rahva vastu. [3] Hiljem on selle hinnanguga liitunud veel 17 riiki, esimesena tunnistas selle genotsiidiks Eesti . [4] [5] [6]

Holodomori eesmark oli "klassivaenuliku elemendi" (" kulakute ", rahvuslikult meelestatud rahvaosa jms) kahjutuks tegemine, erapollumajanduse valjasuretamine ning rahva kolhoosidesse astuma sundimine. Tooliste ja kommunistide relvastatud toitlussalgad korjasid varumisplaanide alusel vilja. 25 000 Ukraina kulast suutsid riiklikku teraviljaplaani taita vaid 1500 kula. [7] Taitmata normi katteks lubati karistussalklastel algul votta lihasaadusi ja kartuleid, hiljem ka teisi sailitamiseks ladustatud toiduaineid. Peredelt voeti ara ka seemnevili. Teravili suunati Ukraina toostuskeskustesse ( Donbass , Kiiev , Zapori??ja ), et toita toolisklassi. [8]

Suurlinnadest saadetud t?ekistid konfiskeerisid 1933. aastal Ukraina kuladest kohalike haldusorganite raamatupidamisega seotud dokumendid ning sundide ja surmade registrid. Valismaalastel keelati naljahada jaadvustada, et maailma ei imbuks materjale, mis voiksid NSV Liitu kompromiteerida. Eluga riskides siiski fotosid tehti. Isegi NKVD-laste hulgas, kes olid tolle aja Ukrainat nainud, oli korge enesetappude maar, kuna nahtud ebainimlikkus uletas koik piirid. [2]

NSV Liit ja tema oigusjarglane Venemaa Foderatsioon ei ole holodomori tunnistanud riikliku poliitikana, vaid looduslike, majanduslike ja poliitiliste asjaolude kokkusattumisena.

Holodomor oli ideoloogiliselt suunatud "rahvusliku" Ukraina ja ukrainlaste vastu, mis toimus mitmes eluvaldkonnas kolme lainena. Esimene oli aastail 1921?1923 , teine laine 1932?1933, milles erinevail andmeil hukkus kuni 7 miljonit inimest. Kolmas naljahada tuli parast Teist maailmasoda . Sojast laostunud pollumajanduses oli vahenenud teravilja kulvipind. Erinevais Ukraina osades oli ebasoodne ilmastik: rahe, uleujutus ja kuivus. Eriti pouane oli 1946. aasta. Aastail 1946?1947 suri Ukraina 16 oblastis ligi 800 000 inimest. Samas said Noukogude Liidult tasuta abi Prantsusmaa, Bulgaaria, T?ehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia ? kokku 105 000 tonni teravilja. 1947. aasta teraviljakulviks anti Ukrainale 2,3 miljonit tonni seemnevilja. [2] [1]

Naljahada [ muuda | muuda lahteteksti ]

Proletariaadi diktatuuri tingimustes langes pollumajanduse umberkujundamisel teraviljatoodang. 1913. aasta teravilja kogutoodang 92,3 miljonit tonni uletati esmakordselt alles 1955. aastal ? 106,8 miljonit tonni. Teravilja eksport, mis oli NSV Liidule peamine valuuta allikas, vahenes kollektiviseerimise suurenedes aasta-aastalt ja loppes naljahadaga. Kui Venemaa oli 1913. aastal suurimate teraviljaeksportijate hulgas, siis 1990. aastal joudis ta maailma suurimate importijate sekka. Pidev eksport taastus parast NSV Liidu lagunemist.

Teravilja eksport Venemaal ja NSV Liidus, mln tonni
1913 1926 1927 1928 1929 1930 1931 1932 1933
9,1 8,8 8,8 8,1 8,3 4,8 5,2 1,8 1,0

Ei saa statistiliselt kinnitada, et 1932.?1933. aasta olnuks erakordselt sademetevaene, ent esines enneolematult palju teravilja roostehaigust, mis vois madalama viljasaagi pohjustada. [9] Pouale viitavad vaid uksikute inimeste meenutused ja parteijuhtide ettekanded. Ebajoukohaste maksude tasumata jatmine andis noukogude voimule kasakate polise iseseisvustahte allasurumiseks soodsa voimaluse. UK(b)P KK otsusega 15. detsembrist 1932 keelati varustada toiduainetega kulasid, kes ei suutnud taita viljavarumisplaani. Kulaelanikele ei jaanud muud, kui suua koeri ja kasse voi voimalusel kodunt lahkuda. Levis inimsoomine: on vaidetud, et mitte kunagi inimsoo ajaloos pole inimsoomine joudnud sellise ulatuseni kui Ukraina NSVs 1930ndatel. Ukraina Riikliku Julgeoleku poliitosakonna ( OGPU ) salastatud aruandest 8.02.1933 nahtub, et 1932. aasta detsembris ja 1933. aasta jaanuaris lahkus kodudest 85 217 inimest (rahvuse tunnus naitamata). Pole teada, kui palju inimesi emigreerus (Poolasse, Ameerika Uhendriikidesse jne), kui palju suri nalga. Inimeste surma pohjustasid kurnatus, alatoitumus, haigestumine surrogaatide soomisel, nakkushaigused ( plekiline tuufus , malaaria ), toiduks kasutatava vilja halb kvaliteet, mille kolhoosidesse mitte astujad olid mulla alla ara peitnud. Avalikku statistikat peeti haigestumiste kohta. 1933. aastal suri Ukrainas malaariasse 100 000?200 000 inimest. 3 miljoni ukrainlase kadumist kinnitab kindlalt NSV Liidu riiklik statistika. [8] [2] [1]

Rahvastiku arv NSV Liidus 1926?1939
NSV Liit 1926 1939 juurdekasv Ukraina 1926 1939 juurdekasv
elanikke kokku 146 637 530 170 557 093 +16% elanikke kokku 28 994 980 30 946 218 +7%
venelased 77 791 124 99 591 520 +28% venelased 2 677 166 4 175 299 +56%
ukrainlased 31 194 976 28 111 007 ?10% ukrainlased 23 218 860 23 667 509 +2%
valgevenelased 4 738 923 5 275 393 +11% valgevenelased 75 842 158 174 +107%

Uleliidulise rahvaloenduse andmetest selgub, et ajavahemikus 1926?1939 kasvas kogu Noukogudemaa elanikkond 24 miljoni inimese vorra, millest venelasi 21 miljonit. Samas ajavahemikus vahenes ukrainlaste hulk 10%, ehk 13 aasta jooksul kadus 3 miljonit inimest . Kui NSV Liidus suurenes 1926?1939 rahvastik 16%, siis Ukraina NSV-s kasvas valgevenelasi 107% ja venelasi 56% vorra, seevastu ukrainlaste arvukus vaid 2%.

Ukrainas on kuulutatud 29. oktoober 1933 Rahvusliku leina ja protesti paevaks . 28. novembril 2006 kuulutas Ukraina Ulemraada holodomori rahvuslikuks genotsiidiks. [8]

Euroopa Julgeoleku- ja Koostooorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee vottis 3. juulil 2008 vastu resolutsiooni, milles tunnistatakse Ukraina 1932.?1933. aasta naljahada. Dokumendis austatakse "miljonite suutute ukrainlaste malestust, kes hukkusid 1932.?1933. aasta naljahada ajal, mille tekitas totalitaarse stalinistliku re?iimi ettekavatsetud tegevus ja poliitika". Rahvusvaheliselt pole Ukrainas toimunut genotsiidiks nimetatud. URO keeldus 11. juulil 2008 Venemaa noudel kusimust selles tahenduses arutlusele votmast. [10] Pohjendati, et teravilja kasvuks ebasoodus ilmastik oli ka mitmetes teistes Venemaa piirkondades. Mitte ainult Ukraina, vaid ka Venemaa mustmulla aladel Kurski, Vorone?i ja Belgorodi oblastis oli naljahada. Inimesed surid Ukrainas mitte tulenevalt rahvusest vaid elukohast, kus rakendati vagivaldset pollumajanduse kollektiviseerimise poliitikat. Umbes 81% naljahada labi surnutest olid ukrainlased, venelasi oli 4,5%. [7] Ohvrite hulgas oli ka bulgaarlasi, ungarlasi, juute, poolakaid ja valgevenelasi. Ukraina naljahada arutelul Euroopa parlamendis oktoobris 2008 todesid mitmed parlamendiliikmed, et nalga surid miljonid eri rahvusest inimesed, sh ukrainlased, venelased, kasahhid, juudid, sakslased, valgevenelased, tatarlased ja paljud teised. [11]

Sel ajal, kui miljonid inimesed nalgisid, pakkus kommunistlik re?iim rahvale erikauplusi Torgsini ketis, kus pakuti toiduaineid maailmaturu hindadest 3?4 korda kallimalt kulla, hobeda, vaariskivide ja valuuta eest, mis veel rahval leidus. Torgsini kaubad olid ule hinnatud ja sageli ka ebakvaliteetsed, ent naljahada ajal aitas see kaubandus rahval ellu jaada. [12]

Poliitilise hinnangu andmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis 1920ndate ja 1930ndate naljahada NSV Liidus
Holodomori genotsiidiks tunnistavad riigid
Ukraina 2003. aasta postmargi "Ukraina Holodomor 1932?1933" kujundamisel on kunstnik kasutanud fotot 1921. aasta naljahadast Kaasani kubermangus (nuud Orenburgi oblast, Venemaa Foderatsioon)

1932.?1933. aasta naljahada kaigus surnute arv on kasitlustes varieeruv, oleneb metoodikast ja poliitilistest hoiakutest ("meie kannatused on koige suuremad"). Endine Ukraina president Viktor Ju?t?enko on vaitnud, et nalga suri 7?10 miljonit ukrainlast. Neid arve kasutavad omatahtsi ? olgugi et Ukraina kohus on toestanud poole vaiksema arvu ehk 3,9 miljoni inimese surma ? ka moned teiste riikide poliitikud ning mitmed meediavaljaanded. Samas toid Ju?t?enko poliitilised vastased valja praeguse genotsiidi esinemise, viidates, et Ukraina iseseisvuse ajal on rahva arv vahenenud 6 miljoni inimese vorra ja suurenenud invaliidide arv, mis on 5,2% elanikkonnast, ning soovitasid presidendil sagedase holodomori malestussammaste avamise asemel enam tahelepanu poorata rahva tervise parandamisele. Ukraina venevastased ja partei Meie Ukraina (ukraina keeles Наша Укра?на) poliitikud kavatsesid nouda Venemaalt 10?13 triljonit dollarit, kui URO tunnistab holodomori genotsiidiks . Parast URO ebasobivat otsust huvitise noudest loobuti. Kui Euroopa Parlament oli vastu votnud resolutsiooni, millega holodomor tunnustati inimsusvastaseks kuriteoks , autasustas Ukraina president Viktor Ju?t?enko sakslasest Euroopa Parlamendi presidenti Hans-Gert Potteringi ordeniga. Ent holodomori ei nimetatud genotsiidiks. Oma hoiakut holodomori valjendas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel , kes keeldus Ukraina-visiidi ajal kulastamast 1932.?1933. aasta suure naljahada holodomori ohvrite memoriaali Kiievis, mis oli tavaliselt koigi Ukrainat kulastavate riigipeade vaisangute programmis. Ka Iisraeli suursaadik proua Kalay-Kleitmani on Ukrainas olles nentinud, et Iisrael ei saa tunnistada holodomori etnilise genotsiidi aktiks. [13] 2008. aasta aprillis markis Aleksandr Sol?enitson , et Kubani ja Ukraina 1932.?1933. aasta sundmuste juhtimises osales kommunistliku partei ladvikus ka palju ukrainlasi, kuid kellelgi ei tekkinud arvamust, nagu vagivald olnuks suunatud just nimelt ukrainlaste vastu.

13. jaanuaril 2010 moistis Kiievi apellatsioonikohus 1932.?1933. aasta kuritegudes suudi NLKP peasekretari Jossif Stalini ja hulga teisi kommunistliku partei tippjuhte ( Vjat?eslav Molotov , Lazar Kaganovit? , Stanislav Kosior, Vlass T?ubar, Mendel Hatajevit?, Pjotr Posti?ev). Kohtuekspertiisiga tuvastati, et naljahadas hukkus 3 941 000 inimest.

Maletamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1998. aastast tahistatakse neljandal laupaeval novembris naljahada ohvrite malestuspaeva. [14]

2015. aastal avati Washingtonis monument 1932.?1933. aasta ohvritele Ukrainas. [15]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Kui palju elusid laks maksma Ukraina naljahada ehk holodomor? ? Imeline Ajalugu" . Imeline Ajalugu ? Imeline Ajalugu on Pohjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on uks loetuimaid ajakirju Eestis . 11. aprill 2022 . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Applebaum, Anne (25. oktoober 2019). "Holodomor - Facts, Definition, & Death Toll" . Encyclopedia Britannica . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  3. Верховная Рада признала голодомор геноцидом www.lenta.ru, 28. november 2006 (vaadatud 18.10.2017)
  4. International Recognition of the Holodomor as an act of Genocide www.holodomoreducation.org (vaadatud 18.10.2017)
  5. "Ukraina parlamendi liikmed Eestis: Venemaa tegevus Ukrainas on genotsiid" . ERR . 20. aprill 2022 . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  6. "Saksamaa kuulutas stalinistide korraldatud Ukraina naljahada genotsiidiks" . ERR . 1. detsember 2022 . Vaadatud 2. detsembril 2022 .
  7. 7,0 7,1 Новости bigmir)net (23. november 2013). "Би-би-си: 10 фактов о Голодоморе" . Новости bigmir)net (vene) . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  8. 8,0 8,1 8,2 "Famine-Genocide of 1932?3" . Home, Encyclopedia of Ukraine . 2. marts 1930 . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  9. "Uldine iseloomustus" . Eestis esinevad teravilja roostehaigused . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  10. "URO keeldus arutamast Ukraina suurt naljahada genotsiidina" . Maailm . 12. juuli 2008 . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  11. "Europarlamendi juht sai holodomor i eest ordeni" . Delfi . 6. aprill 2009 . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  12. "National Museum of the Holodomor-Genocide" . National Museum of the Holodomor-Genocide . 26. november 2022 . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  13. Сохар, Орест; Степова, Олена; Пионтковский, Андрей; Капко, Павел; Портников, Виталий; Кох, Альфред; Кирш, Александр; Коваленко, Александр (27. september 2008). "Израиль не намерен признавать Голодомор" . OBOZREVATEL (vene) . Vaadatud 26. novembril 2022 .
  14. "Holodomor Remembrance Day (День пам'ят? жертв Голодомору)" . Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2018 . Vaadatud 26. november 2018 .
  15. "D.C.'s Holodomor Memorial to the Ukrainian Forced Famine" . Atlas Obscura . 9. juuni 2017 . Vaadatud 26. novembril 2022 .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]