Henry V ( 16. september 1387 ? 31. august 1422 ) oli Inglismaa kuningas 1413 ? 1422 .

Henry nimetati oma isa, Inglismaa kuningas (1399?1413) Henry IV poolt 13-aastaselt Walesi printsiks ning osales Walesis toimunud Owain Glyndwri massu mahasurumises, mille kaigus kasutati ka esimest korda Inglismaal kahureid.

Henry V oli vaga edukas vaejuht, kes voitis Saja-aastases sojas , Prantsusmaal 1415 . aastal Agincourti lahingu ning neli aastat hiljem vallutasid inglased tema juhtimisel kogu Pohja-Prantsusmaa.

1419 . aastal vottis ta naiseks Prantsusmaa Catherine 'i.

Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420?1435 sai seni Prantsuse kuningale allunud Burgundia hertsogkond , kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja Madalmaades . Henry sundis seejarel 1420 . aastal Prantsusmaa kuningat Charles VI -t solmima Troyes' lepingut , et tolle surma jarel saab temast kogu Inglise ja Prantsusmaa monarh . Kuid sojaleeris olles tabas Henryt surmav haigus ning ta suri moned nadalad enne Charles VI-t.

Tema alaealine poeg Henry VI paris ametlikult kull Inglise ja Prantsusmaa troonid, kuid parast Henry V surma ei suutnud inglased Prantsusmaa tahtsamaid linnu enam kuigi kaua enda kontrolli all hoida.

Isiklikku ja jarglased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Henry V oli Inglismaa kuninga (1399?1413) Henry IV ja tolle esimese abikaasa Northamptoni krahvinna Mary de Bohun poeg.

Henry V oli abielus Prantsusmaa kuninga Charles VI tutre Prantsusmaa Catherine 'iga, kellega ainus jarglane:

• Henry ( 1421 ? 1471 ), Inglismaa kuningas Henry VI aastatel 1422 ? 1461 ja 1470 ?1471.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Saja-aastane soda