Helsingi
(
soome keeles
Helsinki
,
rootsi keeles
Helsingfors
ⓘ
, soome
konekeeles
Stadi
voi
Hesa
) on
Soome
pealinn
ja
Uusimaa
ajalooline keskus. Helsingi paikneb Soome lounarannikul
Soome lahe
kaldal.
Helsingi kliimadiagramm
Pindala on 215 km². Helsingis on ule 300
saare
.
Helsingis elab 655 281 inimest (31.1.2020).
[3]
Koos
Espoo
,
Kauniaise
ja
Vantaaga
moodustab ta pealinnaregiooni, kus elab 1 491 845 inimest (2019)
[4]
.
Helsingi on Soome suurim linn ja riigi haldus-, ari- ning kultuurikeskus. Helsingi on mitme suurettevotte asukoht ja riigi suurim tooandja. Umbes 180 kilomeetrit Helsingist pohja pool asub
Tampere
, Soome suuruselt kolmas ??linn.
Linna pikim tanav on
Mannerheimintie
(5420 m).
Pikemalt artiklis
Helsingi piirkondlik jaotus
Majakka
ja
Loisto
(uks valmis ja teine ??ehitamisel)
Kalasatamas
Helsingi jaguneb 59 linnaosaks (nummerdatud 01?59) ja 137 asumiks (nummerdatud kolmekohaliste numbritega vastavalt kuuluvusele linnaosadesse).
Linnaosade rootsikeelsed nimed kursiivis.
Helsingi rahvaarvu kasv 1810?2004
Helsingi elanike arv oli 30. aprill 2018 seisuga 645 482. 31. juulil 2011 oli elanike arv 591 892, millest soomekeelseid elanikke oli 83,7%, rootsikeelseid 6,0% ja muukeelseid 10,2%. Helsingi elanikkonnast moodustavad naised 53,4%. Rahvastiku tihedus on 2935 inimest/km². Meeste keskmine eluiga on 75,1 aastat (Soome keskmine 75,7 aastat), naiste keskmine eluiga on 81,7 aastat (Soome keskmine 82,5 aastat).
[5]
[6]
Helsingi rahvaarv hakkas kasvama 1810. aastatel parast pealinnaks saamist. Kasv oli pidev kuni 1960. aastateni. 1960ndatel hakkas rahvastiku kasv peatuma, sest pealinnast loppesid korterid ja inimesed hakkasid asustama aarelinnu Espood ja Vantaad. 1980ndatel poordus kasvukover isegi ajutiselt langusesse. 1990. aastatel oli kasv taas positiivne, kuid 2000ndate alguses hakkas rahvastik jalle tasapisi vahenema. Koige toenaolisem pohjus on ilmselt korge eluasemehind, mille tottu paljud inimesed asuvad elama pigem Helsingi lahiumbrusesse.
Helsingi elanikest on valisriikide kodanikke 21,1% (135 412). Valismaal sundinud on 30,1% (193 255). 33% valismaalastest on teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Teisi keeli kui soome, rootsi voi saami raakis aastal 2017 209 785 inimest.
[7]
Koige rohkem valismaalasi on Eestist (5 900), Venemaalt (5 633), Somaaliast (2 400), Hiinast (1150) ja Taist (680). Kolmandik Soome koigist immigrantidest elab Helsingis.
[8]
Ulejaanud Soomega vorreldes on Helsingis palju Aafrika riikide kodanikke, 44% Soomes elavatest aafriklastest elab Helsingis. Sisserandajate tootuse maar on 2,5-kordne vorreldes soomlastest elanikega.
[9]
Neli viiest uuest kinnipeetavast Helsingis on valismaalased..
[10]
Valismaalasi 2017:
[11]
| Koht
|
Riik
|
Rahvaarv
|
| 1.
|
 Venemaa
|
39 054 (6,08%)
|
| 2.
|
 Eesti
|
35 592 (5,54%)
|
| 3.
|
 Somaalia
|
15 429 (2,40%)
|
| 4.
|
 Iraak
|
11 021 (1,72%)
|
| 5.
|
 Rootsi
|
8 645 (1,35%)
|
| 6.
|
 Hiina
|
7 439 (1,16%)
|
| 7.
|
 Jugoslaavia
|
6 734 (1,05%)
|
| 8.
|
 Vietnam
|
6 179 (0,96%)
|
| 9.
|
 India
|
5 105 (0,80%)
|
| 10.
|
 Turgi
|
4 831 (0,75%)
|
| 11.
|
 Afganistan
|
4 055 (0,63%)
|
| 12.
|
 Tai
|
3 983 (0,62%)
|
| 13.
|
 Iraan
|
3 590 (0,56%)
|
| 14.
|
 Suurbritannia
|
3 458 (0,54%)
|
| 15.
|
 Saksamaa
|
3 290 (0,51%)
|
| 16.
|
 Ameerika Uhendriigid
|
3 014 (0,47%)
|
| 17.
|
 Serbia
|
2 840 (0,44%)
|
| 18.
|
 Filipiinid
|
2 801 (0,44%)
|
| 19.
|
 Nepal
|
2 503 (0,39%)
|
| 20.
|
 Suuria
|
2 361 (0,37%)
|
Helsingi Ulikooli peahoone Senati valjakul
Helsingis asub neli ulikooli:
Aalto Ulikool
,
Helsingi Ulikool
,
Helsingi Kunstiulikool
ja Rootsi majanduskorgkool Hanken. Opilasi on nendes ligi 50 000, mis on ule 28% kogu Soome uliopilastest.
[12]
Kaitseministeeriumi alluksusena tootab ka Kaitsejoudude Korgkool. Lisaks tegutseb kuus kutsekorgkooli, kus kokku opib ule 19 000 uliopilase.
Linnas on 215 pohikooli, keskkooli ja taiskasvanute gumnaasiumi ja neis opib 71 000 opilast. Neist 30 kooli on rootsikeelsed. Lisaks on inglise-, saksa-, prantsuse- ja venekeelseid koole. Oma emakeele opetust antakse kokku 40 keeles. Helsingi pohikoolid ja gumnaasiumid on olnud statistika kohaselt aastast aastasse Soomes koige korgemal tasemel.
Helsingi metroo oran?i varvi rong
Helsingis on 1000 elaniku kohta 390 autot.
[13]
See arv on vaiksem kui ulejaanud Soomes, mille pohjuseks on Helsingi hastitoimiv uhistransport. Lisaks elab linnas palju uliopilasi ja noori.
Helsingis tootavad
tramm
(10 liini) ja
metroo
(2 liini). Helsingi metroo, mis avati
1982
. aastal, on maailma pohjapoolseim. Samuti on Helsingis
bussitransport
ning linnalahiliinidel soidavad rongid.
Aastas tehakse uhistranspordiga umbes 210 miljonit soitu. Nendest ligi pool tehakse bussidega, ligi kolmandik trammidega ja umbes veerand metrooga.
[14]
Linna teenindab
Vantaa lennujaam
, mis on reisijate arvu poolest Soome suurim. See asub Helsingi kesklinnast 17 km pohja pool,
Vantaa
linnas.
Helsingist valjuvad laevaliinid
Tallinna
,
Stockholmi
,
Gdyniasse
,
Travemundesse
,
Rostocki
ja
Peterburi
.
Helsingi kaart 1645. aastal
Linna rajas
1550
Rootsi
kuningas
Gustav I Vasa
vastukaaluks
Tallinnale
Vantaanjoe
suudmesse. 1551. aastal ehitati joesaarele kuningahaarber. 1553. aastal ehitati kirik. Plaanist rajada Tallinnale voistleja ei tulnud suuremat valja, sest Helsingi voitles vaesuse, sodade ja haigustega ja jai kauaks vaikeseks rannikulinnaks. Selle uks pohjus oli ka Tallinna ja Pohja-Eesti vallutamine Rootsi poolt 1561. aastal, mis vahendas kuninga huvi Helsingi vastu.
1710
. aastal tappis
katk
kaks kolmandikku linlastest.
Monevorra parandas Helsingi positsiooni
Suomenlinna merekindluse
rajamine
18. sajandil
, kuid ta ei hakanud kasvama suureks linnaks enne, kui
Rootsi-Vene soja
tulemusena laks Helsingi
1808
Rootsi voimu alt
Venemaa
voimu alla. Samal aastal ruustas linna suur tulekahju.
Helsingi litograaf
Karl von Kugelgen
(1823?24) kogumikust "Vues pittoresques de la Finlande"
1811
. aastal kaskis
Venemaa keiser
Aleksander I
ehitada kogu linna uuesti. Et tsaarile ei meeldinud senise pealinna
Turu
asukoht liiga lahedal Rootsile ja eriti
Stockholmile
, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi
1812
Soome Suurvurstiriigi
uueks pealinnaks. Linna sudameks ehitati
ampiirstiilis
kesklinn, mis pidi sumboliseerima
Soome suurvursti
, kelleks oli Venemaa keiser, voimu. Linna
arhitekt
oli
Carl Ludvig Engel
.
Turu kuninglik akadeemia
, mis oli seni Soome ainus
ulikool
, toodi
1827
Helsingisse ule. See kinnistas veelgi linna uut rolli.
1900. aastal jagunes Helsingi elanikkond keele jargi ruhmadeks nii: soome 50,7%, rootsi 42,5%, vene 4,7%, saksa 0,8%, teised ja teadmata 1,3%. Rootsi keele konelejad olid Helsingis 1880. aastate lopul enamuses, kuid ulatuslik soomlaste sisseranne muutis kiiresti rahvuste proportsioone. 1905. aastaks oli soome keele konelejate osatahtsus kasvanud 55 protsendini.
1917
. aastal sai Helsingi parast Soome iseseisvumist Soome Vabariigi pealinnaks. 1918. aastal pidi senat pogenema
Soome kodusoja
tottu
Vaasa
linna.
Jatkusoja
ajal,
1941
?
1944
pohjustas pommitamine (sealhulgas
Helsingi suurpommitamised
) linnale suuri kahjustusi, kuid linna ei vallutatud. 1946. aastal toimus suur haldusuksuste liitmine ning Helsingi piirkond kasvas ligi kaheksa korda.
1952
. aastal toimusid Helsingis
suveolumpiamangud
. Nendest linnadest, kus suveolumpiamangud on peetud, on tanapaeval Helsingi koige vaiksem (ehkki moni linn on pidanud suveolumpiamange ajal, mil ta oli vaiksem kui Helsingi 1952. aastal). Helsingis on toimunud ka
1983. ja 2005. aasta kergejoustiku maailmameistrivoistlused
ning
1971.
ja
1994. aasta Euroopa meistrivoistlused kergejoustikus
.
2000
. aastal oli Helsingi uks
Euroopa kultuuripealinnadest
.
Helsingi toomkirik
(
Tuomiokirkko
)
Suomenlinna
nahtuna mooduvalt praamlaevalt
Kontserdihall ja konverentsikeskus
Finlandia-talo
Aleksanterinkatu talveohtul
Kasiino Helsingi
Hotell Arthur
Eesti Suursaatkond
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Helsingi
|